Lehed

pühapäev, 9. september 2018

Jälle pole ma rahul




Miks on meie maal nii palju pahuraid inimesi?
Mina tean!
Ehitusbuum.
Ikka läheb ju vaja naelu ja konkse ja valgusteid ja pirne ja....
Eesti kõige suuremat ehituskaupade osakonda omavas aianduspoes seiklemine on igal juhul üks neist põhjustest, miks mina täna kaane alt auru välja ajama hakkasin.

Kodus on üks seinalamp, milles olev pirn (toru, kui tähenärija olla) on juba pikemat aega läbi põlenud. Ma isegi ei hakka kirjeldama, milliseid alternatiivseid valgustusmeetodeid ma maja ühe tillema ruumi valgustamiseks siiani kasutanud olen, kinnitan vaid, et pole teinud midagi tuleohutuseeskirjade vastast ja päevasel ajal leiab vajalikud sisustuselemendid aknavalgel kätte.

Leidsin poe, leidsin isegi täpselt samasuguse lambi, aga pirni sellesse ei leidnud. Kükitasin, kummardusin, koogutasin, piilusin...pole. "kui asi ikka ei tööta, loe instruktsiooni" = "ehituspoes tuleb see lause tõlkida  "kui ise ei leia, otsi teenindaja".
Leidsin.
Nukrailmeline teenindaja oma kotkapesas.
Kurtsin oma muret nii lühidalt ja arusaadavalt kui oskasin.
"Mul on praegu klient!"
Selge ju, mina olengi...aga ei, prääks, vale arvamus. Oma kliendi oli ta jätnud riiulite vahele uitama, too ilmus välja pool minutit hiljem. Niikaua vaikisime teenindajaga teineteisele näkku, kui ta esimesese kliendi poole pöördus, tegin kannapöörde, et ehk...EHK leidub poes ka ka mõni teine oranžipusamees. Või naine. Kuklasse lendas mokaotsast pobisetud lubadus tulla hiljem.
Jäin sõna otseses mõttes riiuli najale toetudes teenindajat jälgima. Klient sehkendas midagi ja kadus. Siis oli teenindajal mobiilis surfamise aeg. Loodan, et need olid edasilükkamatud tööasjad. Tuli teine klient, kelke ta sujuva käeviipega kuhugi kaugustesse suunas. Mobiil. Komanda küsija eest lippas noormees poe tagaruumidesse. Kindlasti mingeid aktiivseid klienditeeninduslikke asju korraldama. Neljas klient. Seekord pidi teenindaja koguni püsti tõusma ja osta soovijaga riiulite vahele minema. Mobiil. Poe kõlaritest sooviti teenindajat elektrikaupade osakondosakonda, pole aimugi, kes see julge oli. Teenindaja tuli elektrikaupade osakonda, nägi mind, peaaegu teretas ja kuulas veekord mu soovi ära.
Lõpuks nägin ka ta naeratust, see oli päris kena. "Seda pirni meil müügil pole!" Hea, et nii väike asi teda rõõmsaks tegi.

Ma ei tea, kas mul ongi põhjust teenindajat kiruda. Iga asutus on oma juhi nägu. Kui suure ehitusosakonna peale on kaks-kolm näha olevat teenindajat, siis mingil hetkel saab neil mõõt täis, nad ei jaksa enam terve päev traksis ja naksakad olla. Võimalik, et palk, mida nad saavad motiveerib sinna tööle jääma ainult kõige lootusetumat teenindajamaterjali. Võib olla, et nad on ilma jäänud kõige elementaarsemast koolitusest.
Esmapilgul vähemalt see noormees vihkab oma tööd.

See pooltunnike, mil ma teenindajat ootasin nägin perede kaupa ringiloovivaid potentsiaalseid käibetekitajaid/ostjaid, näod peas nagu Shwartzwaldi metsa eksinud Hansukesel ja Gretekesel.  Kalad olid võrgus, võrgusuu pagemiseks lahti, kalamees ninapidi mobiilis.




