Kanasupp mida mu varbad ei soovita

by W

Ausalt, see ei ole aprillinali. 

Pooleldi, peaaegu, töövaba päev; kodust kusagile minema ei pidanud.

Mõtlesin, et keedan kanasuppi. Lihtne, süütu ja koduhõnguline maitsva õhtusöögi idee, eksole. Vesi keema, ained potti, kaas peale. Kõik sujus, kuni enam ei sujunud.

Kergitasin raske malmpoti rasket malmist kaant, et tükeldatud kartul sisse visata. Mingi valemiga käis see põrgukuum metallkaas vastu mu käe sisekülge, aju röökis "põgene", käsi lasi refleksist kaanest lahti, ja kaas, see kuradi kaas, maandus suht serviti üsna täis supipotti. 

Nüüd meenutagem oma füüsikaõpetajat ja -tunde.
Mõelgem hetkeks, mis juhtub kui keevasse supipotti maandub raske ese e serviti potikaas, mis end koheselt horisontaali keerab. 

Veidi suppi lendab taeva poole kui laavat vulkaanist. Pliidile, põrandale, minu paremale reiele ja varvastele. Reaktsioon? Imroviseeritud flamenkotants, milles on 0 kirge, aga 100% paanikat ja valu. 

Läksin vannituppa, koorisin supised teksad ja sokid jalast ning pistsin rünnaku alla sattunud labajala külma vee alla. Natukeseks. Sest püsivus triviaalsetes asjades ei ole mu tugevaim külg ning füüsiliselt ei saanud ma palju kannatada. 2 varvast ja veidi labajalga on tugevroosad kui pooltoores keeduhomaar. Nahk maha ei rulli ja käsi sahtlist valuvaigisteid ei otsi. 

Mida ma õppisin?

• Gravitatsioon on päris.
• Potikaaned on salakavalad värdjad.
• Supi keetmine on ekstreemspordiala.
• Mu refleksid töötavad kohati minu vastu.
• Köögis võiks kanda turvariietust, eelkõige jalatseid... sest kui kaas oleks poti asemel serviti mu varvastele lennanud, oleks võinud ka kips ja kargud teemaks tulla. 

Aga muidu on kõik korras. Psühholoogiline trauma on oluliselt suurem kui füüsiline; ma ei saa aru, kuidas nii napakas olukord võib ette tulla. Suppi keetes varbad põletada? See on veel hullem kui keset madalat basseini supeldes kõhuli kukkuda ja läkastama hakata. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi 
• Lõunal veidi eilsest siiski üle jäänud siga ja porgandit 
• Õhtupoolikul kanasupp 

Ajakulu 2h, millest aktiivset osa 30 min max. 

• kana poolkoivad 0.917g (8tk) 1.92 (Maxima -50%) 
• kartul 0.2 (Selver 0.39kg) 
• porgand 0.15 (Maxima 0.35kg) 
• riis 0.15 (Selver 0.79kg) 
• * sibul 0.1 (Maxima 0.39kg) 
• loorberilehed 0.1 (loorberit pole kunagi liiga palju...) 
• ** kuivatatud juurseller 0.1 
• vähendatud soolaga Vegeta 0.15
• sool, pipar 0.05 
• *** jääsalat 0.5 
• maitseroheline 0.6 

Kokku nii 4 lähedale. Jätkub ka homseks. 

Rohelist ja värsket ei ole kunagi liiga palju

Hiljem banaan ja mul on mitu päeva olnud kinnisidee "tahan meesaia!" e tass Earl Gray teed ja 4 viilu saia või ja meega. Sai läheb kuivalt pannilt üle (mul ei ole rösterit), et või sisse tõmbaks ja õnneks on vedel mesi. Või on see meelaadne toode? Vast 2 tuleb ära. 

Päev kokku 6 kandis. 

* mul kulub suppidele 2 sibulat, üks läheb koos lihalisega keema ja ma lihtsalt viskangi selle minema enne kui puljongisse ära laguneb, sest ma ei söö "surnuks keedetud" sibulaid ning teine läheb tükeldatult potti enne serveerimist e kui tuli on alt. 

** ei armasta väga juur- ega varssellerit, liiga spetsiifiline maitse, aga teatud suppidele viskan veidi kuivatatud juurselleri laastusid sisse (kuivatan kodus, lõikan juurselleri õhukesteks viiludeks, siis ruutudeks ja kahe paberi vahel läheb lihtsalt köögiradika peale kuivama, edasi klaaspurki, ühest keskmisest juursellerist jätkub pea aastaks). 

