Passiiv-agressiivne lähenemine

 
... ettevõtte "inventarile".

by W

Põrgus on eraldi kolhoosi e töörahva nurgake introvertidele. Ja seal on igal päeval kellegi sünnipäev ja sa ei pääse kunagi.

Täna oli minu sünnipäev. 

Laupäeva puhul lootsin kergelt pääseda, "meid" ei ole eriti tööl. 

Mõni julgem ründas juba eile. Üksikutest kohalolijatest veel üksikumad täna. 

Osade inimestega olen kolme töötatud aasta jooksul vahetanud vaid mõningaid sõnu või lauseid. Neist üks on "Tere“ ja teine on "Printer ei tööta, tooner on tühi, mine prindi seal mujal" ja kolmas on "Transa ei ole tööle jõudnud, peame ise oma asjade hakkama saama" ja neljas on ... mis iganes muud kui small talk. 

Mul ei ole tööl sõpru. Töösõbrad on muu teema, nad on ääretult olulised ühise eesmärgi ja lihtsama tööelu mõttes, ma hindan neid kõrgelt, aga väljaspool tööd ei suhtle ma ühegi kolleegiga. 

Ja siis nad lähenevad joviaalselt nagu oleksime koos Iraagis kaevikus istunud, lapse(lapse)d saanud, puhkuse ajal õllesena saunas käinud või ühisprojektina Nobeli preemia võitnud?

Juba ülemöödunud aastal proovisin olla kaval ja kuulutasin: "Ma olen Jehoova tunnistaja. Kui teie jätate mind rahule, olen ka mina tööl oma usu osas vagane.“ Mitte et see oleks päriselt tõsi, aga ma lootsin, et see vähemalt hoiab neid "Palju õnneeee!!!“ kajakaparvi eemal. Hoiabki. Aga mõned siiski ei õpi.

Riietusruumi kapis on mul eelmise aasta sünnipäevast alles üks suur kommikarp. Ma ei ole "parim enne" kuupäeva vaadanud. Täna lisandus sinna kolm uut karpi. Ja tööandja termokruus. Peab ära tooma, jah. 

Ja kontorisse jäi veel see flamingolill. See pole isegi lill, poole meetrine põõsas on; elav punakasroosa plahvatusootel deemon, kes ootab, et ma ta koju tassiks. Väljas sajab aprillilund nagu oleks jõulud ja ... Kas ma tellin lillesõiduks Uberi? Vähemasti on puhma kinkija diskreetsusest aru saanud- mind ei kallistata ega rünnata, sest me (eee...ma) väldime isegi silmsidet. 

Einoh, tegelikult väga äge suur lill on, selles on personaalne lähenemine ja mõte, see ei ole odav marketi tulbikimp e lihtsalt formaalsus, ja seda õnnitlust ma aktsepteerin. Aga ikkagi on vaja välja mõelda, kuidas see (külmaga) koju saada.
Nagu ma leebun ka teadlike inimeste "Ma tean, et sulle ei meeldi, aga ma tahtsin..." lähenemisest. Võtab jõuetuks. 

Ka üks aktsepteeritav roosipott, sest ...

Aga muidu sünnipäev töö juures on nagu klounide poolt korraldatud pantvangidraama.

Suur osa kolleege ütleb samuti, et neile ka ei meeldi sünnipäevad ja "tööjuubelid" infotahvlil. Ning et on nagu poolkohustustuslik reageerida suures majas, kus sul nende inimestega otseselt pistmist ei olegi. 

Kaalun korraldada petitsiooni "koristage sünnad jm pahn infotahvlilt" või vähemasti võtta välja need nimed, kes avaldamise tagajärgedega tõesti tegeleda ei soovi. Sest osadele kogu see ebaterve tähelepanu ju meeldibki, päriselt. Neile võib ju jääda. Kuigi huvitav lahknevus tekiks. 

Mind võib õnnitleda siis kui 75 kukub. Selle puhul, et ikka veel elus olen.
Seni laske mul vaikselt vananeda ja muutustega toime tulla, ma ei viitsi vahepeal "pidulikult närvi minna". 

Aamen ja terviseks.
Hõkk!

Fränk

 

Mäletate filmi "Tabamatu ilu"? Tuules tantsiva kilekoti stseeni?

