Munamudru aegunud vorsti ja köögiviljaga

 by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi

Peale lõunat vajus kõht tühjaks. Külmikus leidus eilse kuupäevaga -50% Rakvere Lihakas šašlõkivorste, avamata pakk täishinnaga hallitusjuustu (Bergrader Edelblue) ja eilne väsinud keedukartul. Köögiviljasahtlis ja aknalaual oli ka kraami.

Võtsin vorstid ja kartulid, lõikasin mõlemad nii 0.4cm paksusteks viiludeks ja viskasin pannile kuuma õli sisse. Peale paari minutit praadimist kuumus maha, otsa tükeldatud paprika*, sibul, tomat ja pikantsuse mõttes ka pisikest 2 hapukurki (Germani talu). Kaas peale. 

Ja siis 5 muna. Kloppisin munad kahvliga kogu oma frustratsiooni välja elades mingiks veidi mullitavaks massiks ühes soola-pipraga. Tõstsin kaane, lisasin ca 50g võid killukestena siia sinna, valasin munasegu pannile ja jäin tagajärgi ootama. Kuni meenust juust. Näppisin seda ka kompoti otsa ja panin pannile kaane taas peale, et end selle tõstmisel üllatada. 

Tulemus oli Hispaania omlett. Vähemalt nii ma väitsin endale, sest kui see kraam sisaldab kartulit ja muna, siis nii seda nimetatakse. Ja kui miski laiali laguneb, eriti koogid, siis nimetatakse seda "dekonstrueeritud". Kõlab peenemalt kui mudru...
Kõrvale serveerisin kurgi-redise salatit hapukoore ja tilliga. 

Dekonstrueeritud lõunamaa omlett läheb ka homme põhisöögina, vähese veega pannil soojendatuna. 

Kusagil 6-7€ vahel kraami

Hiljem arbuus ja rohelised võileivad. Rohelise või leivad tomatiga.
Ma olen leidnud Eesti Pagari kanepiseemneleiva rukkiteradega ja ma olen avastanud, et toasoe või segatuna pressitud küüslaugu, tilli, murulaugu ja väikse soolaga on ülimaitsev kui seda tomativiilude alla panna. Peale must pipar ja priiskamise korral veidi sinihallitusjuustu. 

Päev kokku 7-8€ kandis. 

* Maxima müüb seemneta paprikaid, Ramiro tüüpi e piklike, väikesemõõdulisi.

Jaaniöö tuhast tõuseb lõhe

 by W

Ma ei tea aastaid pühadest midagi. 2008 aastast äkki... Kiireim tööaeg.
Kui juba tuli ka see püha raisku lasta, siis vähemalt stiilselt ja olukorda maksimaalselt ära kasutades. Kasvõi kulinaarselt. 

Esimene reegel: söö tööandja kulul. Nii palju kui jõuad. Šašlõkki ei pakuta... erinevad pitsad ja mingid kala- ja seenetäidisega korvikesed ja mingi tort kärab ka. Eriti, et ise selliseid asju ei osta. 

Teine reegel: kui sa juba jaanišašlõkist ilma jäid, varsti 20 aastat järjest, tee kodus midagi, mis paneb sind end taas inimesena tundma. Täna oli näiteks poes allahinnatud lõhe. Täitsa soliidne tükk, kõlblik kuni alles 27.06.: ületellimused, mis müügi kiirendamist vajavad. Mulle sobib.

Ja ma sõin seda taldrikult. Laua taga. Mitte voodis ega plekkmollist. Mul oli kahvel. Mul oli nuga. Mul oli isegi salvrätik.
Ähh... no tegelikult on mu plekk-kauss lihtsalt eilset sööki täis ja külmkapis. 

