Mees põlvili on oma kuninganna ees
Pilk riivab maad ja mõte valus vaevast
Kas rüütlina saab tõusta täna veel
Või lahti laseb rumal pea sest kaelast
Üks kätepaar on hoidmas terast haljast
Veel mõõga ots näe, toetatud maha
Silm sihib relva, mõõdab kaela paljast
Ja mõistus ei tea täpselt, mida tahab
Mõõk tõuseb siiski, lausa riivab taevast
Üks küsimus on õhus hirmsal viivul
Kas peatub tera õlal...või käib läbi kaela..
...?
Postitused
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta... või kraapsab kolpa ühe raskemeelse kriimu.
VastaKustutaArm kaunistab, hirm muudab palge tuhmiks,
õrn sinivereline käsi, talle raske
on tera, mille meister käias juhmiks,
mis valimatul lõikab puud kui luud kui vaske.