Lehed

neljapäev, 10. mai 2018

Mõni hirm saab tõeks




Kes kardab ussi ja kes lennukiga sõita, mõni pelgab suurt rahvast täis ruumi ja mõni lifti kinni jäämist. On neid, kes ei näi midagi kartvat kuni äkki hiir kapi alt piilub ja on teisi, kes kardavad külge saada argpüksi maine ja on selle vältimiseks nõus lõvi eest liha varastama.
Mina olen kogu aeg kartnud massaaži.
Judinaid tekitav mõte, et annan end abitult kellegi väänamishimuliste käte valdusesse ja lasen tal end nagu tainast sõtkuda.
Niikuinii on valus.
(Ei, väljakannatamatult valus see ei olnud.)
Niikuinii murrab mõne luu.
(Ma tean, see on kõige ebaratsionaalsem masseerimishirmude seas, aga siiski!)
Niikuinii teeb sinikaid!
Tegigi. Armas aeg,  mu selg näeb välja nagu Kopli parmu nägu pärast pikka nädalavahetust. Kukal ilmselt ka, kammida on valus. "Valutavad juuksed" kuuluvad vist ka parmuleksikasse?
Kui ma nüüd mõtlen, et vere hemoglobiinitase on niiehknaa alla igasuguste mõistlike normide ja nüüd on suur osa allesjäänust pargitud sinikatesse, siis hakkab enesest suisa hale.  Nagu sellest veel vähe oleks, et ma oma kaks sõrme kuuma õliga ära frittisin.
Ise olin loll, seda kui kergelt ma sinikaid hangin, teadsin ju suurepäraselt. Kes käskis küsimusele "Kas eelistad kerget massaži või teen tugevamalt?" vaprusest väriseva häälega vastata "tugevamalt loomulikult!"

Sellest nüüd siis didaktilise alatooniga lõpumoraal: ärge astuge oma hirmudele vapralt vastu! Kui hiir on hirmus, siis seda ta on ja ainult laua peal seistes ning kiljudes võib kohutavast saatusest pääseda! Kui lift tundub ahas, siis ei takista miski peale treppide puudumise viieteistkümnendale korrusele jala marssimast!

Ja nii edasi.
Ja las lõvi sööb liha ise ära. Võtke parem küüliku käest kapsast, aga igaks juhuks valige hetk, mil ta on seljaga teie poole. Te ju olete ta hambaid näinud?

40 kommentaari:

  1. Mh. Hirmud on õigustatud sel juhul, kui sa ise ka ikka midagi valesti teed. Kesse käskis sul vastata, et "tugevamat loomulikult"? Mina näiteks kardan hambaarsti juures valu ja kui ta küsib, kas süstiga või ilma, siis kindlasti süstiga! Oota-oota, kui me ükskord kokku peaksime saama, siis ma võin näidata, kui leebe üks massaaž olla võib.

    VastaKustuta
  2. "Tugevamat loomulikult!" on see teine hirm, see, mis sunnib lõvi eest liha sisse vehkima. No kuidas ma vastan teisiti, äkki ta peab mind mingiks pehmoks....:)

    VastaKustuta
  3. Ma enda meelest parm ei ole, aga "valutavad juuksed" on tavaline asi ja kammimine on alati üks suur ai-ai-ai-ai.
    Sinikaid mul eriti ei teki. Marrastused seevastu jätavad üsna kauaks jälje.

    VastaKustuta
  4. Su tsakrad vajavad tugevat Mangiseerimist!

    VastaKustuta
  5. Anonüümne, sa hakkad oma labasustega tüütuks muutuma.

    VastaKustuta
  6. "Valutavad juuksed" on migreeni all kannatavate tavaline sõnavara. Kui juuksed valutavad, siis tähendab, on veel talutav - sa saad veel aru, mis sul täpselt valutab, erasi on kuri udu.

    VastaKustuta
  7. See sinika-värk on täiesti arusaamatu. Ja tundub olema mingi daamide teema. Ma olen näinud isendeid, kes saavad sinika, kui tuul kõvasti puhub. Miks te nii teete?!? Seda, kuidas oleks võimalik masseerimisest sinikat saada, ei kujuta ma isegi uduselt ette mitte...