Novot.

"Fränk" on "täpselt samasugune, aga täiesti teistmoodi" ja tuules tantsiv kilekott raamib sealgi nii lõpu kui alguse.

Ajal, millest see film räägib olin ma juba filmiga samastumise jaoks liiga täiskasvanud ja mu lapsed olid selleks liiga väikesed, et taolist elu mäletada, aga kõhedakstegevalt realistlik on see lugu küll. Kohe tulid meelde  kummiliim alkoholiletis odekolonni kõrval, suitsetavad lapsed, nende vanemad keda kunagi ei olnud kohal.

Ja veelkord, arvake mida tahate, aga õnneliku lapsepõlve ainus garant on kehv mälu.

Tohutult hea film erakordselt heade lapsnäitlejatega, kelle taustal said ka täiskasvanud näitlejad särada. 

***

Hiljem hiinakas söömas käies...ühesõnaga: on ju toolil selgelt näha suure lehviga kloun? Kui ma kardaks kloune, siis ma seal enam ei sööks....

Kapsahautis hakklihaga

 
by W

Selliselt oma igapäevast menüüd sageli postitades hakkab mulle tunduma, et ma olen jube igav sööja. Mulle meeldib süüa. Aga võimalikult odavalt, lihtsalt, natuke ka tervislikult. Et lõpeks ma vist ikkagi söön, et elada... ja nojah, Instasse mul toidufotosid endiselt vaja ei ole. 

• Hommikul ei midagi, tass kohvi*
• Lõunal (14 paiku) 4 suitsulõhe sidrunipipra ja punase sibulaga kuhjatud saiaviilu (Maxima 170g Well Done allahindlusega lõhe 2.6) ja eilset seljankat (2)... kokku 5 vast
• Õhtul kapsahautis hakklihaga ja kartul 

Ajakulu ca 1,5h, aktiivset tegevust 30min.  

• seahakkliha 400g 1.24 (Maxima Well Done-50%)
• peakapsas 0.72 (Maximas eile lõpumüügi sildiga 0.35kg)
• kartul 0.3 (Selver 0.39kg)
• tillivarred kartulile 0.15 (oli liht vaja kusagile pista, enne kui hukka lähevad)
• jääsalat 0.1 (ka oli vaja realiseerida ja värsket pole kunagi liiga palju)

Kokku 2,5 kanti ja seda jätkub uhkelt ka homme. 

Värvitu ja igav, aga hea ja väärt söök

Hiljem mango, mõned redised ja veidi vinnutatud särge nokkimiseks (Maximas 3.99 per 200g Kaluri) , nii 4 vast. Kogu särge ma ei tarbi, pool jääb ülehomseks või midagi. 

Päev kokku 10-11 kanti. 

* kohvi hinnad lähevad üles, futuurigraafik:

Selliseid maailmaturuhindasid praeguse EV ajal olnud ei ole

Maxima müüb 1.59€ 500g Araabikat (ka füüsilistes poodides), mis ei ole eriti hea, ei ole eriti halb, talutav.
Ma olen seda viimasel ajal oma lemmikkohvi e Jacobs Krönungiga (500g pakk juba 9.49) seganud, nii 50:50 ja minu odavale maitsele täiesti OK kvaliteedi-hinna korrelatsioon.
Eelmine nädal võtsin 5 pakki mudaodavat kohvi varuks ja segamiseks. Sest jah, tõenäoliselt kohvi hinnatõus ei peatu. 

Kanasupp mida mu varbad ei soovita

by W

Ausalt, see ei ole aprillinali. 

Pooleldi, peaaegu, töövaba päev; kodust kusagile minema ei pidanud.

Mõtlesin, et keedan kanasuppi. Lihtne, süütu ja koduhõnguline maitsva õhtusöögi idee, eksole. Vesi keema, ained potti, kaas peale. Kõik sujus, kuni enam ei sujunud.

Kergitasin raske malmpoti rasket malmist kaant, et tükeldatud kartul sisse visata. Mingi valemiga käis see põrgukuum metallkaas vastu mu käe sisekülge, aju röökis "põgene", käsi lasi refleksist kaanest lahti, ja kaas, see kuradi kaas, maandus suht serviti üsna täis supipotti. 

