on aeg nüüd leida endale üks mägi
et pärast paari tiiru maises prügis
peab üles leidma endas vägi
mis viiks mind üles, kaugele ja kauaks
mu hüppejäljeks jääks üks väeti küngas
kui mina olen piksepilverüngas
ei tohi nimetada seda jälge
Ma ei taha viimast rida lõpetada ja ausõna - ei ole need asjad niiiiii halvad,.
Aga keha reedab mind pidevalt ja ma tahaks talle kere peale anda, sest me ei saa enam üldse läbi.
Vaim ei jaksa kerega kakelda, see raibe lööb massiga niikuinii.
.JPG)
Mida ma loen?
Loe lehte, vaata, et oleks tänane leht. Sa ükskord lugesid eelmise nädala lehte.
Mis vahet sel oli, sinu jaoks olid niikuinii kõik uudised värsked ja kuulmata
Ikka on vahet, ma tahan teada, mis maailmas uut on, nädal vana leht ei ole enam uusi asju täis
Pole need värsked lehedki uusi asju täis, kõik on sama, pealkirjadki korduvad
Ma tean. Mis siis, las olla pealegi, aga loe ikka tänast lehte
Olgu, ma loen. Kas sa tahad poliitikast või kuulsustest kuulda? Või loen spordi kohta midagi?
Loe ilmateadet
Ilmateadet?
Jah, loe seda
Miks? Välja sa ju niikuinii ei lähe, homme vaatad aknast välja ja näedki, mis ilm on?
Miks sa ei võiks mulle ilmateadet ette lugeda?
Muidugi võin, aga see ei anna ju midagi. Ilma pole inimesed teinud, ilm on nagu on, see ei ole uudis.
Ma ei tahagi inimestest midagi teada, inimesed väsitavad.
Mina ka või?
Jah.
Kuidas?
Sa ei loe mulle seda ette, mida ma tahan.
Ma loen siis, kui sul nii häda on
Ei taha enam. Ma vaatan homme aknast välja ja see on täpsem kui tänane ajalehes olev ilmateade
Ma ikka loen
Ei taha. Mine ära.
Mkm, see ei ole elust, isegi kaudselt mitte. Sügis teeb selliseid asju mõtetega.
Kõrvitsad Kaurile:
Postitused
Ei lagune vaid kõik on küps meiemail on orav männi otsas ja kui teda pole, siis käib nähtavasti sital.
VastaKustutaTäna oli kõrvitsate suremise öö.
VastaKustutaIlus öö kui aus olla. Krõmps ja värske.
Esimene öökülm? Mu meelest oli juba nädal tagasi ka öökülma, ei? Ja kas kõrvitsad (viljad, mitte taimed) kardavad seda?
VastaKustutaMa olen elus olnud täpselt ühe korra kõrvitsapõllul.
See oli Long Islandil, mis on sihuke pikk saar New York'i külje all. Sellest käigust on vist pilt ka Petronede "minu Ameerika" raamatus.
Meil oli see külm esimene, kõrvitsataimed võttis ära - enam pile kõrvitsatel nabanööri, mille najal kasvada.
KustutaMa panen paar pilti ka jutule juurde, omamamaisest kõrvitsapõllust.
Sealkandis on ka sel aastal kõrvitsapõld, pildid on vanad
Oo suur aitäh! Tore teada, et meil kasvab ka muu peale rapsi.
KustutaPeale rapsi kasvab meil siin suurematel põldudel veel mõndagi (räägin mõnevõrra lõunapoolsemast kandist): nisu, rukis, oder, kaer, tritik, tatar, kanep, hernes, uba, mais, kartul ja võibolla oli veel midagi. Väiksematel põllusiiludel on muidugi ka porgand jms aiavili. Kõrvitsapõllud on haruldus :)
KustutaSuve algupoole ringi rännates jäi mulje, et kogu Eesti on rapsi all. Nüüd augustis tundub, et koristatakse muud kah... Kanepit paistab ka siin-seal :)
KustutaRaps torkab suvel silma, sügisel kargab ninna.
KustutaPõldudel kasvab palju enamat.
Ainuke, millest puudust tunnen on kaer. Paaril viimasel aastal ei ole ühtegi põldu kohanud.
Seevastu tatart, päevalille ja lina olen viimaste aastate jooksul aina tihedamini näinud, mõnikümmend aastat tagasi olid need mu jaoks ainult pildil vaadatud kultuurid. Paari viimase aasta uudis on päevalill, keerispea, vikk, uba ja sinep segamini rüpsi vahekultuurina, mesilased peavad sellel põllul tantsu- laulu ja sünnipäevapidu ühekorraga.
Olgu, nüüd läks väga põllumajanduslikuks ära... ;)
Keerispead ja muud vahekultuurid on ka siin olemas. Linapõlde meie kandis pole kohanud. Päevalillepõlde nägin see-eest Soomes :)
KustutaNo mis, aitäh. Ma lähen otsin kusagilt näha, millised need põllud välja võiks näha. Sest suve edenedes oli küllalt ka seda, et oleme oma linnavurlede pundiga kusagil põllu ääres ja nuputame, MIS siin nüüd küll kasvab. Kaera noh tunnen ära siiski :)
KustutaOma "linnainimestele" seletan nõnda: hõbedane on rukis, nisu on püstise kiilaspeaga ja teistest kollasem, odra pea on longus pea ja tal on tuulega hõljuvad juuksed.
KustutaTritikalet ma ära tunda (veel) ei oska.
Ahto Kaasik korraldab hiieretki, et linnainimene näeks, milline on allikas, tammik, lohkudega kivi. Igasugu temaatiliste mikro-matkade äri õitseb kui pärmi peal. A põllumajanduse aa-bee-see on veel puudu. "Nii lugupeetud retkelised, kohe peatub meie buss kohas, kus on võimalik näha tatart (vasakpoolsetest akendest paistab) ja lina (parempoolsed aknaread). Kui olete eriti õnnelikud, võite kauguses silmata kas kombaini või virtsalaoturit."
KustutaTritikale on see, mis oleks nagu nisu, ainult et mingid ohakad on kuigipalju küljes, kuigi ilmselgelt oder ega rukis ei ole... Ehk siis täiesti aus nisu ja rukki ristand. Õppisin selle ära ka alles paar aastat tagasi kohaliku põllu servas imestades, et mis imeloom see on. Niisiis - kui kohtad teravilja, mis ei ole ei üks ega teine, siis see ongi tritikale.
VastaKustutaMina ütlen odrapõllu kohta "karu kasukas" ja "sinna tahaks püherdama minna". Eemalt vaadates voogab nii kaunilt ja kutsuvalt.
Tatrapõllud on praegu nii kena tooni, punased taimevarred paistavad kõhetuvate lehtede vahelt hästi välja. Tatart tundma õppisin ka alles mõned aastad tagasi ja mitte bussiaknast, vaid ikka kinni tuli pidada ja näpuga katsuda, et päriselt aru saaks.
Kui ekskursioon teha augusti lõpus soojal kuival ajal, siis kombainidest puudust ei ole. "Näete, seal, kus on hirmus tolmupilv, seal ongi kombain!". Virtsalaotur on natuke haruldasem vaatepilt.
Üks vana aja lugu ka:
Kord küsinud mõisaproua talumehelt, et see teda vilju tundma õpetaks. Talumees süganud pead ja küsinud vastu, et kustkohast me alustame, kas proua sital ja leival vahet saab?
"sitt on leiva isa" tuli meelde. Kes ema on?
Kustuta