Praetud lõhefilee tartar-kastme ja keedukartuliga

• lõhe 0.804kg (kampaania +-50%) 6.4€
• kartul 0.3€
• toiduõli, või, sool, pipar 0.5

Tartar 

• hapukurk 1,5€ (Peipsi, Germani talu, 400g pakk Selveris 3.49)
• 1 punane sibul 0.3€
• hapukoor 0.2€
• majonees 0.15€
• 2 keedumuna 0.34€
• 10 hakitud rohelist oliivi (mul ei ole kodus kappareid) eee... 0.5€
• sidrunimahl 0.05€
• till - tasuta, kolleegilt

Kokku 10 kopikatega ja ma söön seda ka homme. 

Hiljem -50% 200g rosolje, arbuus ja ehk tass kama (mul on kamahooaeg). Kõne alla võib tulla ka vinnutatud särg (kolleegilt saadud) ja õlu. 

Päev kokku 8 kandis. Kuni 12 kandis. Selgub

Trivia: kas lõhefileed on vaja enne praadimist pesta (või tervet lõhet enne ahju panemist): ei ole, paberiga veidi kuivemaks tõmbamine on parem lahendus mitmeski mõttes. 

Köögiviljad sigakarri ja riisiga

by W 

• hommikul eimidagi, tass kohvi
• lõunal eimidagi, külm earl gray sidruniga
• õhtupoole köögiviljad sigakarri ja riisiga + hiljem veel üht-teist

Ajakulu veidi üle tunni.

• 1 suvikõrvits 0.7
• 1 baklažaan 1
• 1 suur sibul 0.2
• 2 punast paprikat 0.6 (COOP-is 1.99 kg)
• 2 peotäit värske kapsa jääke külmikust 0.2
• siga, ca 300g 1,5 (sügavkülmast mingi -50% ostetud noosi jääk)
• riis 1 klaas 0.25
• piim ca 0.5L 0.3
• jahu 0.02
• karripulber (Santa Maria), sool, pipar, kuivatatud till, roheline sibul, äädikas 0.8
• ... soolapeekoni praadimise rasv külmikust

Kokku alla 6 EUR, 3 inimest saaks söönuks. Jääb ka homseks. 

Protsess (kõik umbes samal ajal, multitasking): 

• riis keema
• siga pannile ja kui kõrbeda tahab, siis vett, ja veel kuuma ja vett, veidi kaane all; kui pehme, siis tl karripulbrit kuumusesse, veidi vett ja kohe spl jahu lisaks, läbi kuumutada ja piim peale, nii kui keema läheb, raualt maha, kaas peale ja jääkkuumusest piisab, kaste olemas
• köögiviljad viiludeks / suurteks tükkideks ja külmikust avastatud rasva + tilgakese äädikaga malmpotti keskmisele kuumusele toimetama ... tuleb jälgida, et surnuks või pudruks ei kokka

Õhtul ootab -50% nuudli-salaamisalat ja -50% prosciutto lõigud, mida kavatsen süüa arbuusiga. Hallitusjuustu on tglt ju ka, ei välista.
Ja kui ikka veel midagi tahan, täitmatu, nagu ma vastu ööd olen, siis võib tass kama kõne alla tulla. 

Päev kokku peaks alla 10 jääma. 

Kreeta reis XV: Rethymno vanalinn

by W

Esmaspäev, 20.05.2025

Hommik

Kui hommikul enne kuute oma sviidis silmad lahti tegime, oli selge, et oleme endiselt puhkusel. Temperatuur oli +23C. Pea kumises imelikult. Mingid tuvilised räuskasid kõrvalmaja antennide otsas. Aknast vaadates ei liikunud tänaval veel kedagi peale kasside. Terve hotell oli vaikne. 

Suund oli taas kohe merre, söömata ja joomata, sest puhveti avamiseni, mis toimus 7:30, oli veel aega. Vesi oli endiselt 19 kraadi – piisavalt jahe, et igasugune mõnus mõte lõunamaa soojadest hellitavatest vetest kehast kohe välja peksta. Vetteminek nõudis endiselt iseloomu. Aga saime hakkama. Natuke tuli kannatada, siis kohe hakkaski hea.