Nüüd meenutagem oma füüsikaõpetajat ja -tunde.
Mõelgem hetkeks, mis juhtub kui keevasse supipotti maandub raske ese e serviti potikaas, mis end koheselt horisontaali keerab. 

Veidi suppi lendab taeva poole kui laavat vulkaanist. Pliidile, põrandale, minu paremale reiele ja varvastele. Reaktsioon? Imroviseeritud flamenkotants, milles on 0 kirge, aga 100% paanikat ja valu. 

Läksin vannituppa, koorisin supised teksad ja sokid jalast ning pistsin rünnaku alla sattunud labajala külma vee alla. Natukeseks. Sest püsivus triviaalsetes asjades ei ole mu tugevaim külg ning füüsiliselt ei saanud ma palju kannatada. 2 varvast ja veidi labajalga on tugevroosad kui pooltoores keeduhomaar. Nahk maha ei rulli ja käsi sahtlist valuvaigisteid ei otsi. 

Mida ma õppisin?

• Gravitatsioon on päris.
• Potikaaned on salakavalad värdjad.
• Supi keetmine on ekstreemspordiala.
• Mu refleksid töötavad kohati minu vastu.
• Köögis võiks kanda turvariietust, eelkõige jalatseid... sest kui kaas oleks poti asemel serviti mu varvastele lennanud, oleks võinud ka kips ja kargud teemaks tulla. 

Aga muidu on kõik korras. Psühholoogiline trauma on oluliselt suurem kui füüsiline; ma ei saa aru, kuidas nii napakas olukord võib ette tulla. Suppi keetes varbad põletada? See on veel hullem kui keset madalat basseini supeldes kõhuli kukkuda ja läkastama hakata. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi 
• Lõunal veidi eilsest siiski üle jäänud siga ja porgandit 
• Õhtupoolikul kanasupp 

Ajakulu 2h, millest aktiivset osa 30 min max. 

• kana poolkoivad 0.917g (8tk) 1.92 (Maxima -50%) 
• kartul 0.2 (Selver 0.39kg) 
• porgand 0.15 (Maxima 0.35kg) 
• riis 0.15 (Selver 0.79kg) 
• * sibul 0.1 (Maxima 0.39kg) 
• loorberilehed 0.1 (loorberit pole kunagi liiga palju...) 
• ** kuivatatud juurseller 0.1 
• vähendatud soolaga Vegeta 0.15
• sool, pipar 0.05 
• *** jääsalat 0.5 
• maitseroheline 0.6 

Kokku nii 4 lähedale. Jätkub ka homseks. 

Rohelist ja värsket ei ole kunagi liiga palju

Hiljem banaan ja mul on mitu päeva olnud kinnisidee "tahan meesaia!" e tass Earl Gray teed ja 4 viilu saia või ja meega. Sai läheb kuivalt pannilt üle (mul ei ole rösterit), et või sisse tõmbaks ja õnneks on vedel mesi. Või on see meelaadne toode? Vast 2 tuleb ära. 

Päev kokku 6 kandis. 

* mul kulub suppidele 2 sibulat, üks läheb koos lihalisega keema ja ma lihtsalt viskangi selle minema enne kui puljongisse ära laguneb, sest ma ei söö "surnuks keedetud" sibulaid ning teine läheb tükeldatult potti enne serveerimist e kui tuli on alt. 

** ei armasta väga juur- ega varssellerit, liiga spetsiifiline maitse, aga teatud suppidele viskan veidi kuivatatud juurselleri laastusid sisse (kuivatan kodus, lõikan juurselleri õhukesteks viiludeks, siis ruutudeks ja kahe paberi vahel läheb lihtsalt köögiradika peale kuivama, edasi klaaspurki, ühest keskmisest juursellerist jätkub pea aastaks). 

*** jääsalat pealehakituna kaussi e serveeritud portsjonile nagu maitserohelinegi; annab veidi värskust ja struktuuri ... võib olla ka riivitud peakapsas või üliväikeseks hakitud paprika või riivitud porgand või mis köögivili iganes. Mul on lihtsalt kiiks, et lisaks supis pehmeks keenud kraamile võiks ka midagi elusamat hamba alla sattuda.