    Kas sa kedagi teist oled masseerinud?
    Ja kui, siis mis sai?
    Murdis mõne kondi?

    VastaKustuta
  8. Migreen on kohe kuri udu. Ei mingit eelmängu, kui tuleb, on kohal ja jutul lõpp. Õnneks on tal palju koduvisiite ja ma jään viimasel ajal aina harvemini ette.

    Hm...kas teil pole siis nii, et kui keegi vähe järsemalt käsivarrest haarab jääb sinna selge kämblajälg? Võta siis ja seleta teistele... meil on see pere naisliini pidi edasikanduv omapära, mõnel tekitab isegi liiga raske käekott käsivarrele juti.
    Ma ei ole ise kedagi masseerinud, vähemalt selle sõna tõsisemas mõttes. Luude murdmise hirm on loomulikult ebaloogiline, aga seda on ka kellegi teise hirm hiirte ees. Mõistus teab, et "pole olemas", fantaasia urgitseb "oled sa kindel? Ikka päris kindel?"

    VastaKustuta
  9. Minul ei ole. Mul ei tule sinikat ka siis, kui ma rattal / suuskadel käkaskaela lendan, või orienteerudes kraavinõlvast alla veeren. Kuna ma matkan, siis näen ma üksjagu seda, kuidas ka teised inimesed lendavad-veerevad, ja neil ka ei tule nagu eriti sinikaid. Peale mõnede naisterahvaste. Aga miks peaks eri sugude verevarustus (või misiganes keha omadus seda sinikasaamist mõjutab) nii erinev olema?

    Migreen - sama. Statistika ütleb selle jagunemiseks meeste-naiste vahel 1:2 .. 1:3. Kõik päriselus kuuldu viitab pigem 0:1 (või 0:100) suhtele.

    VastaKustuta
  10. Ja "ei tule sinikaid" ei tähenda "olen haavamatu / kannatan kõike vapralt nagu mees". Ma ravin hetkel sajaga mingit liigesevigastust ja olen sellega väga hädas. Lihtsalt - et ei tule justnimelt neid - sinikaid.

    VastaKustuta
  11. Mulle ka tundub, et Kaamos oma friteeritud näpudega
    klaveril masaaži näppides, mõtles hoopis horoskoobi
    mangumisest või kassi silitamisest nagu indigoaalane...

    VastaKustuta
  12. Ma ei ole väga sinikatealdis, aga läinud suvel sain küll massööri juures selja siniseks. Tegi kupumassaaži. Eks nende massaažidega on nii, et päris võõra inimese juurde (või koguni spaasse konveierile) minnes ei tea ju, mida sealt võib oodata. Võid saada liblikmassaaži (see on eriti õrnad puudutused läbi riiete, rohkem psühholoogiline kui füüsiline massaaž) või jõulist sportmassaaži. Massaažiliike on miljon ja lisaks sellele on iga tegija ka erinev. Massööri tuleb valida sama hoolikalt, kui juuksurit või günekoloogi.

    Mul tekkis hoopis küsimus, kuidas sa selle massööri kätte sattusid? Kui sa kardad paaniliselt luude murdmist, siis ise ju vabast tahtest aega ei broneeri?

    VastaKustuta
  13. vt ka "mesiliis vs Siil", mis iseenesest on väga äge kirjelus, aga sisaldab ka väga korralikku sinikafotot.

    VastaKustuta
  14. Sinikad tulevad paraku kõigil kui piisavalt tugevasti virutada nagu ma vööeksamil veenduda võisin, muidu on mulle õige keeruline värvimuutust tekitada. Füsioloogiliselt tegu ju veresoonte haprusega. Rasvkoes kipuvad need keskmisest nõrgemad olema ja õrnemal sugupoolel on polsterdust looduslikult rohkem (loodetavasti keegi ei solvu ;), ehk siis siit ka üks põhjusi miks sinikad kergemad tulema.

