Ma olen üle mitme kuu (Mitme? Ei mäleta...) üksi, kõik on vaikne ja rahulik, on paus elus. Paaritunnine paus, ööpikkune kõige enam.
Ja akna taga sajab vihma, õrna, sabistavat, viinapuulehti oma peenikeste jahedate sõrmedega koputavat vihma.
Nutma ajab. See hetk on õnn.
Siuhti.
Käisin sul täna öösel külas. Rääkisime ja vahepeal vaikisime. Ja sul oli toas lemmikloomaks kukesuurune hallikirju kana.
VastaKustutaEile just mõtlesin lemmikloomadest, neist, kes on olnud.
VastaKustutaEi, aitab küll, ei taha enam kedagi, kes niikuinii mind maha jätab. Ei oleks ka jaanalinnusuurune kana mingi erand.
Aga esimene mõte su kommentaari peale oli "appi, ja mul toad puhta sassis!" (Mis paraku on tõsi :) )