*** jääsalat pealehakituna kaussi e serveeritud portsjonile nagu maitserohelinegi; annab veidi värskust ja struktuuri ... võib olla ka riivitud peakapsas või üliväikeseks hakitud paprika või riivitud porgand või mis köögivili iganes. Mul on lihtsalt kiiks, et lisaks supis pehmeks keenud kraamile võiks ka midagi elusamat hamba alla sattuda.

Ahjusigatükid ja porgand

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal...  Ligi kolme paiku päeval eilne viinerikaste makaronidega
• Õhtul kuue paiku siga ja porgandid

Viinerisoust kõlab nagu söök, eks? Aga tegelikult on see midagi, mis jätab näljaseks, eriti odav viiner, mis on 50% vegan või lisaained või... Igatahes olin ma täna juba enne kella kahtteist pahur ja oleks süüa tahtnud.
Liha. Rasva. Valku. Karnivoorlus on geenides. Või psühhosomaatilistes häiretes. 

Siga ja porgand, 3h, aktiivset tegevust alla 1h

• kondita seapraad 1.208kg tükk 4.81 (Maxima kampaania 3.99kg)
• 3 suurt porgandit 0.25 (Maxima 0.35kg)

Marinaad sigale:

• sooda* 0.02
• Santa Maria Sweet & Sour wokikaste 1.99 ilmselt mingi kampaaniahind möödunud aastast (aegus 27.03.25 e oli vaja kusagile realiseerida)
• Perekurgivedelik
• küüslaugusool, must pipar, karripulber 0.2
• toiduõli 0.1 

Ahjupannil toorelt

Kaste sigale:

• hapukoor 0.3
• sinep (Põltsamaa kange) 0.02
• ketšup 0.08 (Maximas müüdav Ukraina sašlõkiketsup)
• Perekurgivedelik** ... noh, kurgid on ammu mujal arvestatud
• tomat 0.2 (1.19kg COOP)
• maitseroheline 0.3

Kokku ca 9. Ja ennast teades söön ma selle kõik (e peale veekadu 800+g siga) ära. 

Valmisprodukt "ikoonilises koerakausis"

... kuna on 2 tugevat toidukorda, siis äkki see pool eilsest jäänud greipi pärast. 0.4. 

Päev kokku tuleb vist 13 midagi. 

* Soodat kasutavad päris paljud kiirtoidukohad, eriti Aasia, liha kiiremaks pehmendamiseks, küpsetusaeg väheneb.
Mulle tundub, et ka marineerimise oma: kui ma toasooja liha soodaga läbi masseerin ja siis muu marinaad ca tunnikese veel soojas toimetab, siis (lagunemis)pehmeks küpsetamise aeg on tõesti märgatavalt lühem kui soodata. 

** Ma ei kalla poe hapu-ja marineeritud kurkide vedelikke alati WC-sse/kraanikaussi:
a) need kõlbavad hästi liha ja linnu marineerimiseks - natuke toiduõli ja suhkrut/mett juurde, vajadusel soola ja ... no lihtsalt proovi kunagi, äkki on hea ja odav variant. Minu arvates on.
b) külmade kastmete sekka
c) värsket kurki ja tomatit (+sibulat) purgipõhjavedelikku tükeldades (samasse kurgipurki muidugi) ja raputades ... tunnikese pärast on vaheldusliku nüansiga salat
d) suppidesse - seljanka- ja rassolnikulaadsed

Makaronid viinerikastmega

by W

Krt, ainult reede ongi ju

Ärkan hommikul kell liiga vara, silmad kinni liimitud eelmise õhtu eksistentsiaalsest meeleheitest.
Mingi vaimne madalseis on.
Kohv ei aita.
Sidrunivesi ei aita.
Ainult kohusetunne aitab püsti tulla. 

Täna on reede.
Jälle.
Nagu eile. Ja üleeile. Ja päevad enne seda. Minu töönädalas on esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev ja seitse reedet. 

