by W
Ausalt, see ei ole aprillinali.
Pooleldi, peaaegu, töövaba päev; kodust kusagile minema ei pidanud.
Mõtlesin, et keedan kanasuppi. Lihtne, süütu ja koduhõnguline maitsva õhtusöögi idee, eksole. Vesi keema, ained potti, kaas peale. Kõik sujus, kuni enam ei sujunud.
Kergitasin raske malmpoti rasket malmist kaant, et tükeldatud kartul sisse visata. Mingi valemiga käis see põrgukuum metallkaas vastu mu käe sisekülge, aju röökis "põgene", käsi lasi refleksist kaanest lahti, ja kaas, see kuradi kaas, maandus suht serviti üsna täis supipotti.
Nüüd meenutagem oma füüsikaõpetajat ja -tunde.
Mõelgem hetkeks, mis juhtub kui keevasse supipotti maandub raske ese e serviti potikaas, mis end koheselt horisontaali keerab.
Veidi suppi lendab taeva poole kui laavat vulkaanist. Pliidile, põrandale, minu paremale reiele ja varvastele. Reaktsioon? Imroviseeritud flamenkotants, milles on 0 kirge, aga 100% paanikat ja valu.
Läksin vannituppa, koorisin supised teksad ja sokid jalast ning pistsin rünnaku alla sattunud labajala külma vee alla. Natukeseks. Sest püsivus triviaalsetes asjades ei ole mu tugevaim külg ning füüsiliselt ei saanud ma palju kannatada. 2 varvast ja veidi labajalga on tugevroosad kui pooltoores keeduhomaar. Nahk maha ei rulli ja käsi sahtlist valuvaigisteid ei otsi.
Mida ma õppisin?
- Gravitatsioon on päris.
- Potikaaned on salakavalad värdjad.
- Supi keetmine on ekstreemspordiala.
- Mu refleksid töötavad kohati minu vastu.
- Köögis võiks kanda turvariietust, eelkõige jalatseid... sest kui kaas oleks poti asemel serviti mu varvastele lennanud, oleks võinud ka kips ja kargud teemaks tulla.
Aga muidu on kõik korras. Psühholoogiline trauma on oluliselt suurem kui füüsiline; ma ei saa aru, kuidas nii napakas olukord võib ette tulla. Suppi keetes varbad põletada? See on veel hullem kui keset madalat basseini supeldes kõhuli kukkuda ja läkastama hakata.
-
Hommikul eimidagi, tass kohvi
- Lõunal veidi eilsest siiski üle jäänud siga ja porgandit
- Õhtupoolikul kanasupp
Ajakulu 2h, millest aktiivset osa 30 min max.
- kana poolkoivad 0.917g (8tk) 1.92 (Maxima -50%)
- kartul 0.2 (Selver 0.39kg)
- porgand 0.15 (Maxima 0.35kg)
- riis 0.15 (Selver 0.79kg)
- * sibul 0.1 (Maxima 0.39kg)
- loorberilehed 0.1 (loorberit pole kunagi liiga palju...)
- ** kuivatatud juurseller 0.1
- vähendatud soolaga Vegeta 0.15
- sool, pipar 0.05
- *** jääsalat 0.5
- maitseroheline 0.6
Kokku nii 4 lähedale. Jätkub ka homseks.
 |
| Rohelist ja värsket ei ole kunagi liiga palju |
Hiljem banaan ja mul on mitu päeva olnud kinnisidee "tahan meesaia!" e tass Earl Gray teed ja 4 viilu saia või ja meega. Sai läheb kuivalt pannilt üle (mul ei ole rösterit), et või sisse tõmbaks ja õnneks on vedel mesi. Või on see meelaadne toode? Vast 2 tuleb ära.
Päev kokku 6 kandis.
* mul kulub suppidele 2 sibulat, üks läheb koos lihalisega keema ja ma lihtsalt viskangi selle minema enne kui puljongisse ära laguneb, sest ma ei söö "surnuks keedetud" sibulaid ning teine läheb tükeldatult potti enne serveerimist e kui tuli on alt.
** ei armasta väga juur- ega varssellerit, liiga spetsiifiline maitse, aga teatud suppidele viskan veidi kuivatatud juurselleri laastusid sisse (kuivatan kodus, lõikan juurselleri õhukesteks viiludeks, siis ruutudeks ja kahe paberi vahel läheb lihtsalt köögiradika peale kuivama, edasi klaaspurki, ühest keskmisest juursellerist jätkub pea aastaks).
*** jääsalat pealehakituna kaussi e serveeritud portsjonile nagu maitserohelinegi; annab veidi värskust ja struktuuri ... võib olla ka riivitud peakapsas või üliväikeseks hakitud paprika või riivitud porgand või mis köögivili iganes. Mul on lihtsalt kiiks, et lisaks supis pehmeks keenud kraamile võiks ka midagi elusamat hamba alla sattuda.
Postitused
.png)
