kolmapäev, 3. mai 2023
Kadunud asjade kodu
pühapäev, 30. aprill 2023
Vahuküla näitetrupi esietendus
"Kohtumine kandidaadiga" oli näidendi nimi, autor oli näitetrupi liige. Tõenäoliselt oli too inimene ikka päris mitme misiganes kandidaadi kohtumisi valijatega väisanud, igatahes arengupeetusega kandidaadi ja tema karjäärihimulise abilise kujud olid otse elust enesest (iroonia, sarkasm ja sapipritsmed pärispoliitikute suunas, aga naljakas oli)
Ma pole väga palju just harrastusteatrite etendustel käinud ja seekord oli esimest korda tegemist näidendiga, milles esinejaid ma isiklikult tundsin. Täiesti omamoodi fenomen. Kui tegelaskuju X kärkis tegelaskuju Z-ga tahtsin Z-le hõigata, et ära lase endaga kärada, mis kuningas see X nüüd äkki on...
Kujutan ette külateatrit, kus publikum läheb õigust mõistma ülekohtuse Othello ja valeliku Jago üle. Üks pääseb sinise silmaga, teine saab korraliku ketuka ja Desdemona evakueeritakse turvakodusse.
laupäev, 22. aprill 2023
Folkrokki ka vahele
Trad.Attack! on vist korrektne.
Pisike Paide kultuurimaja saal - mitte "pisike" nagu "ah, mis see maakultuurimaja ikka on!", vaid just nimelt väike saal, mitte suur, mis majas ka olemas on ja seal sees muusika, mis linnagi ära ei mahu.
Tavaliselt olen ma sellistel kontsertidel lava ees, seekord kobisin rõdule, sest lava ees olid lapsed. Pensionärid olid rõdul ja hüppajad saali keskel. Nagu igal korralikul rokk-kontserdil oli ka seal üks kohustuslik tuim nui, kes hoolimata tema ümber hüppavast, tantsivast ja huilgavast publikust kõrvugi ei liigutanud. Ei, see polnud mina, minu sisemine vedru lammutas kogu aeg.
Lõpuks ta küll murdus ja - oma silmaga nägin- õõtsus paar korda muusika taktis.
Trad.Attack! on kontserdibänd. Teda PEAB laval nägema! (Ma olen natuke nagu õnnelik praegu või nii.)
Aga nüüd mõneks ajaks aitab. See nädal läks pisut hulluks kätte ära, nüüd võiks kodus ka molutada.
Keset ööd taipasin, et tegelikult on suurem osa inimesi arvatavasti toda bändi AMMU juba laval näinud, mu leius pole midagi uudisväärtuslikku.
Ja mis siis. Minu jaoks on
reede, 21. aprill 2023
Puuvillaväljade sõsarad
Jala kõndimise aega ma enam arvestada ei oska. Aeg-ajalt on valu olnud selline, et saja meetri läbimine mitte ainult ei näi vaid ongi võimatu ning samas kui korralik valuvaigistikrunt all kappan nagu noor sälg. Viimane variant tagab järgmiseks päevaks muidugi korraliku roomamispäeva.
Seega homme rooman. See-eest täna jõudsin Balti jaamast Alexelasse nii armutult vara, et sain Solarise kinos "Savusanna sõsaradki" vabalt ära vaadata.
Kõik on seda filmi näinud, nüüd nägin minagi. Tsenseerimata lood naistelt ja naistest. Kõige kibedam oli neis lugudes ja kirjeldustes tajuda kui palju teevad naised ise suguõdedele valu. Emad, vanaemad. Ise naised olles ...nad teavad, kuidas haiget teha.
Muide, filmi visuaalselt ilusaim kaader oli mu jaoks pilt saunasuitsus kumavatest suitsusinkidest.
No ja seejärel "Puuvillaväljade üksildus". Ma otsisin enne arvustusi, kogemusi, midagigi. Mitte midagi ei leidnud, kehvasti otsisin vist. Leidsin ainult krüptilisi kirjeldusi, millele võis juurde mõelda mis iganes pähe tuleb. Etenduse esimese kümne ...ei, paari minuti jooksul muutus see lugu mu jaoks elust väsinu ja surma omavaheliseks kauplemiseks. Soov, hirm, kahetsus, igatsus, süütunne. Lõpplahendus oli aimatav. Maja võidab alati, kauple kuidas tahad
Näitlejad? Kes olen mina, et arvustada. Malkovich oli väga veenev, tema rolle vaataks veel ja veel.