Pärast seda külma ristimist ja toas kuiva pesu hankimist liikusime edasi hotelli sööklasse. Lootuses, et hea hakkab kohe, esimesest kahvlitäiest. Puhvet oli meeldivalt tühi, kümmekond inimest siin-seal. Ülejäänud magasid veel oma toas midagi välja.

Kolme tärni vääriline bankett ootas: muidu oli OK, aga kohv oli lahustuv. Maakas ei saanud sellest aru enne kui talle ütlesin. Mitu korda. Mind juba kohviga alt ei tõmba. 

Hommikusöök ... soolane, töödeldud liha pärast

* Just siis, kui me parajasti mõnuga krõmpsuvat kurki manustasime, sest see oli meie lemmiksöök, rebis vaikuse tükkideks üks kõuekõminast võimsam röhatus. Mitte mingi tagasihoidlik “ups” krooksatus, vaid täissuuruses ürgne karje, mis võinuks vabalt kuuluda mõnele saurusele. Kui laudadel oleks olnud linad, oleks need ühes taldrikutega minema lennanud.

"Mis see oli?" küsis Maakas, silmad suured ja punnis, kurgitükk ühes kahvliga õhku ununenud. Ja seal see autor oligi – punakas kleidis nooremapoolne tüse naisterahvas, kõrval ehmunult itsitamas normaalmõõdus blond sõbranna. 

"Põrsas Peppa," vastasin automaatselt. Tundus ainuõige diagnoos.
"Ja oligi tema või?" uuris Maakas Peppat jõllitades. Endal kahtlus hinges, sest Maaka meelest oleks sellise heli võinud kuuldavale tuua vaid turske nahkvestis vanamees, kes on oma mootorratta pubi ukse ette põiki parkinud. Ühtegi sellist tol hetkel aga sööklas polnud.
"Oli, oli," kinnitasin.
Mõni ärkab hommikuti mere peale, mõni kohvi peale, mõni aga peale sisemise Peppa valla päästmist. 

Veel röhatusest toibumata märkasime, et kõrvallauas istuv keskealine paar tegeles oma võileivavarude strateegilise planeerimise ja kaasa pakkimisega. Terveks päevaks. Paar keedumuna kulub ju ka rannas või bussiekskursioonil ikka ära - üllata oma naabreid munahaisuga või midagi. Tol hetkel vaatasime üksteisele otsa ja tundsime end üsna normaalsetena. Mis Kreekas ja meie puhul iseenesest juba saavutus on.

Kolimine

Peale hommikusööki otsustasime, et kuumenev päike nõuab kaaslaseks midagi jahedat. Seega marssisime taas Chalkiadakisesse, et haarata veidi juua. Plaan oli lihtne: tõusta taas oma sviidirõdule, kust avanes imeline vaade, ning seal, klaasid käes, planeerida puhkuse edasist kulgu.  

Aga elu, nagu ikka, otsustas meid jälle jahutada. Enne kui kell jõudis keskpäevani hiilida, ilmus uksele koristaja. Välja. Kohe. Ja ei mingit sentimentaalsust. Eelmise päeva kokkulepe "kella kaheteistkümneni" oli nagu eilne lubadus hakata homme trenni tegema – ilus mõte, mis ei realiseeru. Juba enne kümmet küüditati. 

Nii me siis haarasime asjad. Oma kotid, märjad ujumisriided, Maaka kirju mutisalli ja vastavatud peedipudeli ning kolisime alla pööbli hotelli, stuudiotuppa. Mis oli ka veidi üle selle, mille broneerisime, ning me võisimegi sinna jääda.
Meist vähenõudlikumaid turiste annab otsida: voodid, kardinad, kapp, lauad, toolid, privaatne vannituba ja see võrratu võimalus rõdul molutada. Sealt sai vaadata merd, läbi tiheda araukaaria, vastashotellide rõdul kooruvaid saksa pensionäre, kolme prügikasti, mõõdukat liiklust ja kohalikku elu. Igati kaunis.
Ja pliit! Väike kahe keedurauaga tegelane. "Meie keedame ise oma munad," otsustasin väärikalt. Me olime nüüd iseseisvad. Autonoomsed. Ei sõltunud puhveti keedumunadest. 