Kontoris küsib keegi: „Mis päev täna on?“ Ma, teades vaid kuupäevasid, vastan: "reede.“

"Ah, lõpuks ometi!“ hüüab ta rõõmsalt, teadmata, et minu maailmas on see juba kolmas järjestikune reede. Temal ja muudel inimestel võib-olla kolmapäev, ma ei tea; eks ta on siis pärast pettunud ja arvab, et ma olen napakas või õel. 

Homme on jälle reede. Õnneks see seitsmes e viimane. Ja siis tuleb minu laupäev ja pühapäev e 2 vaba päeva. Mind ei huvita, mis nädalapäev kellelgi teisel on. 

Selliste tsüklitega minimeerub ka toidulaud; peaasi, et saaks kalorid kätte. Odavalt, kiiresti ja mõtlemata. Sest Wolt oleks juba samm suuremale allakäigule. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi
• Õhtul makaronid viinerikastmega

Ajakulu ca 30 min. 

• makaronid* Cornetti Rigati 400g 0.29 (Maxima)
• Rakvere Pereviiner 500g 0.9 (Selver -50%)
• piim 0.4 (1L kilepiim Farmi, Selver)
• SUUR sibul 0.1 (0.49 kg, Maxima)
• hapukoor 0.6 (Farmi 500g 1.49 Selver)
• tomat 0.4 (1.99kg, Selver)
• maitseroheline** 0.5 (15.99 kg, Maxima)
• toiduõli, sool, pipar

... veidi mõtlesin, kas lisaks tšillihelbeid või tomatipastat või paprikat või marineeritud kurki kastmele, aga otsustasin, et ei, täna on "kõige lihtsam nõuka köök". 

Nõuka köök

Kokku nii 3.5 ja ma söön seda 2 päeva. 

Hiljem 1 roheline banaan, pool greipi, 2 singi-tomati rukkipala (hamburgerina e 4 viilu leiba) ning kohustuslik külm kakao, sest tänase kuupäeva piim tuleb tarbida. Nii 2.8 väärtus, sest sink on loomulikult -50% ja juba eilse kuupäevaga. Eile ei saanud kõigest jagu***. 

Päev kokku 5 kandis. 

* Mitmeks päevaks odavate makaronide keetmise saladuseni ma ei ole jõudnud.

Ok, kui ma neid salati sisse tahan, siis ma lasengi nad sõelal jaheda vee alt üle, veidi õli hulka ja nad ei kleepu kokku.

Aga sooja sööki soovides ei hakka ju külma veega jamama... kurnan vee ära, panen siis veidi õli ja segan, aga nad enamasti lähevad järgmiseks päevaks ikka suht monoliitseks massiks. Mis ei ole ju ekstra probleem, viskan soojendamiseks kastmesse ja sorgin pannilabidaga lahti.

** Ma revideerin poes maitserohelise pakke põhjalikult, sest Karlskroona oma, mida eri kettidest peamiselt leiab, sisaldab enamasti liiga palju peterselli, mis ei ole mu lemmik. Pakis ei ole sugugi  1/3 tilli, 1/3 rohelist sibulat, 1/3 peterselli. Peab tuhnima. 

*** Vaatamata oma "kõlblik kuni" ja selle kodus ületanud toodete söömisele - varsti tuleb temperatuur e suvi. Ja olles üsnagi teadlik, mis kõik tarneahelas ja kaupluses toimuda võib ... suvel ma ei osta -50% kanatooteid, toorest kala, kondiga liha, toormahlasid jpm.
Aga suvel on ju kama ja arbuus!

Lihtne elu

 

Mõnikord vaatan ma telekast komöödiaõhtuid, kus etendatakse lühisketše, räägitakse anekdoote ja näitlejad hüplevad kätest kinni hoides ning lõbusaid laulukesi lauldes mööda lava ringi. Umbes üks kord aastas ikka hakkab silma, ma olen väga-väga kehv telekavaataja.

Täna käisin sellist asja elusa pildina vaatamas. Oli mõõdukalt naljakas, oli pireke piinlik,  raasuke baskiniteatrilik, aga argipäevaõhtuks just paras kerglane asi. Mingit elu mõtet või suurt sügavust ma ei oodanudki, seega sain mida ostsin.

Tiit Suka puhul tuli meelde tema aastatetagune Panso "Voldemarist". Milline raiskamine nüüd...

Mida sa ei söö ja miks

 
by W

Nii lihtne küsimus ongi. 

