5 aastat töötamist:
- Arbeit macht frei: jaa, töö vabastas mu ajast, energiast, eraelust ja illusioonidest.
- Mis krdi karjäär? Lõputu liiklusummik, kus sa lihtsalt seisad paigal, oodates, et sa lõpuks kusagile kohale jõuaksid ja seal midagi teha saaksid.
8 aastat töötamist:
- Kui keegi räägib mulle Veel Suurematest Karjäärivõimalustest, mõtlen vaid sellele, kui kaua aega läheb, et psühhiaatriahaigla statsionaari sattuda.
- Mis väljakutsed ja eneseteostus? Ainus väljakutse on mitte purustada klaviatuuri ja muud tööandja vara, kui saabub järjekordne !High Importance e-kiri peakontorist.
10 aastat töötamist:
- Töö on eluviis, kus annad 40-50 aastat oma elu ära, et kellegi teise visioonides vahendina osaleda; saad vastutasuks tasuta kohvi, mida sul ei ole aega juua. Isegi kui oleks, on tegemist vale kohvibrändiga.
- Kui keegi räägib järjekordsest edutamisest ja veel suuremast töötasust, kajastub vaimusilmas hinge ja elu lõplikult söövitav hape. Teadmine, et töö ei ole kedagi tapnud, kuid stress ja kõrge vererõhk on.
Edasi ei lähe just palju paremaks, on kui pimedas toas viibimine. Väljapääsu ei näe ja unistused surevad. Ja siis sa üritad enesele selgitada, et sa ostad enesele vabadust ja heaolu. Selle ellujäämistoetuse eest, milleta sa oma elu ette ei kujuta. Ja müüd selle arvamuse nimel oma vabadust ja heaolu. Päevast päeva. Deformeerides ennast, et olla sobiva kujuga selle augu jaoks, kuhu tööleping määras su end suruma.
Kõige boonuseks on hulk kaaslasi, juhuslikke inimesi, kohustuslikke, kellega sa tegelikult midagi tegemist ei teeks. See pakub enesekontrollitreeningut, et jätta ütlemata, mida mõtled. Ja on väga kena kui nemad samaga vastavad, kahjuks ei ole see norm.
Postitused
See kõlab nüüd küll päris kõva läbipõlemise moodi..
VastaKustutaMidagi ei pea. Alati on väljapääs.
Jaa, väljapääs on sageli samas kohas kus sissepääs.
KustutaGot drunk?:)
VastaKustutaMkmm, see ei ole hea mõte kui vara tõusma peab.
KustutaSulle on muutust vaja, läbipõlemise kärsahais käib üle pea. Maailm ei pea sinu najal seisma, kukub kokku, siis kukub.
VastaKustutaKärsahais tuli kana praadimisest, meega marinaad sai liiga paks.
KustutaPäris kärsahaisuga läbipõlemine on kunagise kogemuse järele see kui tööle minnes soovid auto alla jääda, et mitte kohale jõuda. Ja seda nädalaid ja kuid järjest, sh peale puhkust. Lühimälu, keskendumisvõime ja uni kaovad. 3-4 korda tunnis kellaaja ja kuu- ja nädalapäeva kontrollimine muutub "normaalseks".
VastaKustutaSee on keskea ületamine...Skaala peal.
Kustutahm, mul oli see põhikoolis. ilmselt üks põhjus, miks ma edasises elus olen hoidunud sellisest tööst, mida peab kuskil töökohal tegemas käima.
KustutaMõned inimesed ongi lapsest saati keskealised, et mitte öelda vanad.
Kustutaplussiks: vananemine on lihtsam, hästi harjutatud.
KustutaMulle on kahjuks natuke ähmaseks jäänud, mis tööd sa siis õieti teed, mõned vähesed kolleegisituatsioonikirjeldused on küll väga meeleolukad olnud.
VastaKustutaAa, selle postitas hoopis Wildikas.
KustutaAaa, te peategi nüüd kahe peale blogi???
Aaa... mida kõike ma olen maha maganud.