Kui me olime end sisse seadnud, mis tähendas, et asjad umbes kuhugi visatud ja peedipudel külmikusse tallele pandud, langetasime uue otsuse. 

Rethymno vanalinn 

Aeg kulgeda. Mitte kiirustada, vaid kulgeda, nagu oleksime osa vanast vahemerepärasest postkaardist, kus elu on tolmune, aeglane, aga millekski siiski vajalik. Õigemini selle kulgemise osa otsustan alati mina. Maakal on pidevalt kusagile kiire, aga ma olen harjunud teda korrale kutsuma. Kuigi üks flexi rihm osta oleks ilmselt otstarbekam. 

Kulgemine mööda Rethymno rannaäärt oli nagu loivav ekspeditsioon, mil pole ei sihti ega vajadust kuhugi kiiresti jõuda. Ainult üldine arusaam, et kuskil seal ees ootab kindlus, tuletorn ja lainemurdjad. 

Paremat kätt jääv meri plinkis kergelt ja kutsuvalt, kuid meie olime juba käinud ning teiste jaoks näis see olevat sama alahinnatud kui raamatukogu keset ööklubi. Täiesti raisatud ressurss. Jahe ja kaunis, aga tühjalt laiutav. Ühtegi hinge ei olnud vees.

Tee viis meid läbi sümpaatselt iseloomuliku roheluse. Siit-sealt vaatasid vastu agaavid, palmid, kaktused ja tundmatud õitsevad taimed, mis kasvasid justkui kiusu pärast kõige ebasobivamates pragudes, kinnitades, et loodus on isepäine. 

Vahepeal pidime mööduma tränipoodidest ja toidukohtadest, kus sisseviskajad varitsesid nagu jahtivad lõvid peale pikka nälgimist. Noh, eks jah, talv on vaevu möödas ja turismihooaeg alles tärkab... 

Ei ole meie harjunud, et meid tänaval kõnetatakse, eriti mitte siis, kui kõht on täis ja asju nii hotellitoas kui kodus on nagunii rohkem kui mõistlik oleks. 

Tuletorni juures, mis on kohustuslik vaatamisväärsus, egiptlaste ajaloopärand, saabus hetk, kus maailm tundus olevat õigel kohal. Torn seisis väärikalt nagu pensionile jäänud  liikluspolitseinik.

Sealt kõrval aga leidsime midagi märksa kaasaegsemat, nimelt jalgratta. Sellise, mis oli ka loetud aastad tagasi olnud kellegi uhkus, kuid nüüdseks oli seisnud seal juba mitu turismihooaega ja moondunud prügimäeks. 

Veneetsia aegsesse 16. sajandist pärit kindlusse sisse me ei rühkinud, sest mina keeldusin mäkke ronimast põhimõttel: "Kui ajalugu tahab, et ma teda imetleksin, võib ta ise allapoole nihkuda." Nii et me tegime hoopis ringi ümber kindluse, mõõdukate tõusude ja hingeldamisega. 

Tagasitee viis meid mööda vanalinna kitsaid tänavaid. Ja seal nägime SEDA rõdu. Rõdul kuivasid ainult valged riided: triiksärgid, pikad aluspesud, t-särgid, püksid ja midagi, millele ei ole nimetust antud. Ma jäin seisma. 

"Maakas," ütlesin ma häälega, milles kõlas kerge rahvusringhäälingu toimetaja elevus, "kelle suvituskoha me just üles leidsime?"
Maakas kortsutas kulmu, vaatas üles, vaatas uuesti, ja vaatas mind mõtlikult.
Ma ei jõudnud oodata, kuni ta ära arvab ja reetsin ise. See saab olla vaid Linnar. Otsustasime siiski diskreetseks jääda ning Kroonikale vihjet mitte edastada. 