    VastaKustuta
  15. Kuppu olen ise teistele pannud küll, mitte masserimise, vaid rindkere verevarustuse parandamise eesmärgil. Veneaegseid klaaskuppusid mäletate? Nendega annab hästi teatraalselt esineda - põlev piiritus, tulelondid, seljale põnevad mustrid...mina panin igatahes kõik kellad ja viled huugama, puhtalt lusti pärast. Tumesinised kupujäljed (teiste) seljal olid boonus.
    TT-l võib täitsa õigus olla. Lihases on veresooned omal moel peidus, peki sees on neid võimalik venitada ja pigistada, nii need mõnest kohast katki lähevadki.
    Mesiliisi lugu lugesin. Hästi toredalt kirjutatud pluss sinikad... :D

    VastaKustuta
  16. Khm...ma just täitsa vabatahtlikult broneerisingi aja. Tegelikult broneerisin aja nõelravile, lootes, et mu palve peale "tahaks vähem väsinud olla" tõmbab tegija oma nõelapadja välja, ehitab minust ajutiselt siili ja mina saan pärast vuuduutundi energiabuusti, mis laseb mul kevadtöödega poole tunniga hakkama sada. Kohale minnes tuli välja, et idamaist nõelravi nad ei paku ja asendasime selle vastastikusel kokkuleppel mudimisega. Sport ID, noh. Ujumas käimiseks pole veel jõudu, gripp ja miinus tosin kilo poolteise kuuga oli korraga liiga palju. (Mis väljastpoolt paistab ikkagi nagu "miinus viis eurot mersu hinnast")

    VastaKustuta
  17. Sarikommenteerija oma blogis...
    Luude murdmise hirm allub mõistusele, see on allasurutav. Pealekauba ma tean, et luud on mul kuidagi eriti vintsked ja liigesed paindvad peaaegu sõlmekeeramiseni.
    Hambaarsti kartmine..jah, ikka "süstiga, süstiga kindlasti!"

    VastaKustuta
  18. Hmmm, seal peab midagi muud ka olema seoses nende sinikatega, sest miks küsitakse enne operatsioone ankeetides "kas teil tekivad sinikad kergesti?".
    Mul näiteks ei teki sinikad väga kergesti, massaaži puhul ei kujuta ettegi seda. Samas talvel mul mees lükkab lund ja tal on põlved sinikaid täis peale seda(ta seda saha tüüpi lumekoristajat lükkab tühjaks põlvede abil). Põlvedel pole ka erilist rasvakihti.

    VastaKustuta
  19. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  20. Peki sees on veresooned (kapillaarid) reeglina hapramad, aga veresoonte haprus võib olla ka pärilik või kaasneda mõne haigusega või olla mõne ravimi kõrvaltoime.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne, panen su kommentaari uuesti siia kirja, ju saatus tahtis, et mu näpp vale koha peale ekraanil toisab, aga siin olen saatusega eriarvamusel.

    "Anonüümne ütles
    Sinikas ehk verevalum, midagi keerulist ei ole, aga kui see juhtub peasees siis on insult. Niivähe kui ma kirjutan on tüütamine väistatud."
    Eks lase edasi, kui just tahad. Ma kustutan ainult lausroppused ja (kord ka varem juhtus) eksikombel.
    Anomaalika, pakun..?


    Lendav - mul on see vist pärilik ka veel. Mitte pekk, see on isetehtud, aga kapillaaride haprus.

    VastaKustuta
  22. Marca, kas seda küsitakse tõesti? Ma eeldasin, et tänapäeval tehakse vere hüübimiskiirus kuidagi teisiti kindlaks.
    Kui küsitakse, siis peaks see olema seotud just hüübimiskiirusega. Kui suured sinikad tekivad kergesti, on tegemist vist märgiga, et haavad jäävad kauaks lekkima. Jama ka, kui ninast polüüpide koukimise pärast inimene õlist tühjaks jookseb.
    Ega ma tea, oletan lihtsalt.

    (Magama peaks tegelikult, aga küll uni tuleb. Siis tuleb, kui teda enam vaja ei lähe.)

