reede, 8. juuli 2016

Appi! Solvatakse!

Vanust ka juba üksjagu, eks sellega on nagu tolmuga, mille tulemist ei näe aga mis koguneb ja koguneb multiversumiteks sängiserva alla.
Kui midagi tuleb, siis ikka millegi muu arvelt ja minema hakkas tervis.
Läheb siis läheb, tont temaga. Ongi põhjust surematu mängimise lõpetamiseks.

Nägin isegi oma perearsti ära.


Arsti juures on kombeks oma ihulikest hädadest kõnelda. Kurdan siis minagi, et vot neis puksides on lõtk liiga suur,  käivitamisel  on pöörded liiga kõrged ja kui juba asjaks läheb, siis võiks kerehoolduse ka ette võtta.
Ahah.
Ljaheme sinna tjeise tuppa.
Arstil on kohutav aktsent, mille ma leebelt andestaksin, kui ta ometi ei pobiseks nii, et hakkan ka oma kõrvakuulmises kahtlema.
Njiii... Teje kaaaaaalute...(numbrid salastatud)... Kjui pjikk tjeie olete?
Nuvot. Tjeie olete ljiiga paks.

Et...vabandust?

Paks. Paks olete.
No kuidas need sõnad äkki nii selged ja hea diktsiooniga on?

Panen hommikul kleidi selga ja löön lokinad sõrmedega lehvima - ei ole paks.
Teeb keegi samal hommikul pilti minu hekedest - paks, juuksed püsti nagu öökullil.
Lähen semudega teatrisse, kõpsikud jalas ja sall õlgadel lehvimas - ei ole paks.
Vaatan hiljem fotosid ühisest kultuuriüritusest - paks mutt, telk seljas.

Perearst on järelikult fotosilmaga robot.
Vot nii.

Ma ju tean, et ta ütles nagu asi on. Aga armas aeg, naisterahvale niimoodi....nagu märja tursaga lätsti näkku.
Oleks ta siis ise mingi Adonis. Või noh...äkki ongi. Adonis nagu semiidi närbuva taimestiku jumal, teate küll.


Ee...kui palju kulutab kaloreid pirukasöömine? Öösel? Käsi ju ikka liigub, lõualihased pingulduvad...onju?

5 kommentaari:

Alice ütles ...

Perearstid on väga targad. Ma sõitsin ka jalgrattaga 3 aastat tagasi Perearstikeskuse ette, sest põlv ei lasknud enam hästi jala liikuda. 2 nädalat ootasin, et ehk läheb ikka ise üle aga tutkit.Sain sellise soovituse. Sööge rohkem puu-ja juurvilja ja ostke endale jalgratas. Mul oli siis just selline periood, kus ma järasin vähemalt kilo toorest porgandit ja kapsast päevas ning muud väga ei tahtnudki. Jalgrattaga oli maikuuks juba 2000 km sõidetud. Küsisin siis arstilt, et kas see on piisav?Samas olen kogenud ka seda, et need, kes ütlevad, et kehakaal on pisut suur, kaaluvad ise märgatavalt rohkem kui mina.Võta siis kinni kellest eeskuju võtta.Ühel hommikul tõusin lihtsalt üles ja põlvevalu oli kadunud ja pole siiamaani tagasi tulnud kuigi arst hirmutas, et ma võin lausa ratastooli jääda.
Ja loomulikult, kes saab siis tühja kõhuga magada? Sõõmine on ainuke töö mis toidab.

soodoma ja gomorra ütles ...

just lugesin, et kõigi tegemiste juures on oluline emotsioon ja nauding. seega, kui sööd kirega, siis põleb nii, et. anna siis teada, kuidas.

Bianka ütles ...

Arstide diagnostikapagasis on veel teinegi levinud põhjendus igasugustele tervisehädadele: ealised iseärasused ;)

Kusjuures kumbki neist halvamaigulistest diagnoosidest ei pruugi olla puhas tõde, vaid arsti pealiskaudsuse näitajad. Mul oli oma jalatalla võlvi lamendumise kaebustega umbes samasugune vestlus arstiga: ealine iseärasus ja ülekaal. No neid kahte tegurit ei saa muidugi eitada, aga mind pani imestama, miks need põhjused ilmutavad ennast vaid ühe jala puhul, teisega oli kõik enam-vähem korras. Kuni üks asjalik doktor pani päris-diagnoosi. Kuna mul oli juba ammusest ajast ühe põlve meniski vigastus, siis aastatega lihtsalt vajus see jalg põlvest natuke viltu ja sellise jalatalla vale asendi tõttu tekkisid pinged jalalabas. Pärast seda diagnoosi oskasin oma jala asendit astudes korrigeerida, kasutada põlvesidemeid ja asi paranes märgatavalt. Ei olnud vaja tellida tulikalleid tallatugesid ega midagi.

tühi ütles ...

Külajutud räägivad, et ealisu iseärasusi meie perearst ei kipu rõhutama, kindlasti pole selle põhjuseks arsti enda iseäralisusi eeldav iga, kindlasti pole, ärge mitte vihjakegi!
Temal on kaks hobust: "Teie olete paks" ja "kas te jõite eile palju alkoholi?" ja üks lemmik ravivõte: anda kliendile tervislikke eluviise propageeriv brožüür. Iseenesest võttes üsna mõistlik mitte kirjutada segase anamneesiga inimestele kuhjaga keemiat sissepugimiseks, kui patsiendil on veel natuke napakas huumorimeel ka ja tohtrihärra vihjed kaalule ning võimalikule sahtlijoomarlusele naljakad tunduvad, siis tuletagem meelde, et naer ravib pea kõike.

Hen Zen ütles ...

Perearsti nagu ka Lumeinimest ei ole mina oma elu jooksul näinud,
ehkki spidole on juba 6+ ette kerinud ja tõrkeid on ikka olnud,
aga et kõrvalist abi vaja oleks, seda olen näinud vaid seriaalides.
Inglise külaarst andis laksu pepule, ja emale ja vanaemale, et hääl
lahti tuleks (emale ja vanaemale laksud pepule jäidki arusaamatuks),
siis, 20 aastat tagasi kui mul veel telekas oli ja seda vaatasin.

Aga minna süstltavahetuspunkti või kus see perearst nüüd istub
ainult selleks, et tähtsust täis ülipaks õde su vererõhku mõõdaks
ja jääknähtudega perearst küsiks, kas kõht kjini-lahti kjäib?

Nomaeitea, nad said küll hiljuti uue juhendi, kus on tõepoolest
lisaks uus ja täpsem küsimus: "kas te jõite eile palju alkoholi?"
Vanakooli arstid küsisid ikka: "kuidas hommikuse konjakiga on?"
Arstid ei ole enam üliinimesed - nad manduvad koos meiega.