Vanalinnast tagasi lonkides olime nagu kaks päikesest röstitud turisti. Mitte veel murdumas, aga kindlasti janus ja lootuses mingile külmale ja karastavale joogile varjulises kohas.
Ja seal ta oli. Tühjavõitu toidukoht, kus ei olnud kedagi. Mitte ühtegi klienti. Ainult toidukohta pidav perekond, liikmeid igas vanuses. Istusid, lobisesid ja suitsetasid ühe laua taga. 

Eestlase hing on lihtne: kui pole rahvast, saab rahulikult molutada, oma jooki ja elamusi seedida. 

Kohe tänava ääres seisis aga... maasikas. Mitte sõbralik multikamaasikas, vaid tõsine, elukogenud ja veidi kuri maasikas. Selline, kes on elus asju näinud, kibestunud ja nüüd valvab tänavat, pettunud ja kergelt verine. Tagantjärele mõeldes sümboliseeris see maasikas kogu meie kogemust seal täiuslikult.

See imelik toidukoht on vasakul, st vanalinnast linna poole jääv

Tellimust võtma tulnud vanaisa inglise keelest aru ei saanud. Näpuga menüüs näidatud asjadest ka mitte, seletas midagi kreeka keeles ja lõpuks kutsus põlvkond noorema mehe, kes pildus vaid vastuseid "no have" ja pakkus apelsinimahla, korduvalt, aga see ei sobi mulle mitte. Lõpuks maandusin mingi krdi jäise kiivijoogi otsas, mida neil oli ja mis lõpuks maitses nagu kulbitäis sibulakoortega tikreid kompostihunnikust. Ja ausalt, ma ei ole pirtsakas. 

Kui lõpuks tuli aeg maksta, öeldi veendunult "cash only" - seda väljendit teadsid nad kõik seal. Meil isegi oli sularaha, sest kellel Kreetal ei oleks, aga põhimõtteliselt... Ja siis kutsuti kolmas pereliige, nooruke naisterahvas, kes järsku kusagilt pangaterminali välja võlus. Kogu klannil oli ilme, mis ütles: "Ma vihkan tehnoloogiat, sularahata turiste ja kõige rohkem vihkan ma kaardimakseid ja makse.“ 

Tagasi hotellituppa jõudes loputasime selle eksistentsiaalse farsi alla väikese veiniga. Õigemini hommikul soetatud peediga.
Ja kui veiniklaasid tühjenesid, saabus taas merekutse. Hüppasime vette, mis oli endiselt 19-kraadine, aga mõnusalt karastav peale päeva kuumuses tampimist. 

Peale hotellitoas eneste inimeselaadseteks loputamist suundusime taas õhtusöögile. Viimast jagasime kohalike hambutute kassidega, kelle silmad olid korraga nii rähmased, näljased, lootusrikkad kui ka süüdistavad. Need kassid olid näinud sama palju turistideta talve kui kohalikud restopidajad. Me tundsime end nüüd vajalikena. Olime osa Kreeta ökosüsteemist. Ja vähemalt keegi sai kõhu tänu meie kohalviibimisele natuke rohkem täis.

Mõlema toit - me ikkagi olime natuke viisakamad kui esimesel õhtul 

Hilisõhtu veetsime rõdul. Õllega, mis mulle endiselt eriti ei maitsenud, aga selle kompenseeris kohaliku ööelu algete jälgimine ja kommenteerimine - jube hea reality show ja meelelahutus oli, tundideks. Äraarvamismängud: turist või kohalik ja miks. 

* Ma ei ole kindel, et see sündmus mulle meelde oleks jäänud, aga Maakale oli see üks puhkuse kõrghetkedest - iga kord sööklasse minnes oli ta ootusärev, lootes Peppat taas kohata. Eks kohtasime ka, aga rohkem tasuta etendusi ta ei andnud. Ning raha me talle ei pakkunud. 