Ma olen meie kultuuriruumi mõistes kõigesööja, aga nt maksa(kastet) ja apelsine ei söö.
Organism ei võta vastu eriti, lasteaias "ei tõuse enne püsti kui söödud" maksakaste on lõppenud haiglas, apelsinid tekitavad suu limaskestadel mikrohaavandeid (muud tsitrused mitte).

... ja siis ma vahel joon veidi apelsinimahla, ettevaatlikult, piiratud kogustes.
Ja mõned korrad aastas ostan Nõo delikatess maksapasteeti, mis hapukurgi ja rohelise sibulaga leival on ju hea, kuigi, mul, päriselt, lähevad selle võileiva söömisel käekarvad püsti. 

Mis on 3 "muu maailma asja" mida sa kunagi ei prooviks?

• balut eggs ehk üsna väljakujunenud linnud/looted veel munas, noka- ja sulgede alged küljes
• elusad pisikesed kahekajalad pulga ümber (mille kätte lämbuda...)
• fugu- see kala, mida vaid üliväljaõppinud kokad valmistavad, et sööja otsi ei annaks

Linnuloode Image by Daisy Brust from Pixabay

... ja mingid omas mahlas keedetud lamba silmamunad Mongoolias ... täiesti näljasurma äärel peaks ju olema. 

No kindlasti on kümneid toite veel, need lihtalt tulid kohe pähe.

Ja ma olen ünagi toiduutiil, kes sööb ära sõprade ülejäägid, 2 a tagasi aegunud konservid ja arvab, et täpselt hapnemise/riknemise piirl kartulisalat on parim asi üldse. 

Duell

Priskilla pidi otsustama. 

 Midagi polnud parata, liisk pidi langema, aeg oli abielluda, kuigi valik oli meeletult raske. 

 Kas valida Rudashell, õilis tiivuline rüütel või Humpaleg, suure valge välja ainuomanik? 

 Rudashell lubas pakkuda kasukat, otsesõnu ütles ta välja, et "Kasukas hommikulaual, lõunaks ja õhtusöögil" - milline naine suudab kasukale vastu panna? 

Humpaleg mainis seevastu "meid liidab värske veri, öösel eriti!", ah, kui romantiline! 

Valida oli keeruline. Priskilla murdis pead, muudkui murdis, peaaegu oleks juba ka hamba murdnud kuniks helge idee sähvatas ta imeliste tundlate vahel: õige peigmehekandidaadi peab otsustama duell! Sõnum jõudis pärale. 

Printsid Rudashell ja Humpaleg valisid relvad, rapiirid said valituks, seejärel koha - aknalaud oli piisav. Sekundante ei olnud, vaid kihelev pruut Priskilla ootas kardina varjus võitjat. 

Poosid, suurustlemine, duellandid tormasid teineteise poole ja... ...ššš... ...paar tõmblust, koiliblikas Rudashell langes kui helves, lutikas Humpalegi paremalt teine tagajalg tõmbles veel pisut ja siis oli lõpp. Draakon, tuntud ka nime all "Inimene" pühkis printside korjused lapi sisse. 

Prussakas Priskilla saatuseks olid kuivanud munasarjad, PTSD ja varajane menopaus.

Suitsukondid köögiviljaga

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal roheline banaan*, ca 100g toorest kaalikat, 3 viilu Edam juustu, Earl Gray tee
• Õhtul suitsukondid köögiviljadega

Ajakulu ca 2.5h, millest aktiivset tegevust 30 min; kondid liht keevad omaette nii 2h.

• suitsukont Rannarootsi 1.89 (3.7kg, Selver - 50%)
• kaalikas 2.48 (Selver, 1.79kg)
• porgand 0.4 (Selver 0.49kg)
• kartul ca 1.3 (0.99kg Egiptuse värske kartul, Maxima)
• kuivatatud till, sool, pipar 0.1
• loorberilehed 0.1
• kodujuust 1 (Otto klassiklaline, Severis 330g pakk 1.85)
• leib 0.07 (Päts poolik viilutatud peenleib Maximas 0.49)

Kokku nii 7.5 ja ma söön seda 2 päeva, midagi võib kolmandakski jääda. 

... hiljem veel 1 roheline banaan ja viilutatud ploomtomatid (Selver 1.99kg) soola-pipraga ja paar suitsupeekoniga leivaviilu. Ca 2 (peekon on loomulikult Maxima -50%). 

