Eesti Raadio meeskvarteti lugu loomulikult. Publiku keskmine vanus oli mu meelest neljakümne tuuris, palju minusuguseid ja hulga eakamaidki kelle jaoks need mesihäälsed mehed olid võibolla isegi omaaegsed õhkamisobjektid. Nostalgia, ilusmehi pole kunagi liiga palju.
Ma olin tollal selleks liiga väike. Horoskoopi mäletan, seks ajaks olin just kooliga alustanud, neid laulumehi mitte nii väga. Oligi tore Eesti muusikaajaloos tiba targemaks saada, oma väga noore kaaslasega arutasime vaheajal, et etskae - pisike Eesti nagu pöidlaots, aga inimesi, kellest näitemängu teha jagub mitmesse suvesse ja otsa ei paista. Ja kui hästi meie näitlejad laulavad!
Õhtu oli kaugele sõitmist väärt, kuigi mu subjektiivse arvamuse järgi kadus lugu ise vahepeal muusika sisse natuke ära. Mitte, et muusika oleks nigel olnud, kaugel sellest, lihtsalt lugu oli natuke rabe. Taaskord taheti liiga ruttu liiga palju rääkida aga sukeldumise asemel snorgeldati, taguots veest väljas.
Mis meelde jäi elik siis didaktiline moraal, neid jäi kuklasagarasse kihelema kaks: ka mehed on karjääri nimel end tippu maganud (AH) ja inimesed, kes oma karjääri ühes punktis olid lausa sõlmes võisid tulevikus avastada end täiesti eri maailmades (UL ja EK). Terasmaa oli lihtsalt moraalne, ilma didaktikata.
Hoiatus neile, kes veel käinud pole, kuid plaanivad: teine vaatus ei ole esimesest lühem, hoiatage oma pepusid. Toolid pole hullud, aga, noh, pehmed ka pole.
Postitused
Kas sättisid kohaliku ööbimise või kimasid koju? Mul jäi eelmise suve etendusest samuti mulje, et pisut liiga palju oli faktipõhist värki stoori sisse uputatud ja siis tuligi välja - nagu sa tabavalt ütlesid - snorgeldamine:)
VastaKustutaKell pool kaks öösel jõudsin koju, mul kodus parmud sööta, jäävad veel nälga.
KustutaNatuke teemaväliselt vanadest lauludest - mis laul see on, kus sõnad: "Hoogu juurde, hoogu juurde, laul on kerge nagu lind. Kuule sina, heinaline niida, ära vaata mind." Pärit kusagillt 50-ndatest.
VastaKustutaNo ei leia...aga ma pole veel alla andnud!
KustutaMu isa laulis mõnikord paari rida (ja omal viisil :D ), vikerraadiost kuulsin eelmisel nädalal ja nüüd otsima hakates leidsin ainult viite nendesamadele lauluridadele ühes `56. aasta ajalehes. Esitajat ja laulu nime (rääkimata heli- ja sõnade loojast) ikkagi ei tea.
KustutaJust eile õhtul käisin Niitudel, viisin oma 60+ ema ka. Mõlemad jäime rahule. Lood olid täitsa olemas, moraal ja õpetlik moment ka. Etendus oli pikka sõitu, piletiraha ja kulutatud aega täiega väärt. Toolide üle võiks veits kurta aga ise oleks võinud ju padja kaasa võtta (minu istmikule olid viimased 3 lugu juba piin, senini kannatas olla). Kuna järgmise hooaja Baskinil näikse sama tiim laval olevat siis hakkan vist pileteid sinna ostma .
VastaKustuta
KustutaMa käisin samal päeval. Enne etendust lõhnas võimaliku äikese järele, etenduse ajal lava kohal särav päike oli diskreetselt pilve taga, ei keevitanud silma. Baskini-näitemängule ostame ka kohe-kohe piletid ära...
Ohoh, kui lihtsalt patjades põõnates ja tekkides lamaskelles saab karjääriredeli latva lennata või muidu superstaariks, siis ma hakkaks otsekohe pihta. Muide, just sellega ma praegu mõnuga tegelengi, õhtu käes ja.
VastaKustutaHästi laulvate näitlejatega teater on ainus teatrivorm, mida ma vabatahtlikult kylastaks. Õnnelikud inimesed, kellel see käepärast on, mina peaksin vähemalt 3 tundi sõitma, et kaunidusi näha-kuulda. Meie kandis sedasorti teatrit ei tehta ja ma peaaegu juba arvasin, et muusikanumbritega teater on välja surnud või midagi. Tsivilisatsiooni kauge kuma on mõnikord ikka päris kena.
Kiidjärve on mu jaoks metsade taga, täitsa saan aru inimestest kelle jaoks see on liiga kaugel, olen ise selles olukorras aastakümneid olnud. Nüüd, hetkel, on kaardilaud minu kasuks. Ei tea küll kui kauaks, seepärast võtan viimast.
Kustuta