    VastaKustuta
  23. Su loogikal on iva sees, aga mina olen selles mõttes huvitav erand, et ehkki hüübimine nõrgavõitu (haavad kipuvad veritsema kauem ja hamba tõmbamine lausa 3 päeva) siis sinikaid tuleb haruharva. Seletuseks sobib vast harukordselt tugevad veresooned, muud ei oska välja pakkuda. Arst kunagi mainis, et selline kombinatsioon pidi igasugu südame-veresoonkonna tõved sisuliselt välistama kui ise mingi totrusega hakkama ei saa.

    VastaKustuta
  24. Minul enne keisrit küsiti jah, ei mäleta, kas ka enne polüüpide eemaldamist. Igatahes jäi see meelde kui ainus kummaline küsimus, mille otstarbest ma aru ei saanud. Niiehknaa inimesel endal on seda üsna keeruline hinnata ju - võrreldes kellega kergesti? Ega see keiser oli mul 5 aastat tagasi ka, äkki nüüd juba tehakse asju teistmoodi.

    VastaKustuta
  25. Mul on tegelt nii, et kui ma ise kellelgi vähe järsemalt käsivarrest haaran, siis võib talle jääda kuri kämblajälg, mulle jääb kuri kämmal.

    Kaur, ei ole "naiste teema", ärgem tehkem lolle üldistusi palun. On mehi ka, kes saavad ülikergesti sinikaid, ma tunnen ise mõnda, kellega suheldes tuleb padi vahele panna.

    VastaKustuta
  26. Meeletu smalltalk :D
    Minu lähim Grossi Toidupood lammutatakse
    vist enne kui siin sisuliseks jutuks läheb?

    Nii, sul oli seagripp, mõni hirm või miski.
    Nii, kaotasid tosin kilo, mõni hirm või miski.
    Nii, said sinikad kõige lõpuks, hirm my ass :D

    Ma kahtlustasin juba ammu, et Kaamosega ei ole
    kõik korras, aga sinikad vaala kehal äratasid.
    Me peame õppima vastutust loodusega meie ümber.

    VastaKustuta
  27. sinikatest ja seostest - mul tekivad sinikad, aga mitte nii kergesti, et lihtsalt puudutusest, vaid ma pean selleks kuhugi midagi ära lööma või terava nurga vastu jooksma. ja veri hüübib kohati halvasti, kohati normaalselt - korra läksid arstid enne operatsiooni vere hüübimisaega mõõtes murelikuks ja ütlesid, et kui see vahepeal ei muutu, siis ei saa opereerida. Aga vahetult enne oppi oli õnneks parem, tõenäoliselt muutub see sõltuvalt tsüklist.

    VastaKustuta
  28. Kaur, kuidas sul vere hüübimisajaga on? kui haavad ei veritse, siis see olekski sinikate puudumise seletus.

    (kole kiusatus oli küsida "If we prick you, do you not bleed?")

    VastaKustuta
  29. Morgie, ähh. Sa ei saa asju olematuks muuta neid "lolliks" või "üldistuseks" kutsudes. Kogu statistika on üldistamine, eks? Ja konkreetsest teemast (kui päriselt huvi tunda) leiab netist üsna asjalikuna tunduvaid selgitusi, miks sinikad ON naiste teema.

    Notsu: ma ei tea? tavaline? st ma ei pea end mingis mõttes erandlikuks ei veresoonte tugevuse, vere hüübimise ega üldse mingis muus kehalis-anatoomilisest mõttes.

    VastaKustuta
  30. st sind ei ole opereeritud? sest siis saab tavaliselt teada, arstid tunnevad enne oppi hüübivuse vastu huvi.

    kõrvalmärkus: kui netist on juba leida lademes materjali, miks sinikad on sellise olevuse teema nagu statistiline naine, siis oli su küsimus "miks te teete nii?" ju lihtsalt tülinorimine ja siis milleks imestada, kui vastu äiatakse.

    VastaKustuta
  31. Arusaam, et arsti juurde tulles
    piisab oma karvase jala näitamisest
    kabineti ukse vahelt ja nõudmisest:
    "Mis mul viga on?"