Päeva summa 7 kanti.

* mulle meeldivad rohelised banaanid ja need on paremad ka. 

Pimedus

Midagi krabises pimedas toas. 

Joonatan ei teadnud, kas tekk üle pea tõmmata või tuli põlema panna. Aga äkki teeks mõlemat...seda mõtet ta lõpuni mõelda ei jõudnud, mingi külm asi puudutas Joonatani otsaesist. Joonatan röögatas kogu hingest, koer kiljatas kohkunult ja vihm akna taga lödises valjemini kui minut tagasi. 

Nagu tuulekeeris oleks läbi toa käinud, aga kohe tuli rahunemine. 

 "Ah sina oled," ütles Joonatan Rööbikule. 

Rööbik tonksas veelkord ninaga Joonatani, nüüd tabas ta Joonatani väljasirutatud kätt. 

 Käsi hakkas koera sügama, too nihverdas end sängiveerele aina lähemale. 

"Kas sa kardad?" 

Joonatan oleks küsimuse lõppu peaaegu pannud "ka", aga ega siis koerale tohi näidata, et peremehel hirm on. Kutsikaohtu ka ju teine. 

"No tule siis siia..." 

Rööbik ei teadnud mida suurest rõõmust teha. Seda ei juhtunud tihti, teist korda alles kui peremees teda voodisse oma teki peale lubas. Saba sahmis öökapi pealt ajalehe maha, hea, et lamp püsti jäi. 

"No kus sa, kas saad paigale!" 

Rööbik matsatas teki peale pikali ja ohkas pikalt. 

"Mis sa nüüd niimoodi siia tikud, kolli nägid või?" 

Neljasilmaline peni, mine tea, äkki nägigi. 

Joonatanile tulid meelde lapsepõlve augustiööd, mil hiljutiste suveööde heleduse mäletamine ei lasknud veel pimeduse hubasust hinge, jättes alles ainult kõheduse. Joonatan mäletas, et tollal näis kolle olevat nii sängi all kui sahvris. Kemmergust muidugi rääkimata, kes siis sinna öösel minna tahtis. Või kui, siis ikka suure laulu ja jalgade trampimise saatel, et enesele vaprust juurde manada. 

Ei tea, kas koll inimesi ka kardab? 

 Joonatan kujutas end voodi alla kolliks. No eks sa proovi magama jääda, kui keegi su pea kohal nagistab. Näe, endalgi on sügisel imelik kui hiired lae peal liduvad, oleks need hiired veel inimese suurused... 

Joonatan võdistas õlgu. Rööbik tegi selle peale nurisevat häält. 

Hiired lae peal. Hm, kui Joonatan mõnda nägema trehvas olid ikka hiired need kes sääred tegid. Jeleenalt peab uurima kuidas tal kassidega lood on, mõtles Joonatan. Talle ei meeldinud mõte mürgitatud hiirtest ja lõksuga püüdmine oli ka kuidagi kole. 

Kass pidi juba lihtsalt olemas olles hiiri peletama, nii need naised poe manu kõnelesid. 

Joonatan trügis end mugavamalt selili, Rööbik võttis pea pool voodilaiust oma kere alla. Ennast pole ollagi, aga näe, laiutada oskab. 

Oleks tal lapsena koer olnud ei oleks ta kindlasti kolle ja pimedat peljanud. Aga kui ikka voodi alla oleks mõni koll, siis ei teagi kumb kumba rohkem kartma peaks. 

 Joonatan nügis Rööbikut, nelja silmaga koer, kui kummitust või kolli näeb, siis mis tal viga, saab eest ära minna, tema jaoks ei ole koll üllatus 

"Mine maha, paksuke!" 

Selle peale koer ei urisenud. 

Ta ei urisenud Joonatani peale tegelikult kunagi. 

Rööbik põntsatas põrandale. 

 Vihm akna taga oli nagu unelaul. 

Koer pikutas voodi ees, nina sängiserva all ja urises läbi une. 

 "Äkki on koll voodi all?" 

Joonatan lasi pea üle voodiserva ripu ja hõikas voodi alla "Böö!" 

Suur inimene juba, ega ta ju enam kolli karda. Vabalt võiks kohe kasvõi kempsu minna. 

Vihma pärast ei taha, noh.

