Lehed

reede, 25. august 2017

Ei taha




Natuke hirmu krõbiseb juba peas.
Veidi enam kui nädal tagasi tundsin ma töölaua taga täiesti klaasteravalt, et kui ma nüüd ja kohe puhkust ei võta, siis põlen ma läbi. Väike tühine särtsatus ja järele jääbki kest.
Õhuke, läbipaistev, mootoriga. Ilma igasuguse mõtlemisvõime ja vaba tahteta.
Vedas, tõsiselt vedas, et oli teiste inimeste "puhkuseauk" ja ma sain ennast sinna vahele toppida.
Firma põhimõtteliselt ei vaata hästi soovile puhata terve kuu järjest. Mh, ma väljendusin ikka väga leebelt.  Natuke selgemalt väljendudes: kaks korda aastas saab üks nädal järjest tööst eemal olla ja tänu sellele, et seadus sunnib vähemalt ühel korral aastas lubama töötaja puhkusele minimaalselt kaheks nädalaks, saab korra aastas kaheks nädalaks aja maha võtta. Juriidilises keeles nimetatakse seda "kokkuleppeks".
Küllap teate, kuidas need kokkulepped sünnivad.
Teisipäeval või kolmapäeval saavad minu selleaastased kaks nädalat läbi, uut puhkust enne järgmist aastat ei tule ja ma olen ikka veel täiesti töss. Pealekauba hakkan juba praegu tundma, kuidas uuesti töölemineku hirm ja pinge ennast üles kruvib.

Mulle meeldib mu töö, ma oskan seda ja töökaaslased on toredad, aga see koorem on kas tõesti aja jooksul liiga suureks kasvanud või olen mina palju lollimaks ja aeglasemaks jäänud.
Mine võta kinni, üks konna keetmine kõik.

Täna olen maganud umbes viisteist tundi. Rekord on selle puhkuse ajal kakskümmend üks tundi und ööpäeva jooksul.
Ma pole välja maganudki.
Või siis on tegemist mingit peenemat sorti eskapismiga, poen reaalsuse eest unne peitu.

Jah.
Niuviuvingving....
Selline olengi.
Ei tahaks olla, aga...

20 kommentaari:

  1. uni on parim ravum:) ja kui suudad ning vältimatuid tegevusi pole, siis magagi. eks pärast selgub, mida see uni ravis:) nu see ütlemine, et tagantjärele tarkus on täppisteadus...

    aga... see kuulus aga, mis kipub iga asja juurde käima...ses mõttes, et miskipärast on inimese organism oluliselt targem, kui see hallolluse poolt toodetud mõtlemine. ja kui inimene jääb kuulama seda mõistuseraasu ja eirab seda sisemist suunanäitamist, siis ei pruugi tulemus meelirõõmustav olla (sellisel vananaise toriseval häälel). head und!

    VastaKustuta
  2. Muig....mis "vananaise torisevasse häälde" puutub, siis ma väidan täiesti veendunult, et ma olen vanem. Hea jupp aega vanem 😀
    (Lähen magan edasi...)

    VastaKustuta
  3. Ega see ju ei lohuta...no et mitte sina üksi. Nii palju kuulen, misiganes see siis on. Väsimus igatahes üks sümptomeid.
    Mida siis teha?
    Lõuad pidada ja edasi teenida?
    Mina lähen pensionile, millalgi järgmisel nädalal. Aga aeg-maha-võtta tunne oli juba eelmisel sügisel.

    VastaKustuta
  4. Haigusleht? Ma pole ju haige, ihtsalt viril, laisk ja tüdinenud, see ei ole diagnoos. Perearst soovitab iga mure puhul kaalust alla võtta (ma olen juba kümmekond kilo kuhugi kaotanud, kes leiab, jätku endale).
    Mister Kuugel (MD) pakub, et tegemist on bipolaarse häire depressiivse faasiga, mis kestab vist juba viis või kuus aastat, ootan läbematult maniakaalse faasi saabumist 😁

    Ütleme nüüd nõnda, et viimati olin haiguslehel üle viie aasta tagasi, nädal aega. Haigusleht tekitaks lihtsalt lisastressi.
    Pensionini on kaheksa ja pool aastat. Täna hommikul arvasin veel, et kuus ja pool aastat, aga siis olin nii loll, et vaatasin sotsiaalkindlustusameti lehelt üle....ja ära sa maini, enne kuuekümne viie aastaseks saamist jalgu seinale panna ei saa!

    Peab tõsiselt töökoha vahetamise peale mõtlema. Seda lauset kirjutades kuuleksin justkui kaja kümne aasta tagant, juba siis arvasin nii. No ja mis vahepeal muutunud on? Töökoht igatahes mitte, nagu näha.
    Lihtsalt vingun, aga midagi tehtud ei saa...

    VastaKustuta
  5. Muidugi äitäh lohutamast, patsutamast ja võimalusi välja pakkumast.
    Kahjuks kehtib vana rahvatarkus "kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida" ka siin ja praegu.

    VastaKustuta
  6. No kui ise ei saa tehtud, siis astub saatus lõpuks ehk oma sammu. Mul oli sama seis. Umbes. Arvasin, et võimatu on töölt ära tulla, kust saab uue töö jne. Aga siis käis selline pauk, et mul lihtsalt polnud võimalik enam tööl käia. Peale töölt äratulekut magasin järjest kaks kuud. Kuus kuud olin töötu, siis sain kuueks nädalaks tööle, siis olin jälle töötu, siis sain tööle... No ühesõnaga, praegu olen rahul.
    Nii et ära saatuse pauku oota, tule ise ära.