    Tänapäeval ei ole see enam nii,
    me peame osalema ise oma terviseloos,
    panema kirja mida me sööme ja väljutame.

    Kaalumine, vererõhumõõtmine, igapäevasammud,
    see kõik on juba meie teadmata nutikorraldatud,
    aga ise peab ka panustama oma perse heaoluks :D

    Mulle meeldiks kui minu perearst loeks minu toidublogi
    (mida mul küll pole, aga siin on notsu heaks näiteks)
    ning oleks kursis minu nutikäekella (mida mul ka pole)
    näitudega (siin on kohe kaur heaks eeskujuks tuua),
    et kui sa oma karvase jala perearsti juurde tõstad,
    näeb tema juba kogu sinu allakäigutrendi ekraanil,
    ja jäävad ära kõik need formaalsed küsimused,
    et mitu kükki või mitu pitsi sa hommikul teed.

    VastaKustuta
  32. notsu, sul on muidugi õigus. Ma ise norin ja siis solvun, kui keegi õiglaselt vastu norib või noh üldse.

    hen zen - mul pole mingit nutikäekella :(

    Opereeriti mind viimati nii, et virutati matkasaabastes opilauale ja löödi terariistad sisse. Kõneleda ma sel hetkel ei suutnud. Tulin aeglaselt meelemärkusele, aga kõnevõime ei olnud taastunud; proovisin üksikuid vene- ja eestikeelseid sõnu moodustada. Gabardiinist kirurg kiitis, et ma olen tubli, üldse ei karjunud (valust). Vere hüübimisega polnud kellelegi aega tegeleda.

    VastaKustuta
  33. ookei - erakorraliste ja planeeritud operatsioonide ettevalmistus kulgeb arusaadavalt eri moodi. mul on olnud 2 oppi, mõlemad plaanilised - olgugi et mõlemad trauma tõttu.

    VastaKustuta
  34. Mis luudemurdumisse massaažis puutub,siis on see võimalik.Mu töökaaslasega juhtus nii,ribi läks katki,ja ta andis massööri kohtusse, kes siis töölt minema löödi.Hiljem murdis toosama töökaaslane trepil jala ja olles pool aastat haiguslehel ja puhkusel pidi siiski töölkäimisest loobuma. Mis näitab vaid seda,et elu teisel poolel ei maksa jännata oma nõrkade luudega mööda massööre...Massöörist oli mul juba kahju enne toda trepiõnnetust,jagasin asja täitsa õigesti.

    VastaKustuta
  35. Hen Zen on üks imelik inimene,kui ma tema komme erinevate blogide all loen...

    VastaKustuta
  36. Jah, ma tundun endalagi imelik,
    oma 64+ näiduga spidomeetril, ei ole
    mind tõesti kunagi kirurgiliselt lõigatud,
    ega ole arste ka muude hädadega tüüdanud.

    Mulle tundub, et enamus meie hädasid on
    meile sisse söödetud ja pähe topitud.
    Tavaline inimene ei oskaski midagi
    niisugust endal kahlustada kui
    poleks nii kõrgelt haritud:D
    ja netti käepärast.

    VastaKustuta
  37. Osteoporoosihaige massažilaual on tõesti jõhker, parkinsoni tõbe põdeva kirurgiga samasse sahtlisse liigituv hirm.

    Hen Zen, su kilomeetrilugeja näit ja kõbus tervis annab peale kõige muu tunnistust ka geneetilise loterii peavõidust. Naudi. Sest sul on see võimalus.

    VastaKustuta
  38. Ahh, nii ahvatlevat lihtne on see,
    lükata kõik oma probleemid puuõõnde,
    luutühjusesse, justkui see oleks saatus.

    Minu ja veidi vanemate, hädad algasid kodust.
    Meie vanematel oli kombeks suur raamturiiul, ja
    seal oli kõik ilusti rivis, mis maailmas saada.

    Seal olid lisaks Salme Masso köögiraamatutele
    ka kõik "arstiraamatud", mis loeti kapsaks.
    Loeti palju, aga ei mindud lolliks.

    VastaKustuta