neljapäev, 14. jaanuar 2021

Mina kaevasin ja kaevasin...




Selle nädala refräänis kordub igas salmis sõna "lumelabidas". 
Andsin juba esimesel katsel alla, see oli kolmapäevane üritus end puukuurini läbi närida. Maksimaalselt pidanuks kaevama tunneli läbi  sajakonna hangemeetri, esimese viieteistkümne meetri lõpus üle õla vaadates nägin, et pean tuppa tagasi minekuks samamoodi läbi hange kühveldama, jäljed olid täis tuisanud. Palun mitte pakkuda, et ma aeglaselt liigutasin, see oleks ülekohtune mu hea labida suhtes! Labidas on peaaegu isekaevaja (самокопатель? - jee, ma leiutan sõnu juba ka võõrkeeltesse!). 
Teemasse tagasi. 
Niisiis - puud olid kuuris, mina õues keset auku, mis pidi olema tegelikult kraav ja tuba ähvardas tulevikus Siberiks saada. 
Seega polnud parata, mida ei jaksa inimene, seda suudab masssin. Sõitsin autoga kuuri juurde, toppisin selle silmini halge täis ja tänu oma polaarretkele pidin puid läbi hange tarima ainult kümmekond meetrit. 
Auto, mille kunagist ostmist olen kohati kahetsenud täitis seekord oma ülesande väga hästi ja mina sain oma laiskuse väljendamise mäetippudele lisada veel ühe mõttetu võidu. 
Mäetipud on muidugi laiskadele jõukohased, pigem ikka sellised oru moodi mäetipud, veered sisse ja välja ronida ei viitsi. 

Sirel magadiskambri akna all on pekikobakaid, rasvapalle ja muud sellist toidulaadset kraami täis, teise sireli otsas sihvkamenüüga toiduputka ja linde käib meil vist üle Euroopa. 
Sädistavad. 
Vaikselt küll, ent siiski.

Pilti vaadates tuli meelde, et eelmise aasta loom oli meil nahkhiir, oli ju nii? Ja mis me sellest saime, kas tuleb kellelegi meelde? Õige, kroonviiruse!
Sel aastal on rott aasta loomaks. Mitte, et ma ebausklik oleks või midagi.., aga kas rottidel ei olnud mingi seos musta katkuga...? Küsimus on retooriline, seega ärge vastake, vastused ei pruugi mulle meeldida. Mõelda, seda võib. Mõtleme siis...


10 kommentaari:

konn, lendav konn ütles ...

Vägev auto sul! Aga kas kuuri juures pöörasid ümber või...sõitsid tagurpidi tagasi?:)

Kaamos ütles ...

Pöörasin ümber. Seal oli üks natuke madalama lumega plats.
Kui platsi poleks olnud oleksin sinna talvituma jäänud, ega ma siis ometi tagurdama poleks hakanud, kus sa nüüd, tead küll!

Marca ütles ...

Teatan, et mulle väga meeldis see postitus :) Lugesin just Alexander Genis "Raamatusõbra kamasuutra" seda peatükki, kus ta metafooridest pajatab ja mu meelest need laiskuse mäed, mis on pigem nagu orud seostuvad sellega imeliselt. Nii hästi öeldud!
Aga rottidega parem mitte hirmutada, ma ükspäev jalutasin mööda linna, kui järsku, keset suvalist haljasala Tartus, Tiigi tänaval, lebas suur surnud rott. Mõtlesin kohe, et nii see siis algabki. Rohkem tõendeid siiani pole, aga ärevaks teeb see aasta looma valimine ikka :)

Kaamos ütles ...

Jah, oleks siis kummikus magava rästiku või marutõbise siili aasta loomaks valinud, aga ei, rott pidi see olema!

ritsik ütles ...

See katkurott vist rändrott, aga kodurott on tagasihoidlikum loomake, nii et võib ju pigem talle tähelepanu pöörata.

Lendav ütles ...

Meil on veel lootust - õnneks ei ole välja kuulutatud kirbu aastat. Nimelt olevat katk jõudnud rottidelt inimestele kirpude abil.

Kaamos ütles ...

Õnneks mul rotte majas pole, pole seega ka vajadust neile tähelepanu pöörata. Hiired, kes siia satuvad, on kasside teravdatud tähekepanu all, seda küll.

Rotid on targad, kavalad ja oskavad kõigi intelligentsete loomade kombel mängida. Seega täitsa ok elukad, aga ma pesa ma nendega jagada ei taha, nii pirts olen küll.
No ja see kahtlane katkuvärk...eriti arvestades eelmise aasta looma määritud renomeed.

Kaamos ütles ...

Jaaa, ma ka just mõtlesin, et katku tõi rotilt inimeseni hoopis kirp. Rott oli siin ju hoopis kaaskannataja!

Lendav ütles ...

Meie kass püüab õnneks nii hiiri kui rotte. Mõnus rahulik on :) kui just ei pea haisu järgi laipa otsima diivani tagant või mõnest muust toredast peidukast.

Kaamos ütles ...

Mu kassidel vist puudub kogemus rottidega.
Võibolla ei puudu ka, õues võib imeasju olla.
Kunagi oli mul majas nirk, sibistas seina sees närilisi püüda ja näitas ennast vilksamisi mõnikord õues. See oli tore aeg.