Täna on natuke tampidasaanud tunne, eile ei teinud küll midagi ülirasket, aga ilm oli nagu oli ja mu füüsis on nagu on.
Kuigi-kuigi! Poolteist-kaks aastat tagasi ei oleks ma eilsega võrreldavale tempole vastu pidanud, paaritunnine hoogne kõnd oleks olnud päris kole väljakutse. W mäletab kindlasti kuidas ma eelmise aasta septembris Skansenis mäest üles ei saanud ja iga istumisvõimalust ära kasutasin, oli siis tegemist pingi, kivi või aiaga. Õudne.
Eile käisin Matkafy laternamatkal (mis suureline nimi linnajalutuskäigu kohta) "Tartu ja kadunud vanalinn". Väga hästi läbi mõeldud ekskursioon, vahetpidamata rääkiv noor ajalooüliõpilasest giid Mattias (Mathias? Mat..?) ja võimalus peas hajusalt vedelevad faktid Tartu ajaloost siduda konkreetsete paikade, majade, tänavatega. Inimestele jagati lällarid, giid kõndis ees ja rääkis ning ka pikaks veninud seltskonna viimased kuulsid tema juttu valjult ja selgelt. Ei mingit "nüüd kõnnime selle kivi juurde, ei-ei, ootame kuni kõik on kohal ja siis näitame näpuga "näe, kivi!" , vaid kähku ja käigu pealt, tänu raadiosaatjatele oli kuulda kõigile korraga ja kõndimise ajal. Giidil igatahes jutus vahesid ei tulnud ja huvitavaid fakte tuli nagu vihma. Pärisvihma tuli ka ja tuul oli kole, ilma tellimisega me muidugi rahul ei olnud. Kellele kaebus esitada?
Aga Matkafy laternamatkad: soovitan soojalt!
***
Iseendale (noh, et pärast vaadata ja ennast kiita):
Vahepeal on käidud veel Pärnu teatrimajas Kellerteatri Hiirelõksu vaatamas, Tallinnas linnaekskursioonil - minge teie ka, tervet vanalinna niikuinii ühe korraga ei näe, maisilabürindis (oeh, see oli tõesti ammu), Glenn Milleri geneerikorkestrit kuulasin, Kadrioru lossis käisin kontserdil (seal ma imestasin: miks Eestis kasvanud-õppinud laulja räägib oma põhiliselt eesti pensionäridest koosneva publikuga ainult vene keeles? Miks?), Torma glämpigukülas plastmassloomi (veider kogemus) vaatamas ja hanesid ning koisid söötmas. Nimekiri on täiesti vales järjekorras ja puudulik, tühja sellest.
Postitused
Kas me Rootsis ei käinud mitte augustis ja oktoobris? Ju siis mitte...
VastaKustutaMul esineb sihuke fenomen, et ma mäletan hästi ainult seda, mida unustada tahaksin, kõik muu kaob mälust kui peenem naps pidulaualt.
Hommikul muuseumis, lõunal kontserdil, õhtul teatris, öösel laternamatkal - nagu tuuleveski, mis isegi tuulevaikuses ei peatu. Natuke õudne.
Oli augustis tõesti, täitsa lõpus, mul läks segi.
KustutaSöö rohkem lõhet, skumbriat, mandleid, lehtkapast, maasikaid, avokaadot; rohkem mune ei julge kanafarmerile soovitada.
Kustuta"Rohkem mune" kõlab šovinistlikult! Vabandust, Tanel!:)
KustutaMa joon porgandimahla ja söön makarone.
KustutaHomme pakutakse seda, teist ja kolmandat, teist rohkem ja kolmas läheb kohe hapuks, sellega on kiire.
Kanad otsustasid jõulupuhkusele minna, mängivad Petlemma laudastseene, kus üksik kogemata munetud muna on lapsukese rollis.
Minu eilne roll oli tantsiv lumehelbeke. Nojah... Kust seda nalja ikka saab kui ise ei tee.
VastaKustutaHea, kui on head ekskursioonid. Me teame enda ümbrusest, ajaloost, koduloost kaugelt liiga vähe. Ja tore, kui on inimesi, kes neil käivad siis ka :)