Lehed

esmaspäev, 17. august 2020

Kabli ja kunstnikud







Kas te teate, et Pärnust allapoole on alati ilusad ilmad?
Laupäeval olevat minu kodus sadanud keset päeva pöörane paduvihm maha, aga Kablis ei olnud pilvi rohkem, kui piltide kuldlõikelisuse rõhutamiseks hädasti vaja.
Kohati vähemgi.

Laupäeval Kablis toimus ASJU.

Vastne rahvamaja on Lendava, Kaamose ja  Lendava Konna  jälajälgi täis, külma ilma puhuks oli laudadele varutud kauneid suusamütse, üks neist lausa „Very expensive, handmade", teine „Suusamütside Ferrari" õilsat nime kandev ja isegi kuningakroon ei olnud puudu. Kuidas siis kuningad ikka suusatamas käivad – muidugi sooja voodriga kroon peas, mitte kõrvad tuule käes tulitamas nagu lihtrahvas! Kollektsionäär Aalol oli iga mütsi kohta lugu rääkida ja mütse oli palju!


Rahvamaja oli katkuajale kohaselt täidetud hajutatud rahvahulkadega, suurepärane akustika tagas iga (äärepealt oleks kirjutanud „köhatuse", kuid ei, keegi ei köhinud) sõna jõudmise kuulajate kõrva. Lendav Konn  (eelmise raamatu link nime all peidus) luges oma peatselt ilmuvast raamatust õrritamiseks lõigukese. Inimesed õrritusid. Prototüübid väitsid end ära tundvat ja algas diskussioon teemal "Aga tegelikult oli see hoopis niimoodi..."

Päeva silmapüüdvaim element oli Lendava valmistatud ehete näitus ja tema poolt sooritatud etteaste „puupakust elusolendi väljameelitamine". Meie kõigi üllatuseks oli ennast kandilise kuusepaku sisse peitnud konn. Läbipaistvad haprad kergeltmurduvad tiivad olid eraldi kaasa pakitud ja  installeeriti Lendava poolt kerge kirurgilise lõike abil. 
Kuju tulebvase omaniku hooleks jääb algselt karuse loomakese siledaks paitamise rõõmustav kohustus.


 Lendava ehete vaiku valatud maastikud olid lummavad, neid pildistaks veel ja veel. 
Suur aitäh Lendavale, ka mul on nüüd üks ta klaasmaastikest olemas!



 Tore oli.
Lõbus.
Palav.
Hirmus.
Ilus.
Kõige rohkem oli ilus.
Aitäh!

6 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Korraliku ürituse aruande oleme kõik kirja pannud, aga selle päeva soojust ja toredaid inimesi, nutikaid küsimusi ja ilusaid vaateid ei õnnestu kuidagi elusaks seletada.
Minu jaoks algas soojus juba hetkest, mil ma murutraktoriga teeperve pidi põristanud noormehelt seltsimaja asukohta küsides sain muuhulgas kuulda "...hästi armas helesinine maja..."
Kui juba kohalikud lapseohtu noored oma küla seltsimaja nii mõnusalt kirjeldavad, siis teisiti ei oleks päev edasi minna saanudki.
Armsalt.

konn, lendav konn ütles ...

Maja nagu helesinine unistus:) Milline vaade merele avanes terrassilt!
Väike küla, võimas kogukond!

Lendav ütles ...

See teeb südame nii soojaks, kui keegi on lugenud, meelde jätnud ja korjab minu nina jaoks katkujuure lehti. Lihtsalt. Ma tänan! Südamest ja kopsust!

Anonüümne ütles ...

Niuke nunnuke konnake!!
Imetore!

Kaur ütles ...

(see viimane eikeegi olen mina, Kaur, tegelikult)

Kaamos ütles ...

Mu meelest ka nii nunnu, "Pluti-pluti!"- refleksid vallandusid hoogsalt...