14 kommentaari:

  1. Pahad uudised enne.
    Kaamos peeruvalgel
    oma tillemas ruumis
    kustunud lampkastile
    valgustust otsimas,
    ei ole vääriline
    meie 100 aastale,
    peeruvalgel...

    /noored käivad vanavanemate
    mugavusruumides väga hea meelega,
    sest see on äge - näitad nutiga valgust
    ja filmid mis kõik tuleb ja kuhu läheb../

    Ühinen Kaamose frustratsiooniga,
    pimedus ei ole enam mugavus tänapäeval.

    /olgu nende poistetega selles SUURES poes,
    ehk teenindajatega, kuidas on, aga roti
    fikseerivad nad kohe uksel/

    Head uudised ka lõpuks!
    Kõik saavad jälle lambist soove jätta
    Jõuluvanale ja Rudofile nagu igal aastal!
    See aeg on jälle käes!

    VastaKustuta
  2. Nonii, hakkame koguma kogemusi uue kogumiku tarvis! Mina alustasin, Kaamos jätkab. Punased vestid on minu teada Bauhausis?:D
    Pange aga kirja, kodanikud remondihuvilised!

    VastaKustuta
  3. Kui teenindaja poleks tulnud, siis poleks Kaamos teada saanud, et poes polegi tema pirni. Jälle valed mõtted, vale koht valed teenindajad, oh jummal miks piinad Kaamost ja ei anna talle seda pirni.

    VastaKustuta
  4. Mhmh.
    On ettevõtted, kelle äriplaanis on sees sitt klienditeenindus. Ja arvestus, et eesliin / inimene saab regulaarselt peksa. Sest esimene klient lepib, teine, .., aga sajas ei lepi ja sõimab teenindaja läbi. Kahesajas, jne, samuti. Kui on 1000 klienti päevas, saab teenindaja 10x päevas sõimata. Äri omanik või protsessi juht on selle läbi arvutanud ja leidnud, et see on okei, nii peabki olema ja on kõige kasulikum.

    Ma siis kunagi ei tea, kas peaks sõimama või ei. Inimlik oleks jääda viisakaks. Teenindaja on ka inimene! Tema pole ju süüdi, et kord on selline, et pirni pole, et "seadus nõuab" idiootsust, jne. Ma peaks talle kaasa tundma ja naeratama, mitte oma meelepaha talle kaela kallama!

    Majanduslikult mõeldes aga just PEAKS sõimama. Sest iga süsteem vajab tagasisidet. Kui keegi ei sõima, siis nii jääbki. Aga kui iga sajanda kliendi asemel sõimab iga kümnes, siis lõpuks saab ettevõtte mõõt täis ja ta ehk muudab jabura töökorralduse ära või ostab rohkem pirne või misiganes.

    Pean tunnistama, et viimastel kordadel (Elion, Qvalitas) jäin viisakaks. Ehkki ettevõte ON PINGUTANUD, et mul oleks halb ja frone-line teenindajal kah.

    Kuidas käitute teie?

    VastaKustuta
  5. Aga konkreetselt sinu juhtum, vbl on tõde tõdemuses, et sa ei ole klient. Ehk ei tule selle ABC kasum juhuslikust sisseastujast, kes tahab ühte pirni? Ma olen ise ehituspoodides samamoodi hämmingus olnud ja mõelnud, et miks nii.. Aga kuipaljukest ma seal ostan siis?

    Muidugi võiks oletada, et kui klient sai pirni, siis tuleb homme samast kohast muruniidukit või uue sauna materjali ostma. Tampoonide anekdoot noh. Aga meie ehituspoodide bossid pole seda vist kuulnud.

    VastaKustuta
  6. Klienditeenindajaga suhtlemisel ma päris ebaviisakas olla ei oska, sõimata ammugi mitte. Üks hea sõber ütleb töötaja motivatsiooni olemasolu või puuduse kohta alati: "Maksad banaanides, saad ahvi". Teenindaja on enamasti siiski just nii vilets kui palgamaksja tal olla laseb, kliendi ebaviisakus ei muuda teda paremaks.

