Lehed

kolmapäev, 28. august 2019

Jaht



Otsa tegid lahti hundid, räägitakse, et esimene kord oli umbes poolteistsada aastat tagasi.
Huntide liidrirollis ei olnud midagi imelikku, karjaloomad ikkagi. Aafrikas alustasid sama asjaga lõvid ja hüäänid, vaieldi, kummad esimesed olid ja Aasias võttis kogu protsess üldse väga kaua aega. Tiigritel ei olnud kerge hakata koostööd tegema. Tõsi küll, mõned teadlased väitsid, et Aasias olid rotid esimesed selle jahivõtte omandajad, kuid mis teha, teadusringkondadesse mitte kuulujatele kõlas teadlaste väide kuidagi...kuidas seda nüüd õeldagi...ebaväärikalt.
Maanteed muutusid lõksudeks.
Jalratturid hakkasid kaduma juba ammu. Mõnikord leiti teeveerest ratas üles, mõnikord mitte, metsadesse kadunuid otsima enam naljalt ei mindud. Kui, siis lennutati droone, helikopterite kasutamine muutus sellest ajast kui otsinguid pidi hakkama läbi viima mitu korda nädalas ja eri piirkondades,  liiga kalliks.
Mootorratturite ründamine andis juba tunnistust jahi organiseeritusest. Alguses sunniti neid lihtsalt pidurdama ja teelt välja sõitma, hiljem, osavuse kasvades, joosti mootorrattad sõidu pealt pikali.
Karudel arenesid pisut teised saakinimeste eelistused. Karud valisid pigem autosid. Nad näisid teadvat, et autodes olevat liha ei pea needitud nahkrõivastest välja kraapima. Aa, ja lapsed, karudele karudele maitses pehme noor kints paremini kui sooniline vanurikannikas, mootorratastel lapsi tavaliselt ei sõitnud. Pealegi oli karudel kerge sundida pisemaid sõiduautosid teelt välja põikama, karule otsa sõites oli lootus pääseda sama hästi kui olematu,  ka mõmmikud olid hakanud jahti pidama karjadena. Hukkus jahi käigus üks, said teised sedajagu rohkem süüa.
Inimesed reisisid aina vähem ja vähem.  Mingi perioodi jooksul tundus küll, et vähemalt rongisõit on ohutu.
Pärast seda, kui Tallinn-Tartu kiirrong rebaste poolt tühjaks kaevatud rööpaaluse tõttu enne Jõgevat teelt välja sõitis saadi aru, kui ekslik selline lootus oli olnud.  Rongist ainsana pääsenud konduktor läks pärast kahte nädalat, peale tundidepikkuseid intervjuusid ja esinemisi hommiku- õhtu- ning laupäevaprogrammides, hulluks ning lõi enne enda mürgitamist maha lapse küüliku ning valas telemaja akvaariumisse soolhapet, pobisedes "nad ainult näivad ohutud, nad teesklevad!"
Ülejäänud rongis viibinud inimesed ...jah, ega neist midagi üle ei jäänud, kui aus olla. Varesed viisid viimasedki kõõlused.
Loomakaitseseltsid reorganiseerusid käigu pealt kütibrigaadideks. Katastroofi põhipõhjus, sigade katku mutanteerunud vorm, mis peale sigade hävitas kõik herbivoorsed metsloomad oli kiskjate toidulaua puhtaks pühkinud, purukestki ei jäänud.
Teadlased jälgisid murelikult, kuidas tolle tõve kolmas tüvi tegi laastamistööd särgede seas. Kas sel suvel kuulda olnud kaks uudist ujujaid rünnanud haugidest olid juhuslikud õnnetused?
Enamik ihtüolooge kahtlesid selles.
Kahjuks hukkus paar päeva tagasi maailma kalateadlaste eliit Andides lennuõnnetuses.
Pealtnägijate sõnul näis startivat lennukit ründavat umbes kümme raisakotkast, üks, väljanägemiselt üpris vana ja hädine sattus justkui meelega lennukimootorisse, ülejäänud linnud järgnesid kukkuvale lennukile rahulikult ja maandusid rusude vahele alles pärast suurema tulekahju vaibumist.
On aimata, et veel kätte jõudmata talve hakkavad tähistama tihaste jäetud verised rajad.



9 kommentaari:

  1. Tore lugeda, aga ei veena. Kiskjad ja üldse imetajad on suva. Aga kui meie vastu tõuseks sipelgad... plankton... bakterid... vot siis oleks jama. Mis sa teed, kui su soolestiku mikrofloora su seestpoolt nahka paneb? Või lihtsalt keeldub koostööd tegemast ja sinu eest asju seedimast? Kooled enne kui arugi saad...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nojah, õigusega öeldakse, et karta tasub sõpra mitte avalikku vaenlast :D
      Aga postituse teema tasuks peale pisukest kohendamist Hollywoodi õuduka stsenaariumiks müüa ;)

      Kustuta
  2. TT, sul oleks nagu "Black sheep" vaatamata...???

    VastaKustuta
  3. Ega see usutav pole muidugi. Päris laest võetud fantaasiana see mõeldud oligi, pealekauba ei tulnud kirjeldused seekord üldse "elusad" välja.
    Noh,vahel võib täitsa jama ka kirjutada.

    VastaKustuta
  4. Kukrite lugu tuli meelde: https://youtu.be/SDVp8UGpT9o

    VastaKustuta
  5. Ma ei tea, ma jäin küll uskuma. Igati loogiliselt esitatud lugu. Aga ma olengi selline kergeusklik. Suspension of disbelief, mis iganes see eesti keeles olla võiks (umbusu eiramine?), on see, mis lastel ja järelikult minusugustel paremini välja tuleb, kui täiskasvanutel.

    VastaKustuta
  6. Ma hakkan igal lool mõtlema "aga tegelikult oleks hoopis...". Jube tüütu tegelt, sest näiteks filme ei kannata üldse vaadata, sest ma tahaks panna tegelased kogu aeg hoopis teistmoodi käituma ja lähen närvi, kui nad siis ei käitu.

    VastaKustuta
  7. Kaur, tulin just kinost, film oli täiesti ebausutav armumise imeradadest kõnelev komöödia (viimane sõna oli reklaamist, kui purjus naine on koomiline, siis olgu, oli komöödia).
    Seepärast võin värske mulje pealt öelda, et käitumise ebaloogilisuse elan filmi vaadates üle, aga dialoogi vigasus ning ebausutavus tõmbab loole kohinal vee peale.

    Aivo: "Inimjahi"-laulu mainiti mulle väljaspool blogi üsna ruttu, aga see võib kõlada valena, ent tõesti ei tulnud too lugu mulle kirjutades meeldegi😁


    Hõbe Sulg - aitüma, kunagi pole ükski "uskuja" liiast! See annab põhjuse teinegi kord proovida.

    VastaKustuta
  8. Mulle tundus küll usutav. Ja kirjeldustel pole miskit viga, iseäranis meeldis mulle see: „Nad (karud) näisid teadvat, et autodes olevat liha ei pea needitud nahkrõivastest välja kraapima”.

    Kusjuures kummalise kokkusattumusena nägin täna öösel unes, et suvised Nõmme tänavad kattusid üleöö meetrise lumekihiga, ja mulle väga tuttaval tänaval murdis jääkaru umbes 10 aastast tüdrukut (säästan teid üksikasjadest), ning mina tundsin hange varjus koletööpaigast eemale hiilides õudusega segatud kergendust, lootes, et loom sööb kõhu täis, mulle jahti pidama ei hakka. Jube uni oli. JUBE.

    VastaKustuta