Lehed

esmaspäev, 24. detsember 2018

Lugemisest, hästi pinnapealselt



Lapsena lugesin palju.
Väga palju, eriti, kui võrrelda praeguse mõttelaiskuse ajastuga mu elus.
Kõik läks järjest, oli see siis "Trummlööja saatus" või gooti kirjas piibel - mõlemad olid põnevad ja panid fantaasia lendama. Kui raamatul oli lõpp puudu, sai selle ise juurde mõelda, pisiasi!
"Pollyanna lõpp oli kadunud. Kollakas servist sakiliseks elatud köide, läbi sõja ja kolimiste veetud, lõpust mõni(kümmend?) lehekülge kadunud.
Minu Pollyanna jäigi masendunult jalutuna voodisse. Olenevalt tujust võisin oma väljamõeldistes jättagi ta sinna, lasta tal viiskümmend kilo kosuda ja piinarikkalt suretada Pollyanna lamatistest tekkinud gangreeni või tõsta peategelane üleöö jalule koos äkki ilmnenud virtuoosse klaverimänguoskuse ja isetekkelise baleriinitalendiga.
Ei mäleta enam, kumb värv - must või valge - prevaleeris. Muide, ma ei tea siiani, kuidas tal läks.
Nüüd ei ole see enam oluline ka, kui aus olla.
Veel toredam oleks olnud lugeda "Väikest tikumüüjat" või "Mumuud", kui need oleks jäänud lõputa...
Mis seal's ikka. Mulle meeldivad ilma lõputa lood.


2 kommentaari:

  1. Ma praegugi jätan vahel raamatud enne lõppu meelega pooleli, et kirjaniku lõpp muidu head lugu ära ei solgiks (enamasti kipuvad minu maitsele ebaloomulikult lääged olema, muidu ju raamat ei müüks). Nii mõnus ise erinevate põnevate lõppudega omas peas zhongleerida.

    Tuli mõte, et miks ei võiks sama raamatut erinevate lõppudega müüa erinevale lugejaskonnale :D Näiteks teismelistele ühte sorti lõpp (ehkki paljud selles põlvkonnas vist enam lugeda ei mõista), pereemadele teine, romantikutele kolmas, realistidele neljas, küünikutele viies, ... jne ... No ja filmidega sama moodi, lihtne ja odav viis publikut laiendada.

    Ega ma ometi just avastanud uue revolutsioonilise marketingutriki :D

    VastaKustuta
  2. Seda on muidu küll tehtud, et ühel raamatul on kohe poest ostes kõigile mitu eri lõppu. "Prantsuse leitnandi tüdruk" tuleb lambist meelde. Üks Valtoni lastejutt oli kah mitme õhus rippuva lõpuvariandiga, aga kindlasti on mõni veel.

    No ja siis on see Künnapi luulemasin, kus lehekülgi saab ribade/ridade kaupa keerata, pane aga ise oma luuletus kokku.

    VastaKustuta