Tööl on üks jupp koridori, mida rohelise põranda järgi kutsutakse "green mile".
Seda läbivad absoluutselt kõik tootmises töötavad inimesed ja hüüdnimi läheb meil kõigil täppi vähemalt mõnel päeval aastas.
Täna hommikul võttis koridori läbimine mõnevõrra rohkem aega.
Ned, kellele ei meeldinud võivad arvata mida tahes ("selle raha oleks võnud kasutada...", "...lapsik...", "Amatöörid"), aga mulle küll meeldis ja ma polnud selle emotsiooniga üksi.
Üllatusmoment veel lisaks, ma ei tea kedagi, kes seda ette teadis. Teadjad olid hääääästi tasa.
Pildid on udusevõitu, peale seintele maalitud liikumatute tegalaste põikles koridoris koristajapiiga, kes ei tahtnud fotole jääda ja lidus iga kord, kui kaamera plõksatas, meeltesegaduses edasi-tagasi, taipamata, et ma aksepteerin ta keeldumist niikuinii.
Timur ja tema meeskond:)
VastaKustutaNo selge, kaks meeskonda
VastaKustuta:D
Ma saatsin teise meeskonna linnahalli kaunistama ja mammisid üle tee aitama 😁
VastaKustutaÄge ju, et sellised seinakaunistused pindu katavad. Õues lund ei ole, siis on koridoris vähemalt maa valge.
VastaKustutanüüd on nagu lasteaed:)
VastaKustutaRoheline põrand/miil vist ootab ilmakuulsaid muruvärvijaid Sotšist?
VastaKustutaOn jah nagu lasteaed, ma pole ise lasteaias käinud (ega ka mu lapsed), aga nüüd saab ka see tegemata asi lõpuks tehtud. Tehase teemast nii kaarega mööda, et lihtsalt naljakas.
VastaKustutaAga ikkagi meeldib.
Ja põrand ei taha värvimist, see on vägagi roheline, moblavälk rikkus lihtsalt tooni ära.