Kreeta reis XIV: Tallinn - Rethymno

by W

Laupäev, 17.05.2025

Kui me Maakaga taas Tallinnas kohtusime, oli õhus ootusärevus nagu ikka: järgmisel hommikul ootas lennuk, suundumas tagasi Kreetale, millega me sügisel ühele poole ei saanud. Sest kui sul just helikopterit ei ole, siis mägiteede läbimine kolmekordistab selle saare pindala. Nii et nüüd olime valinud enese parkimise võluva Kreeta saare läänepoolsete mägede alla Rethymnosse. 

Otsustasime end hellitada väikese Aasia õhtusöögiga, mis Tallinnas tähendab, et sind ootab kas maitseelamus või segu sojakastmest, ingverist ja korduvalt kasutatud põlenud õlist, mis peaks vist eriti autentselt mõjuma. Nagu ka seintesse, kardinatesse ja mööblisse sööbinud rasva- ja küüslauguhõng. 

Tellisime kahe peale lisanditega riisi, Maakas endale ropu magusa kana ning mina küüslaugu ja tšilliga sea.
Maakas võttis Hiina õlle, mina Alexandri. See oli turvaline valik, mis seni kunagi reetnud polnud.
Söögiga oli täitsa hästi, lihtsalt liiga palju oli.
Aga õlu! Mu õlu maitses nagu keegi oleks kääritanud märga pappkasti, kuhu olid ammu ära mädanenud banaanid ja hiljem pigistatud paar tuubi sinepit. 

Maakas vaatas mind, kulm kahtlustavalt kergitatud. "Mis viga on?“ küsis ta.
"Ma arvan, et see õlu on… kusagile vaati on mingi näriline ära surnud,“ vastasin. Aga pressisin selle endale siiski sisse. Maaka õlu oli õnneks OK. 

Pärast õhtusööki suundusime hotelli, mille hind oli kesklinna kohta niivõrd väikene, et juba eos teadsime, et tegemist pole mugavuse, vaid kerge sotsiaalse eksperimendiga. Läksime oma tuppa, mis oli täpselt nii tagasihoidlik, nagu hind lubas. Kaks vahukommipehmet voodit, mis andsid kehale sama palju tuge kui pool suve kasutatud põhukotid. Aknast kostis liiklus. WC? Mhh?! Seda ei olnud. Vähemalt mitte toas. Meie käsutuses oli kogu koridori peale üks ühine vannituba, mille leidmisele eelnes intsident: Maakas arvas, et toas oleva kapi uksed on pääs tualetti. Õnneks mõistis ta oma eksitust piisavalt varakult. 

Vajusime vooditesse – mitte selleks, et mõned tunnid magada, vaid et omal nahal taas kinnitust saada, et odava hotellimajutuse ja mõnusa une vahele võib panna üsna rasvase joone. Koridoris lärmasid soomlased nii kella kaheni. Jõid ja mängisid kaarte. Aga sellest polnud lugu. Sest ees ootas Kreeta, ja peale vastust Maaka küsimusele, et mis kell see lennuk meile järele tulebki, õnnestus mõned tunnid und saada. Hakituna. 

Pühapäev, 18.05.2025

Ettetellitud Bolt oli täpne, juht meeldivalt omas mullis ja väga rahuliku sõidustiiliga; jätsin talle 2.- tippi, sulas. Ma ei ole täpselt aru saanud, kas juhid läbi äpi jäetud tipi ikka 100% endale saavad. 

Tallinna lennujaam on endiselt üks parimaid.
See ei ole lennujaama süü, et õlu, seekord Garlsberg, maitses sama ropult kui eilne Alexander. Noh, võib-olla enne seitset hommikul ei saagi õlu hästi maitsta, ma pean seda teooriat nüüd testima hakkama.

Heraklioni lennujaama WC, kuhu ma küll lubasin mitte iial minna, aga pidin, oli end selleks korraks rehabiliteerinud. Transfeeribussi jõudsin kuivade jalatsitega. 

Heraklionist Rethymnosse sõites, loomulikult mööda kui veinise käega joonistatud mägiteid, saatis meid loodus, millel ei näi olevat mingit kavatsust end taltsutada. 

