Ma olengi lipp lipi peal, lapp lapi peal
ning
seest olen siiruviiruline, nutma ajan nii ennast kui teisi
ikka
tean, et lõoke toob lõunasooja ja pääsuke päevasooja
mäletan
ka seda, et kured läevad, lapsed taga
sellepärast
kindlasti enne mõtlen kui ütlen
olen tark
ja ei hõiska enne õhtut,
ei loe, et
hommik on õhtust targem,
mõtlen
hommikul lihtsalt ei hõisata,
praegugi
vaikimine on kuld
hoolimata, et
rääkimine on teinekord veel kuldsem,
tean
hõbeda hind maailmaturul on tõusev, kõik teavad seda,
ent
klassikud ütlevad niikuinii, et tütarlapse parimad sõbrad pannakese sõrmusesse,
samas
veel paremad sõbrad annavad tüdrukule sõrmuse,
olen nutikas
vana rebane lõksu ei lähe,
peaasi, et
või suus veel sulab,
puhanud
silm kulda seletab
veel
vanarahvas teab, et elu on lühike ja sitane kui lapse särk.
niikuinii on
alati
pesupäev.
Alati.
ALATI.