Lehed

reede, 9. mai 2025

Madisoni maakonna sillad

 Enne teatrisse minekut sain kärada, kui kurtsin juba ette, et etenduses esimest armastajat mängiv näitleja ei ole minu kujutlusis seda mitte. 

Noh, et mida ma siis lähen teatrisse kui juba enne etendust undan.

Kulla inimesed, ma olen kasvanud Clint Eastwoodi vihmasajus vettiva Roberti  ja Meril Streepy auto linki kobava Francesca ajastul, Francescaks oskame me end ise mõelda, andke meile Eastwoode ainult ette!

Mu eelaimus oli õige, Roberti roll ei kandnud raasugi, aga samas ei osanud ma oodata, et Francesca laste osa nii akvarellilikult välja mängiti. Ema ellu sisselõikav armastuslugu, mida kujutati  kuidagi kahemõõtmeliselt lükkas järgmise põlvkonna elu rööbastele, lisas nende taevasse paar tähte juurde.

Mõnikord polegi rohkem vaja.


15 kommentaari:

  1. Tõenäoliselt me eile teatris kokku ei jooksnud...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mine tea, mine tea, me võisime isegi kõrvuti istuda. Tuttavad tumdmatud nagu me oleme.

      Kustuta
    2. Stsenaarium, kus üksteist Delfi kommentaarides sõimatakse ja siis pühas teadmatuses kööki ühislauda klimbisuppi ja rabarberikooki sööma minnakse. Kõik on igati kaunis.
      Kuni oma tuppa ja kommentaarideni naasmiseni...

      Kustuta
    3. Oh, ma olen kindel, et nii hirmsa juhtumiga tegemist pole, sa koletu pessimist.

      Kustuta
    4. Kuues rida, minu koht oli 7.
      Me käitusime viisakalt... vist...😁

      Kustuta
  2. Hmmm... enne etendust kohv ja konjak?

    VastaKustuta
  3. Kas ridadel ja kohtadel oli hinnavahe? Kummal kallimad olid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Esimestel ridadel on saali põranda tõus väiksem, üks meie kaaslane on päkapikk ja me hoidsime hinge kinni, et Rakvere korvpalliklubi ei oleks meist rida ettepoole kohti broneerinud. Vedas.

      Kustuta
    2. Ma ei küsinud seda ju.

      Kustuta
  4. Kuna meil oli asendatud etendus ja piletid, siis tegelikku hinda ei teagi. Aga viimane rida oli väga ok, miimika jäi muidugi nägemata

    VastaKustuta