Kümne minuti pärast hakkab rong sõitma. Siis veel tund autoga ja enne südaööd olen kodus.
kolmapäev, 19. aprill 2023
Supikukk
"Aabitsa kukk" tegelikult.
Ma olen Tõnu Oja mängitut näinud. Nii hea näidend ja nii hea etendus oli.
Nüüd nägin Lauri Liivi Maunot ka.
Nii hea näidend oli. Sedagi arvan tolle pärast, et olen Tõnu Oja Maunot vaadanud. Kui tänane olnuks esimene kord Aabitsa Kukke vaadata, ei arvaks nii.
Kahju. (minust on saamas krooniline vingupill)
Tõnu Oja mängis Mauno lõpuks üsna hirmuäratavaks totukeseks.
Lauri Liivi Mauno oli otsast lõpuni tasapaksult igav.
Kahjukahjukahju...
Lisaks veel mõttetu piinlikustunne noorte kaaslaste ees, kellele näidendit mõõdutundetult ette kiitsin. Näidend muidugi oli sama, ent kui üks kokk teeb etteantud lihast gurmeeprae, siis seekord saime kõrbenud käki, mille küpsetamise sütele jokkis naaber oma plastmasskahvli oli pillanud.
esmaspäev, 17. aprill 2023
Meie igapäevast hädaldamist anna meile...
kolmapäev, 12. aprill 2023
Etendus
"Meie abielu pühaduse nimel panen ma selle patupesa põlema!"
teisipäev, 11. aprill 2023
Ilmad soojad, pea soe
Virgutusvõimlemist teate? Meelega ei küsi, kas teete, las see olla teie tilluke saladus.
Ma olen natuke segaduses: eilne, esmaspäevane virgutusvõimlemine - kas seda kusagilt uuesti kuulata saab? Tegelikult ei peagi uuesti kuulama kui keegi lihtsalt mäletab, mis muusikat pianist kepslemise taustaks mängis?
No oli ju "Internatsionaal" või olen ma puhta totu?
Edit pärast totude välimäärajaga tutvumist: puhta totu. Viis oli küll revolutsiooniline, kuid mitte NII revolutsiooniline. "Julgesti, vennad, nüüd tööle!" taktis käis tööstusvõimlemine.
See teine võimalus pole absoluutselt välistatud, sest perekooli ajaviiteks lugemisest ma loobusin mõneks ajaks kui olin ühes pealkirjas olevat sõna "lapseisu" korduvalt lugenud kui "laoseisud".
neljapäev, 6. aprill 2023
Sigudik
Õudne.
Ma pidin täna hambaarsti juurde minemiseks uue pluusi ostma ja selle ooteruumi kemmergus selga vahetama, sest seljasolevale lödistasin hiiglasliku mahlamedali rinnale.
Nüüd pole kahtlust, et lapsed, keda ma mõned aastakümned tagasi alevi vahel enne juuksurikülastust küünelakieemaldiga kuusevaigust puhtaks pesin on minu omad.
Ende põrsapõli, minu emi.....
Vuih.
reede, 31. märts 2023
Öökull
Ärge pange pahaks kui ma nüüd mõnda aega aina vingun ja virisen. Oma blogi, teen mis tahan.
Tulin, näedsa, jälle kurtma.
No ei maga. Kaks (leebet) unerohutabletti sees, teoreetiliselt peaksin ilma nendetagi olema väsinud nagu Lõunanaba vallutama võetud kelgukoer, aga und pole. Pikemat aega juba pole. Hommikuks on kokku lepitud võrdlemisi varased toimetamised kuhu ma ilmselgelt jõuan vastu põlvi plaksuvate silmaaluste kottidega. Jälle.
Oleks siis, et ärkvel olles tahaks midagi kasulikku teha. Lugeda, võimelda, uusi oskusi omandada.... Täitsa mõtlesin selle peale. Paraku, paraku - esimeste asjadena tulid meelde kunstpeeretamine ja/või täpsussülitamine, nii, et jätan vahele.
Lapsena ootasin imelist aega "kui ma suur olen".
Praegu ootan aega "kui ma välja olen maganud".
Pfff. See esimene tärmin pole veel kätte saadud, ei jõua teinegi kohale.
Nagu tähele panin pole ma oma mures üksi. Mitte, et ma selle pärast rõõmustaks, aga ma vähemalt tean, et keegi on ses öös samuti ärkvel. Kollid, kassid ja unetud. Olge tervitatud!
Aju sumiseb.