Väikesest seni tunnustamata eesti piimakitse farmi rajamisest, kahe peale, see maakas on seni keeldunud, rääkimata käsitöö kitsejuustu mikrotööstusest. Mahe- ja niššitoodang, Michelini tärni restoranidele... Ühes mõningate mahevuttidega.
KustutaBlogi osas on ta leebem.
Nii just ongi. Väga hästi kirja pandud
VastaKustutaKes ütles, et töö on lõbu? Ei pea lõbu olema aga pea iga tööd saab teha nii, et see liialt hinge ja keha ei kurnaks. Kui ei saa peab tervise huvides töökohta vahetama. Ei tohi unustada, et töötatakse, et elada mitte ei elata, et töötada. Ehk siis tööd tuleb nii palju teha, et enda jaoks mugav äraelamine kindlustada, ja maksimaalselt vaba aega hobidega tegelemiseks või niisama lebotamiseks saada.
VastaKustutaP.S. Tööd ei tohi südamesse võtta - see on ainult töö!!! Kui kolleegidega mingid jamad tuleta meelde, et ega sa nendega abielus ole.
Postitus oli pigem üldistav kokkuvõte mõne dekaadi töökogemustest kui konkreetselt tänane päev. Trigger oli ilmselt jah hetkeline stressimoment.
KustutaMa teen palgatööd osalise ajaga, oma valdkonnas üsna ebakonventsionaalsetel tingimustel, mis töötavad kahesuunaliselt - nii minu heaks kui minu vastu. Niipea kui asjaolud lubavad, vähendan koormust veelgi, hästi läheb siis järgmise aasta algusest.
Töö (nagu ka vahetu juht) peab sobima, meeldima, kõnetama ja pakkuma ajutööd, et otsida parendusmomente; seal kohati on väike isiklik nüanss. Nimetagem seda sisemiseks motivatsiooniks või mõttega kohal olemiseks. Vahel annab see tagasilöögi. Nagu ka isiklik elu. Või mitte nii isiklik elu. Ehk elu üldse. S*it happens.
Jamad kolleegidega, eih, mitte eriti - minuga on päris keeruline akuutsesse konflikti sattuda, see ei mahu kümnesse lausesse, mida ma üldse päeva jooksul ütlen. Inimesed lihtsalt väsitavad, isegi kui märkimisväärne osa neist on mõistlikud ja toredad. Naabriga, olgu ta nii normaalne kui tahes, trepikojas suhtlemine on ka kurnav. Äärmusintroverdi värk, noh.
Kõlab mu õudusunenäo moodi. Mingid sarnased kogemused jäid kuskile tööelualgusaastatesse, aga sääraste tunnuste ilmnedes vahetasin kohe kohta, eks sellest ka üle kümne töökoha CV-s. Ei tunne vajadust oma hinge ja tervist kuskil tööpõrgus tappa lasta kui on valikuid ja paremaid paiku.
VastaKustutaMhmh.
KustutaNn job hopping oli kunagi ju väga taunitav, õnneks on asjad ses vaatenurgas pisut leebunud. Kui on tegemist nn mõistusega inimesega / ametikohaga, siis hopper võib üht-teist skillina kaasa tuua.
Just. Ja ka vastupidi – kui suhtumine, kolleegid jms on inimlikud, on kõiksugu materiaalne (ruumid, palk, asukoht) suvakamad, valmis pigem väiksema palgaga töötama. Pahatihti näeb just seda, et punnitatakse veri ninast välja kesklinna ja meelitatakse palgaga, aga lolle/küündimatuid ülemusi välja ei vahetata. Ja siis imestatakse, miks töötajad ei püsi. Mul oli tööintervjuudel üks esimesi küsimusi kaadrivoolavus. Palgaküsimus tuli kuskil tagaotsas, kui üldse.
KustutaJaa, absoluutselt, õhkkond ja juhid määravad palju ning tulevad enne palganumbrit. 2 korda olen ettevõtet vahetanud põhimõttel "ma lähen otsin omale uue juhi".
KustutaRahu on enam väärt kui raha.