Pärast kolmepäevast üldse mitte vabatahtlikku paastu tekib hetk, kus mõistusega inimene saab aru, et nüüd peab sööma.
Valik langes omleti kasuks. Omleti seisukohalt muidugi tema kahjuks, tema söödi ju ära.
Pann sooja, või pannile, munad ja piimatilk segi kloppida, törts jahu sisse, sool, pipar ja lörtsti segu pannile.
Kerge segamine, siis hakkas pea ringi käima ja läksin sekundiks teise tuppa diivanile.
Sekund on kummist ja sai läbi siis kui köögist tuli sinist tossu.
Panni peal olev imeliselt kerkinud ja veel imelisemalt põlenud omlett lendas prügikasti, pesin panni puhtaks, panin uue võitörtsu peale ja hakkasin uut segu kokku keerama.
Kui laua äärest näo pliidi poole pöörasin oli või sekundi kaugusel süttimisest. Tossu tuli vägevalt.
Oeh.
Pann puhtaks, uus või...kus või on? No pole. Kusagil pole.
Olgu, läheb oliiviõli.
Omletisegu pannile.
Teevesi keema.
Soolaküpsised lauale.
Omlett ei läinudki põlema.
Mälu järgi navigeerisin suitsu täis köögis laua äärde ja esimese asjana sain aru, et küpsised jäävad seekord ära, ei mahu sealt kõrist alla veel midagi mis pole õlitatud või vedel.
Aga süüa on hea. eriti kui harva saab.
Või on siiani kadunud.
Ärge jääge angiini.
Postitused
=(
VastaKustutaMul pole 10 aastat angiini old, aga noorena ikka paar korda aastas.
Mhmh, ma mäletan seda korda, kus mul olid antibiootikumitabletid ja siis ma purustasin need ja segasin veega, et kõrist alla läheks.
Loodan, et pole ammu olnud ja ei tule ka enam!
KustutaSee on tõesti kuidagi sadistlik, et tabletid on mingid leivapätsi suurused kamakad, mida neelates jääb hing lausa kinni. Ma ei saa neid peeneks ka teha, see kiviklibu mis tekib jääb kõrri kinni ja ajab oksele, istu siis ja krooksu nagu padakonn...
jeerum, tablette on niigi raske neelata, mis siis veel haige kurguga....
KustutaHead paranemist. Köögis tuleb aga toimetada konservatiivselt. Enne panni sooja ei pane kui ei ole kindel, et segu valmis saab. Mina praen kõigepealt õliga ära mingi lihaolluse ja alles siis kallan munasegu peale. Heal päeval panen sibulat kah. Ja heameel näha kedagi, kes (nagu mina) omleti sisse jahu paneb. Harakale haigus!
VastaKustutaÜtle nüüd, oleks ma seda varem teadnud, et pann peab ootama kuniks gemüüse valmis lötsutatud saab, kuidas na küll ilma selle teadmiseta nii vanaks elanud olen....(tegelikult tahaks mansplainimise eest panniga...)
KustutaAga jahu osas - jah!
Kaur, sa ei lugenud korralikult. Kõik oli valmis segatud.
KustutaTehniliselt on tal õigus -esimese katse ajal oli pann äsja sisselülitatud elektripliidil ja kuna ma olen hirmus koi on see endiselt kõvad viis minutit soojenev kiviaja pliit. Teise seti ajal oli pliit juba kuum, aga ma järgisin sama protseduuri, jättes arvesse võtmata juba kuuma pliidi.
KustutaLihtsalt.... "Päike tõuseb hommikuti idast". MA TEAN JU! (Lõrrr...)
Kirjutad - ergo paraned :)
VastaKustutaHäält pole, kellegi kallal õiendada ei saa, mis mul muud üle jääb.
KustutaMiks sa küpsiseid tees ei leotanud?
VastaKustutaSoolakreekereid?
KustutaVõeh.
Aga ma õhtul proovidin neid mahlaga koos süüa. Ei saa, see küpsisesodi kleepub mandlite ja paistes suulae külge ja takerdub kusagil kõris ja.. ma jään oma õlitatud/vedela dieedi juurde.
No leota siis piimas.
KustutaSama plöga ju!
Kustutamul on üks usaldusväärne haigusetoit tarretis. See on pehme, annab kähku väikese veresuhkru tõusu, aga kerge valguprotsent on tänu želatiinile ka. Seepärast ostan Jänksi tarretisi sooduka ajal külmkappi tagavaraks.
VastaKustutaJust. Mul üks tops oli kapis, homme teen ise kui vahepeal katku ei koole.
Kustuta