Kuhu sa ikka selle palavaga reisid, lõunamaale külmetama või? Parem teha tuur siinsamas, kodu lähedal. On, kuhu pärast pageda, kui kuumus peki voolama võtab.
Esimene peatuskoht: Karinu karjäär. Kunagine laste ujumiskoht. Oleks ma tollal teadnud, et seal on kohas kus nad vette kargavad seitsme meetri sügavune auk, ei oleks nad minult luba sinnaminekuks saanudki. Aga nojah, emad teavad täpselt nii vähe kui võimalik ("Kõik käivad seal!") ja seekord läks hästi. Lapsed, ärge nii tehke!
Huvitav, et seal erinevalt mu koduõuest ei olnud parme. Paradiis!
Pärast paari siia-sinna sahmimist hakkasime Nõmme kalakasvanduse juurest raudteega rööbiti Kiltsi poole sõitma. Naljakas - suure tee ääres on põllud kõik ilusad, kenade nurkade ja teeni haritud servadega, sellel sõidul olime kui tagahoovis - puju ja kesalill õitsesid ja lubasid viljal ka natuke kasvada. Niipea kui Kiltsi sisse pöörasime, oli kõik ilus nagu kolhoosifilmis.
Kui Kiltsi, siis juba ka Kiltsi mõis.
Kui mõis, sis ka Vao tornlinnus. Seal oli remont, paos olijate katust vahetatakse. Olen varemgi mõelnud, et tornlinnus - see on ju pelgupaik ringi kablutavate röövlikampade eest. Kui pisikesed need tornid on! Kui ahas seal olla võis, välja ei saa, õues on kurikaelad varitsemas...
Tagasiteel proovisin Liiduri lubjaahjusid üles otsida, aga need jäid kangesti võsa sisse ja selle reisi tingimustega võsas rappimine ei passinud. See-eest vahetult enne kojujõudmist torkas silma põld, millel kasvas uba, hernes, päevalill, keerispea ja tatar korraga ja mis üsna sumises mesilastest. Tatar keeldus pildile tulemast, tema võtan varsti eraldi ette.
Selle suve reisid mul umbes selles vaimus toimunud ongi ja need on olnud toredad sõidud, ei hakka valetama, nagu olnuks tegu mingite matkadega või muudmoodi sportlike üritustega. Sellel on omad põhjused, üks peamisi ealised iseärasused ....noh, veel natuke ja hangin endale nikerdatud spatsiirstoki ja hakkan sellega kaaskodanikke taga ajama (see on ju jalutuskepi põhiotstarve?)
Tolle päeva kilomeetreid jäi vist alla viiekümne, ei ole siin mingit bensiiniga laiamist!
Postitused
Need Liiduri ahjud on selles kohas siin (et poleks teinekord otsimist):
VastaKustutahttps://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/H5rNzbxv
Süvend neist lääne pool on siis ilmselt paemurd.
A tõsi ta on, et võsa. Sisuliselt on tegemist pisikese järsu mäega, mis on seest tühi ja mil on kivist vooder. Et ahjust aimu saada, tuleb mäe nõlvast üles ronida.
Ahjude asukoha leidsin ma üles, sinna ei läinud ma seepärast, et me rallitasime emaga kahekesi ja tookordne ilm ei lubanud tal autost isegi välja tulla.
KustutaLingi eest aitäh, hea on näidata ka teistele uudishimulikele.
See ķaart, see on üks ütlemata põnev kaart!
KustutaUurisin ja ahhetasin - siit on hästi näha, kuidas kavad vanad kohanimed, need asenduvad sellistega, mida mina, pea nelikümmend aastat siin kohapeal elanu näen esmakordselt.
Madra mägi, mis ilmselt on suupäraseks kulunud tuletis Madaramäest on nüüd kaardil Matsimägi, Seltri kohanimest pole õhkagi, väga vana Kasemäe talukoht on äkisti Raja, Padametsa koha peal on nimeks "vana põllukivihoone".
Nii tegelikult külad surevadki.
A ma olen keskmisest nostalgilisem ka, tõenäoliselt on see hoopis progress
See on üldse üks hea kaart. Vasakult menüüst on võimalik valida ka teistsuguseid rakendusi - proovi näiteks kohanimede registrit ka. Seal kõik vanad talukohad keset põldu ainult nimena veel säilinud - kellegi mälus ja ka Maa-ameti kaartidel. Minu lemmikud ongi kultuurimälestised,kohanimed ja looduskaitse lisaks pärandkultuurile.
KustutaOh, süda läks kohe kergemaks! 😁
KustutaSeal on peaaegu kõik vanad kohanimed alles ja enamikku mäletasin isegi õigesti.
Väga ahvatlev ujumiskoht... ei mingit ülerahvastatust. Kas vesi oli soe?
VastaKustutaMõisad ja kirikud on kindla peale minek, alati on midagi, mida vaadata.
7m sügavust on väga hea võrreldes näiteks 1m (või veel madalamal) sügavusel asuva kiviga peakahüppamisel.
VastaKustutaMinu ema näiteks ei saanud kunagi teada (ja ma ei kavatse seda talle ka nüüd rääkida), et ma mitu korda üle Verevi olen ujunud.
Verevi on 200-300 meetrit üle ujudes? Miks seda oma emale rääkida ei või..?
KustutaSõltub emast. Minu emale ei võinud. Ma olin siis umbes 11-12-13 vana, ta oleks muutunud ülearu närviliseks, kui oleks teada saanud, et ma ujula piiretest nii kaugele hulbin.
KustutaÄkki ta loeb siin kommentaare...? :)))
VastaKustutaAga 11-12, mhmh, mul on sama vana laps ja ma saan aru :)
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaSealsamas on veel Aavere rüütlimõis. Kõige veidram mõis üldse, mida ma elus näinud olen. Keset võsa on vapustava fassaadiga lagunev koloss. Sees ja katusel kasvavad suured puud. Lagnevaid mõisahooneid on Eesti muidugi täis, kuid see on ikka eriline fantasm.
KustutaAavere mõisas oli üle kuuekümne aasta, läbi mitme riigikorra, hooldekodu, see põles 1996 aasta märtsis maha ja nii need müürid jäidki ilma hooleks.
KustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaIlmaasjata kustutasid, kenad kommentaarid olid.
KustutaAga Liiduri lubjaajudest niipalju veel, et ma alles nüüd hakkasin otsima selle kummalise nime tagamaid - muud ei leia, kui, et "liideti Kiltsiga 1977"
Kustkohast see nimi pärit on?
Ei tea...
Ah mõtlesin, et isiklikud. (ma vahest sellise kiiksuga) Olen selle nimega pikka aega kimpus.
KustutaEt Kiltsis oli Krusensterni mõis, siis rahvas räägib siiamaani, kuidas ühel kevadel oli kuulus meresõitja laevaga oma mõisa treppi sõitnud...
VastaKustutaMina isiklikult olen selles osas skeptiline... Aga kui mõelda, et veel pool sajandit tagasi oli Põltsamaa jões vett üksjagu, siis tänasel maaparandusejärgsel ajastul ei saa seda "fenomenaalset trikki" enam korrata.
Mine tea, mine tea...Laevaga treppi sõitmine oleks just ühele maadeavastajale paslik trikk.
KustutaSee teema.
VastaKustuta:(
https://foorum.perekool.ee/teema/juhtumid-kus-oskaja-ujuja-on-uppunud/