Umbrohu jonnaka visadusega kasvavad oleandrid palistasid maanteed, justkui oleks mõni joobunud aednik sattunud ekstaasi ja otsustanud kogu tee roosaks vooderdada. See ei olnud arglik kevadine õitseng, see oli plahvatav õitemeri, mis surus end läbi mäepinnase ja asfaltipragude. 

Olles läbi meretuulte, roosade oleandrite ja ootuse jõudnud Rethymnosse, tabas meid hotellis meeldiv üllatus - meile mõeldud toas elas keegi sees, nii et meid paigutati esimeseks ööks merevaatega sviiti.  

Rõõmust ja higist nõretades otsustasime tähistada. Suund üle tee asuvasse Chalkiadakisesse, Bacardi järele. Me otsisime seda riiulite vahel, läbi kõikvõimalike jooginimede, mis kõlasid nagu eksootilised haigused või veidrad lemmikloomade nimed. Üks hetk olime valmis juba alla andma ja midagi kreekalikult kahtlast ostma, mille etiketil oli käsitsi joonistatud paat ja sõna, mis ilmselt midagi head ei tähenda, kuid õnneks jõudsime otsariiulile peidetud valge Bacardini. Milleta ei alga ükski õige puhkus.

Väga OK supermarket, üle saare

Tagasi sviiti. Merevaatega rõdule. Seal valasime esimesed klaasid nagu teadlased, kes alustavad katsetust, mille tulemused võivad olla pöördelised või plahvatuslikud. Ja need olidki. Ühel hetkel oli rihm korralikult maas, töö- ja muu maailm piisavalt kaugel, et otsustada, et "me oleme puhkusel, see ei ole miraaž ja nüüd oleks aeg minna merre".

Teel mere äärde, mis oli sadakond meetrit, muutus Maakas füüsika seisukohalt keeruliseks objektiks. Hakkas mööda mind ronima nagu YT video käärinud marju söönud orav, kellele oli öeldud, et ainult vertikaal on õige asend. "Ma kaotan tasakaalu ainult siis, kui sa liikumise lõpetad,“ pahvatas ta mulle näkku, samal ajal kui tema küünised tungisid tugevamalt mu käsivarde. 

Jõudsime mere äärde. Vee temperatuur 19.1C. Täitsa OK, kuigi ujujaid nagu eriti ei olnud. Ma tegin väikese ujumistripi, Maakas aga maandus madalasse vette ja jäi sinna istuma. Täiesti rahulik, täielikus leppimises maailma, külma vee ja ranna kergelt kivise olemusega. Istus ja kogus. Vaikselt. Süstemaatiliselt. Nii iseennast kui kruusa oma trikoosse. Sellise sihikindlusega, et hakkasin kahtlustama, et sellises koguses loodusvarade riigist välja viimine tuleks vist kusagil deklareerida.

Kui lõpuks tagasi sviiti jõudsime, siis võis igal sammul kuulda, kuidas see kruus meiega kaasa tuli – krõbises vannitoas ja põrandalaminaadil, sahises voodilinades ja leidis tee miskipärast meie mõlema riietesse ja jalatsitesse. Me ei olnud lihtsalt rannas käinud. Me olime ranna "koju" toonud.

"Tead,“ ütles Maakas millaski rõdul rummi edasi juues ja kruusaterasid varbavahelt välja raputades, "me pole vist söönud, vähemalt mitte viimase kahekümne nelja tunni sees.“ Pärast lühikest arvutust, mis hõlmas aja, ruumi, vintsutuste ja inimese bioloogiliste vajaduste vahekorda, jõudsime järeldusele, et sööks küll, jah. 

Nii et komberdasime – üks kergelt soolaseks ligunenud, teine endiselt pool-kruusane – hotelli õhtusöögile, kus uksest sisse hiilinud kassid ja hotelli personal olid ainukesed, kes tundusid veel kained olevat. Kuid mis seal laual avanes, oli midagi, mis vääriks kirja panemist kuldtindiga ja serveerimist fanfaari saatel. 