Tuleviku päevaraamat

 
by W

Leidsin hommikul arvutist omaenda päeviku. Aga miskipärast 2025 ja 2026 aasta kuupäevadega. 

Terve aasta jagu sissekandeid, mida ma polnud veel  kirjutanud. 

Täiesti kaine peaga avasin selle Word-i ja seal oli kõik: mida ma homme lõunaks söön, kellega kuu aja pärast konflikti satun, millal ma järgmine kord ouzot joon (2025 mai lõpus pidi olema), mis päeval ootab lähedase matus. 

Kas ma tahan seda kõike teada? Kas ma tahan teada, et mu juulis antud lubadus käia hommikuti jooksmas lõpeb viie päevaga? Kas ma tahan lugeda, millal mu multitööriist kaduma läheb? Või et mu parim sõber helistab detsembris ja ütleb midagi jõledat, mis temaga juhtus. Nii et see mul ka hinge kinni tõmbab. 

Kui te saaksite oma päeviku (blogi), valmis kirjutatud ja ootamas, kas avaksite selle? Kas te loeksite ette homse, kuu pärast või aasta kauguse sissekande?

Ma vist enamasti ei loeks, vahel ehk päeva-paar ette, aga muus osas ignorance is bliss. Ma. Ei. Taha. Teada. 

Plovilaadne kausitäis

 
by W

Ei erine seegi roog seljankast ega guljaššist; see, mida me Eestis teeme, ka suurköögid ja valmistoidupakkujad.

"Pole paha, aga mu vanaisa, pärit Taškentist, tegi ikka teistmoodi."

Eelkõige ei peaks pilafis vist tomatipastat olema. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi

Mul on endiselt jõehobulik "jamisssiiiiiis" mentaliteet, rosinaid ma ise küll oma soolase toidu sisse ei pane(ploome ja ananasse vabalt), aga oliive panen igale poole, kuhu saab (ja siis ka kui ei saa) ning täna tuli selline asi:

• kaelakarbonaad 1.12kg 2.47 (Maxima - 50%)
• mugulsibul 0.12 (Selver 0.49kg)
• porgand 0. 28 (Selver 0.69 ... v oli 0.65 kg)
• küüslauk 0.5 (Selver 6.99kg)
• tomatipasta 70g 0.49 (Selver)
• riis ca 400g 0.35 (Selveris Myanmari pikateraline 0.79kg)
• oliivid 270g purk 1.29 (Maxima kampaania)
• sool, must pipar 0.04

Kokku max 6; kogus 4+L ja seda ma söön 3 päeva.

Selveri odav riis on oma hinnaklassi kohta üllatavalt hea

Protsess:

• Liha tuleb surnuks praadida*, st pruunistada, vett lisada, aurustumisel pruunistada ja nii mitu korda.
• Siis küüslauguküüned läbi pressi sisse, läbi segada, et kuumast õlist läbi käiksid.
• Siis kohe suurem osa tükeldatud porgandist ja sibulast sisse. Läbi praadida.
• Tomatipasta + keev vesi. Ja las see kombo toimetab veidi, ca 20 min päris korralikul kuumusel.
• Edasi riis peale, veel keevat vett peale, ei sega ... kõrbenud riis on suht maitserikkuja.
• Veel 15-20 min.

Tulelet ära, ülejäänud jämeda riiviga riivitud 1 mugulsibul ja suur porgand sisse **. Kaant peale ei pane. Ja vahetult enne söömist oliivid sisse.

* Mu meelest kokatakse liha enamasti liiga surnuks, aga ses toidus on parem ülipehme ja lagunev liha, mis toidust mahla sisse tõmbab e kuiv ei jää. 

** Köögiviljad kokatakse ka surnuks - proovige kasutada lisaks kokatud köögiviljale nagunii toidu koostises olevat köögivilja, jämedalt riivituna, lisatuna alles siis kui "tuli on alt". 

Jämeda riiviga porgand ja mugulsibul

Pärast: väga ebatervislikult, mul on -50% Juubelisai Selverist ja Pepsit (0.59 0.33 purk, Laadapäevad), 1.65 kokku (jep, ma söön terve saia ära), ja mis oleks parem kui öine kurgiviil e plaanis on seljankast üle jäänud kurgipurgipoolik hävitada, 1.5 väärtuses. 

Päev kokku 6 kanti. Kui ma just öösel tuunikalakonservi järele ei söösta.