    VastaKustuta
  7. seda et, torisevat vananaise häält saab kasutada ka siis, kui aastaid veel piisavalt pole, aga... kui Sul on võime magada ja organismus seda suutlikust tahtmisena väljendab, siis tuleb seda teha, sest muidu võtab organism ühel hetkel üle ja loob seisundi, kus muid võimalusi enam pole. kogetud. kui ikka aru ei saa, siis tuleb tekitada olukord, kus muid võimalusi pole. see vägisi püsti hoidmine on teatud juhtudel asjakohane küll. teadsa ju küll, see kaalutusõiguse koht... targutada on tore küll, kuid ega see Olijal olemist paremaks ei tee. nii et kui vähegi saad, siis maga.... head und!

    VastaKustuta
  8. Kahtlustan, et su tööandja (mulgist ihnur) ei hooli
    inimestest, et teil oleks korralik arvuti töölaual,
    et hommikul saaks blogidesse ja muljetama hakata.

    Mis mõtet on hommikul tõusta kui niisugust töökohta pole?

    Samas, kui sa maniakaal-depressiivset kildu rebid, mõtle,
    kas oleksid niisugust teksti loonud kui poleks niisugust
    töökohta ja niisugust elu olnud? Või alustaksid uuesti?

    Mina küll ei löönud viimast naela su kirstu, üritan öelda.

    VastaKustuta
  9. Hen Zen, ole nüüd mõistlik - tööarvuti on töötegemiseks, sellest on ligipääs ainult valitud netilehtedele ja tööga seotud programmidesse. Mis blogid, mis muljetamine? Olid ajad, mil ma tööl ooles kirjutasin isegi mõne jutunööbi valmis, kuid nüüd ei ole see ka ajaliselt võimalik, neid paarikümmet minutit ei ole võimalik päevast varastada, siis jääb igal juhul midagi tööst tegemata.

    Hea soov vastu pidada on antud raudselt heast südamest, aga äkki laksas mulle pähe mõte, et see on nii luterlik, niiiiiiiiii luterlk.
    Pea vastu...milleni?
    Pensionini?
    Ei tohi lihtsalt vastu pidada, midagi peab elus muutma või muudab elu mind ennast.
    Aitäh selle soovi eest, lõi mõtte selgemaks.

    VastaKustuta
  10. Ma olen ikka umbeloll...siiani nuputan, mida Lendava Konna kommentaar peaks tähendama, muudkui mõtlen ja mõtlen, millest ma küll kirjutada võiks. Mõni lulla? Muinasjutt? Muidulobin?
    Krt, täna vist jõudis sõnumi mõte minuni😁
    Piiiiinlik...

    VastaKustuta
  11. Ma nüüd täpselt ei saa aru mis töö see nii kurnav on maainimesed joovad viina ma saan sellest aru see on väsitav ja sunnib väljamagama, manjakaalne inimene on nagu narkolaksuall tubli ja arukas kõikesuutev kuniks, depresoonilised jooned on sellised arutud unistamised heast mida pole. Alati on võimalus uus töö otsida kui vana on kurnav. :)

    VastaKustuta
  12. Tubli, Kaamos, täna peale tunde ei jää1:D

    VastaKustuta
  13. _Millest ma, umbloll, küll kirjutada võiks?_
    Ükskõik mida, aga "Ei taha" on nii ekrelik.
    Tahaks, et tegevus toimuks köögis, elu keskmes.
    Jõulud võiks tulekul olla, väikenõid veidi kasvanud.
    Arusaanud, et Rudolf (see lits) ongi tegelikult emane põder.
    jne.jne.jne.

    VastaKustuta
  14. Ausalt öeldes, ma ei tea, aga mida ütleb seadusepügal sellise "juuriidilise kokkuleppe" kohta: kui mitme aasta takka peab võimaldatama täispuhkuse? On kuskil välja toodud?
    See pole normaalne, kui tööandja koonerdab täispuhkustega...

    VastaKustuta
  15. A.I.V.O.:
    PUHKUSESEADUS
    § 20. Puhkuse andmine osadena
    Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.

    Nii ongi, kui ikka pooled kokku lepivad, siis aamen.

    VastaKustuta
  16. Kui lepivad...
    Mõnes kohas pigem pannakse valiku ette - kas võtad oma puhkuse juppidena või... (ähvardavalt).

    Kunagi ammu, kui ma noor ja roheline olin, sai katsetatud ühel aastal sedalaadi jupitatud puhkust - ausalt öeldes, rohkem pole tahtnud nõndaviisi toimida.
    Ikka võtsin täispuhkuse välja.

    VastaKustuta
  17. Meil olid esimesed..las ma mõtlen...kaheksa? kümme? aastat võimalik ikka kogu puhkus järjest võtta, aga need hobused lasti poole tee peal maha ja viimased aastad (kaheksa? Kuus?) kehtib natukehaaval-reegel. Selleks ajaks oli mul tunne, et hilja on rattast välja pugeda.
    Nõme muidugi.

    VastaKustuta