Instagram 11

 

Tšilline babyback searibi köögiviljade ja natukese riisiga. 

Loll on raske olla, mis siis, et minu Isa Oli Ausus Ise

 

On esitusi, mis ei sobi suurel laval lipsustatud publiku ees etlemiseks.

Too tänaõhtune koomusk oli just selline. Õnneks ei olnud ei suurt lava ega lipsudega publikut. Sõnamängud ja olmekoomika, koledad laulud ja sünnipäevalaul viieaastasele tütarlapsele.  Hästi ajuvabalt lõõgastav oli, publik oli oma ja muhe, esituspaik - Ao näkiuurimiskeskus - sobivalt absurdne ja põlve otsas kokku klopsitud. 

Järgmise hommiku lisa: "ajuvaba" ei ole hinnang esinejatele, selliste naljade loomine nõuab ääretult vilgast ajutegevust. Ajuvabadus seisnes kerguses, millega publik sai naljad vastu võtta - ei mingit ränka peamurdmist, et kas ikka on seisusekohane naerda või peab suu kanatagumikuks krookima ja šokeeritult silmi pööritama või...

Tore oli.

Mida laupäevaõhtust veel tahta?

***

Rakke laadal oli käokell! W oli pidur ("See kägu on väike nagu konnakulles" või mis see vabandus oligi)

Olgu siis, otsime edasi, kägu olgu ikka korraliku merikotka mõõdus. Oeh. Kuigi ma vajan käokella nagu kala jalgratast.

Nädal veidrik-kanadega

Bovans White on kirjelduse järele ökonoomse söödakuluga efektiivne muneja, kes on aktiivne, aga mitte agressiivne. 

Enam-vähem. Peale esimest päeva ei ole isegi Matroon enam Maakat rünnanud. Üleüldse on nad afektiseisundist kenasti üle saanud. 

Söövad kiidulauluga kõike, mida antakse. Maakas on ka paremini sööma hakanud, sest kardab, et "muidu läheb Henriettale". 

Munevad kui stahhaanovlased. Nädalane toodang 50+. Võib-olla sellepärast, et panin uksele munevate kanade pildiga sildi "MUNATSEHH". 

Esialgu olid sisekanalas, harjumine läks ladusalt. Said üsna kiirelt pihta munemispesade funktsioonile. On ainult 1 napakas, kes muna kusagile mujale e suvalisse kohta põrandal või talvekuuti poetab. 

Edasi aga lõid välja käitumishäired:

a) kanad peaksid õrtel magamist armastama, need aga, kollektiivselt, magavad kõhuli. Ehk siis munemispesades ja talvekuudis. Õrred, nii torukoorikuga soojustatud kui tavamalakad, on viimane koht, kus tukkuda. Milleks, kui saab ka mõnusalt lösutada. Õrred on kahtlane fitnessseade. (Võib-olla neil eelmises kodus ei olnud öist õrrevõimalust.)

b) vanast sõnnikuluugist tehtud aken on paar päeva pärani olnud, et kanad õueaeda viimseid suvepäevi nautima saaks. Aed on kenasti linnuvõrguga kaetud, täis varjulisi marjapõõsaid, vanu kände, notte, nõgeseid ja mõnusaid punkreid, aga kanade kollektiivne aju on veendunud, et õues on draakon. Panin "aknalauale" arbuusitükke. Neid süüakse ja aknalaual hängitakse. Aga päris välja ei lähe, sest draakon! 

Edit: Maakas otsustas, et tal peavad normaalsed kanad olema ja installeeris mõned munemispesade uksel molutajad pimedas õrrele. 

Parasiidid ja päike

 

Tihe on see küpse naisterahva elu, kohtumised vasakule ja paremale, vahemaad kahe ja poolesaja kilomeetri ringis.

Ei ole aega isikliku hügieeniga tegeleda - keset karmi tööpäeva pean endalt ootamatult puuke maha katkuma. Paras teadastele siiliks minna. Te ikka teate mis mõõtühik on siiltund? Ma võin, jah, siil olla. Kuues või seitsmes puuk sel aastal. Ropp lugu ju.

Sel aastal on puuke palju, sääski vähe. Hilja küll mainida, et rästad võiksid puugid menüüsse võtta. Hilja sellepärast, et sõstrad on niikuinii nahka pandud, nüüd söögu minu poolest kasvõi heinu. Või puuke.

Eile tegelesin uute katsetega värskeid parasiite hankida, pika kleidiga pikas rohus kablutades on puugikorje vaikimisi sätetes sees niikuinii. Eks lähipäevil on tunda, kas mõni ämblikuline end kleidi õmblustesse varitsema sättida jõudis, ega ma eilse jäise tormilähedase tuulega eriti kaua päikesevarjutust vaadata ei jaksanud. 

Minu eluajal on Eestis olnud 21 päikesevarjutust. 

Teadlikult vaadanud ("jälgima" on liiga kõrgelennuline sõna mu tegevuse kirjeldamiseks) olen neist nelja.

Kuuvarjutusi kindlasti on oluliselt enam olnud.

Eilse juurde tagasi tules: jube, JUBE külm oli. Päike piilus kahe pilve vahelt, tuul tegi näpud siniseks. Läbi CD-plaadi oli kuukujuline päike ilusasti näha, aga loomulikult ei jäänud see pildile. Mis siis, kõik ei peagi pildile jääma. 

W kurtis mu laia selja taga samuti talvise tuule üle, kirus mind maapõhja, et ma üldse välja otsustasin tulla ning plagistas hambaid.

Ärge parem alustage selle jutuga, et pole halba ilma, on vale riietus. No kuulge, ma ei hakka keset suve ju talvetunkesid selga ajama, varjutagu või ärgu varjutagu. Põhimõttes on küsimus - astronoomilise suve pikkus on Eestis 94 päeva, eile oli suve 53. päev. Pool suve veel ees. Kleidid, kleidid on suve vormirõivas!

Tänan küsimast, köha ei saanud. 

Instagram 10

 
Ma enne käesolevat suve ei olnud vist 10+ aastat midagi grillinud. Täna oli selle suve kolmas grill. Souvlaki marinaadis siga. Endiselt Grossi raieliha (2.48€/kg - mõni supikont jääb sealt üle, aga mitte palju, alla 10% liha massist).
Laisad inimesed kasutavad Kreetalt toodud souvlaki maitseainesegu, oliiviõli, sidrunimahla, veidi suhkrut, soola, musta pipart ja hoiavad üle öö külmkapis. Või lausa 2 ööd.