    Tampoonide anekdoodist - ebameeldiva kliendikogemuse pärast ma tsementi sealt poest
    ei ostnud. See raha jäi teise poodi (kus vajaminevat lambipirni paraku samuti ei olnud). Mitte, et need mõned kotid oleksid poepidajast miljonäri teinud....

    VastaKustuta
  7. Jaa, noo, teenindaja on siinkohal vaid liides ettevõtte ja kliendi vahel, tagasiside oleks mõeldud ikka ettevõtte v asutuse käitumist muutma.

    Kusjuures vana tõde, et eriti tuleb poest eemale hoida, kui seal on mingid allahindlused või asjad. Kõik on 10% odavam, aga kust seda urrima asja leida, mida sul vaja on?

    Meenub kodune Selver, kes korraldas kliendipäevi ("mammuti päevad" vms nime all). Jõuan poodi, õhtu hilja, tühjus, riiulitel ja nende vahel. Ostan jupi vorsti ja palun ära viilutada, mispeale proua leti tagant kuulutab uhkelt - just uhkelt: "me täna ei pea seda teile viilutama, sest meil on KLIENDIPÄEVAD!"

    VastaKustuta
  8. Mul veab. Lähimad Selverid, Maximad, Prismad - mine millisesse tahad, 40 kilomeetrit kolmes suunas.
    Lähen, lähen ma jee.


    Haha, seda "meil on kliendipäevad!" lauset võiks lausa sloganina kasutada.
    "Täna peenraha tagasi ei anta, meil on kliendipäevad!", "Täna arbuuse ei poolita, meil on..."
    Kusjuures kliendipäevadel (mammut või taks või misiganes ale see on) teenindajatele abijõude vist juurde ei palgata, mõni ime, et õhtuti saab letist tasuta ajuvabasid põhjendusi. Ülekuumenemine.

    VastaKustuta
  9. Olgem normaalsed kus kohast need teenindajad võetakse ma ei kujutaks sellist poodi kus iga ostja jaoks kohe kloonitakse teenindaja. Kindlasti teenindaja surfas nutiseadmes pornolehtel ja fb 100% kindel. Ja kui sa nii kaugel tsivilisatsioonist elad, siis net ju aitab toksi lambikese numbrikesed netiavarusse ja otsi osta telli oota. Kaamos peabki pahur olema.

    VastaKustuta
  10. A siis istudki pimedas praegu?
    Viimati ma nägin päris andekaid taskulaternaid K-rautas, selliseid, et kui tahad, näitad otsast valgust ja kui tahad, siis külje pealt ja paned selle kenasti püsti seisma, ei pea käes hoidma. Ju oli mingi riputuskonks ka küljes. Millal need seinalambid veel välja mõeldi?

    Otsmikuambid on ka lahedad asjad.
    Aga pirne ja torusidki müüakse näiteks ka Prismas. Või kui sa oma toru õiget nimetust tead, peaks selle ka neti kaudu tellida saama.

    https://www.oomipood.ee/article/63_lambipirnide_tuubid

    VastaKustuta
  11. See ruumike on mul majas sees ja otsmikulambiga vanni minna oleks kahtlemata eksootiline, kuid ebapraktiline.
    Homme toon pirni ära, nüüd tean, et oomipoes on see olemas (kole kiire elu on vaheldunud masendavalt laisaga....), seniks kasutan seinakontakti pistetavat ripplampi (disainer "isetegin").
    Päevad on veel valged, november on alles teel.

    VastaKustuta
  12. Uurisin kojutellimise varianti kunagi - lähim postiautomaat on 13 km kodust eemal, õnneks töölkäima tee peal.
    Ah, pekki, vahel tahaks oma võsa vahelt välja ju ka. Ega mul nakkuhaigust pole, et linna ei lubata.

    VastaKustuta
  13. hea, kui selleks põhjus tekib, onju?

    VastaKustuta
  14. Kui sa oled selle pirni asendanud, siis anna teada, kus sa elad, ma tulen ja saboteerin sul miskit muud koduelektroonilist juppi, muidu istud seal... niisama oma pirni valgel.

    VastaKustuta