Lehed

teisipäev, 2. märts 2021

Sügeleb

„Kas sa ahvenaid oled saanud?“ 
 „Oh, kurat küll, neid tuleb nii, et ikka tuleb! Kolmesajagrammised järjest!“ 
 „A jõe peal on jää veel alles?“ 
 „Läinud, kõik on läinud!“ 
 Raske oli seda mitte kuulda, mehed olid teineteisest umbes nelja meetri kaugusel, aga karjusid nagu oleks vahemaa vähemalt pool kilomeetrit. Kalad, va kisakõrid olid õngemehed vist kurdiks röökinud. 
 Isegi mina kuulsin. 
Ma kuulen ausalt öelda palju, aga kuulan vähe ja meelde jääb veel vähem. Meelde jäävad emotsioonid, sõnad pole tihtipeale olulised. 
 Seekordne emotsioon väljendus sügeluses. Hinges oli selline...nagu mustlaste needus: „Saagu sa sügelised ja kukkugu su küüned ära!“ 
 Tarattataaa! Kalapüügiluba ostetud, viuhh autotalli õnge otsima. 
 Leidsin kaheksa ja kolmveerand õnge. Puudu oli konkse, õngekorkisid, tinasid, kuhugi oli kadunud landikarp ja nii edasi ja nii edasi. Üksainus väikese landiga õng oli sellise näoga, et kõlbas kohe kaasa võtta. 
 Jaa, palun mitte naerda, kustkohast mina pean teadma, mida see ahven kevadel tahab? Sügisel tahtis lanti küll. 
Jõe ääres oli külm.. Tuul lõikas püksisäärtest läbi, kala mu lanti vaatama ei tulnud ja mul hakkas igav.
 Sõitsin metsa vahele, mõtlesin paari kilomeetri kaugusele sooserva vaatama minna. 
Et noh, kuidas on ja kas on ilus. 
 Kindlasti oleks ilus olnud, paraku ma sinna ei jõudnud, tee oli nii libe, et ma ei julgenud lõpuks keelt ka suus liigutada, sest auto reageeris kole veidralt isegi üle õla vaatamisele. Rabakraavid teine teisel pool teed ei teinud hinge kergemaks. Tagurdamine pole mu lemmikala, otsisin esimese sihiotsa, kus ringi keerata ja hiilisin kikivarvul tagasi. 
 Ilus oli. Pajutudud ärkavad ka juba. 
 Poja käest sain pärast riielda. Küsis, et mis ma teinud oleks, kui haugi oleksin saanud. Minu reegel on, et kui püüad, siis pead ära sööma, niisama piinata ei tohi. Aga haugil on praegu keeluaeg. 
Mhm, nüüd tean. Teadsin ka enne kuid meelde ei tulnud. Haugi ka õnneks ei tulnud.
 Peaks mõne lihtsa konksuga õnge korda tegema. 
Misajad ma ussideks paneks? Meil need tõugupoed kole kaugel...




4 kommentaari:

Lendav ütles ...

:D
Ma eile rookisin meie kümmet pisiket ahvenat just selle mõttega, et mis püütud, tuleb ära ka süüa. Arvutasime kokku, kui kallis see kalakilo umbes olla võiks - juba ainuüksi linna tõukude järgi sõitmine ja siis järve äärde ja tagasi käik annab kalakilo hinnaks (kui arvestada autokürust ja -amortisatsiooni) umbkaudu 30.- Kui sinna veel lisada aeg, siis ... rikkalt ja hästi elame! Eile õhtul oli kuninglik ahvenapraad.

konn, lendav konn ütles ...

Naljakas jah, ma saan ka mõnikord laste käest riielda...
Mulle nagu ei meenu, et ma oleks nendega kunagi niimoodi asjata õiendanud!
Ikka asja eest, ikka asja eest!:D

Kaamos ütles ...

Eks see kalapüük oli rohkem selline metsaskäigu teema, spinning oli suitsukate. Ei sõida mina linna ussikeste järele, armas aeg, mõtle mis tõugukilo hind siis oleks?

Jaa, lapsed seid ikka asja eest, aga nemad....hukas noorus....

Indigoaalane ütles ...

See oli praegu silmiavav. Ma kogu aeg pahandan, et kuidas saab kala maksta 20 euri kilo. No näed, puust ja punaseks :)