Aasta aastalt on pööripäeva ootus aina piinavam. Aeg jääb seisma, mõte muutub tuhmisilmseks tokerdanud tombukeseks, lootusel on reuma.
Aasta aastalt on tõus sellest kleepuvast massist aina aeglasem.
Enesetsensuuri võimas liim.
TÄNA ON PÄEV ÜKS MINUT PIKEM KUI EILE OLI.
Head uut minutit!
VastaKustutaSelle kleepuva enesetsensuuriga on mingi jama jah, olen ka märganud.
VastaKustutaMinutisoov oli ka minult, ma ei saandki aru miks ta mu nime ei aktsepteerinud, vist hommikuse päikesevarjutuse järelmõjud.
Hmm - miks peaks pööripäeva ootama? Sellepärast, et siis hakkab päev pikemaks minema? Või on tal mingi muu hea omadus veel?
VastaKustutaAitäh, Udo!
VastaKustutaKaur, ma piltlikult öeldes suren iga lühemaks muutuva päevaga, iga päev, räbalhaaval. Jõulud on mu jaoks aeg, mille üksi olles laseksin lihtsalt mööda, mitte demonstratiivselt ja protestina, vaid lihtsalt unustades. Aga pööripäev annab lootust, et kevad on teel. Miks ma muidu tosin aastat tagasi üldse sellise nime valisin, ikka samal põhjusel. Isegi mu esimene kirjutis siin blogis oli pööripäeva ülistus.
Aga sa mõtle nii, et mida pimedam ja lühem on päev, seda rohkem on aega internetis istuda? Minu jaoks töötab see loogika üsna hästi :)
VastaKustutaMhm, mõelda kaelani laukas seistes, et mida sügavam vesi, seda vähem peab pesemisele aega kulutama?
VastaKustutaMa olen optimiste näinud, aga sina oled nende kuningas igal juhul!😁
Aitäh :)
VastaKustutaMe muide tegime pööripäeval päeva pikkuse mõõtmise matka. Päikesetõusust loojanguni. Osalejate arvamus oli, et ka meie kõige lühem päev on täiesti ootamatult ja lahedalt pikk... Kõndisime Aegviidult Lehtsesse, otse läbi metsa ja laugaste. Uljamad said kohe alguses vööni märjaks ja olid siis märgade riietega õhtuni välja.
VastaKustutaSEE päev on JEE!
VastaKustutaTahaks kaelani laukas olla,
või vähemalt Pirita jõe käärus...
Kui pimedam või valgem on see päev?
Sõltub sisekujundast ja sinu soovidest.
Kakavärvi korterites on kaamos aastaringi.