Söömata ja ülejoonud inimese küllusesarv. Seal olid tomatid ja kurgid, mis maitsesid nagu päike oleks neile isiklikult armastuskirja kirjutanud, oli feta, mis sulas suus, oli liha, mille lõhn sundis isegi kõhutäie juba saanud sakslasi vaikselt uuesti järjekorda imbuma (üks käis 5x süüa võtmas, päriselt). Oli oliive, oli leiba, oli midagi, mis meenutas lasanjet, kuid mille kihid rääkisid kreeka keeles. 

Loomulikult jäi järele piinlikult puhas taldrik

Me sõime. Ei, me ei "söönud“ – me toitusime nagu vanad merehädalised, kes lõpuks liha näevad. 

"Homme… homme sööme viisakalt,“ pomisesin mina, suu täis midagi, mis sisaldas nii liha, juustu, salatit, friikartuleid, riisi kui küllap veel midagi.
"Ja vähem rummi,“ lisas Maakas, kahvel püsti, pilk endiselt hägune. 

See oli muidugi vale.
Me mõlemad teadsime, et homme me valetame endale uuesti.

Lõpuks komberdasime tagasi oma sviiti. Olime vaikimisi nõus ühe asjaga: sviidielu sobib meile. Eriti siis, kui see algab segadusega, kulgeb kruusaga trikoos ja lõppeb restoranirüüstega. 

Kalkunikotletid karririisi ja köögiviljadega

by W

Mulgipuder võib külmikus (üle)homset oodata, sest odavat kalkunit ma poodi ei jäta. Parim maismaaliha. Parim veeliha on õigel ajal püütud ja õigesti praetud või suitsutatud lest, millel saab ka suure osa uimedest ja sabast ära süüa, nahast rääkimata. 

• hommikul eimidagi, tass kohvi
• lõunal eimidagi, külm Earl Grey sidruniga
• õhtul kalkunikotletid karririisi ja kööiviljadega

Ajakulu ca 1,5h (4 pannitäit praadimist, 15 kotletti, so siis ca 60g per tk)

Kotletid

• kalkunihakkliha 800g 3.82 (Maxima -50%, 2x400g pakk)
• 2 väikest kanamuna 0.24 (1.19 10tk karp, COOP)
• 1 suur mugulsibul 0.08 (Maxima 0.49kg)
• 2 suurt spl provansaal majoneesi 0.2
• sool, must pipar, näpuotsaga kuivatatud tüümiani ja oreganot 0.2
• õli-või segu 0.5

Saia ei olnud, pudruhelbeid ka mitte, nii et otsustasin ilma läbi ajada, kuigi oleks võinud nt 2spl riivsaia leotada. Linnuhakkliha kipub vedel olema, kartsin, et pean lusikaga pannile tõstma, aga püsis isegi peos koos. Pannil pöörata oli raske, pidin kahe labida vahele võtma, et ära ei laguneks, aga tulemus oli seda väärt, mõnusalt mahlased jäid. 

Olulised nüansid: hakkliha seisis ca 2h toatemperatuuril, enne kui ma temaga midagi tegin ja pannile panin korraga palju vähem ja hõredamalt kui sinna mahuks, et panni kuumus püsiks võimalikult ühtlane. Ja kotletid tulevad endiselt pannilt ära pigem varem kui hiljem ning küpsevad (plekk)kausis edasi. Kui kardad toorest, pane kausile taldrik või kaas peale. 

Karririis

• riis 0.2 (Selverist ammu ostetud 0.79kg)
• küüslaugusool, veidi kotletisibulahaket, karripulber, sool, õli, või 0.3
• Köögiviljad praadimiseks Aasia maitseainetega, MAAHÄRRA, 400 g 2.15 (Selver)*

Topeltpõhjaga potti õli ja või, karripulber (tahab veidi rasvast kuumust, et maitseomadused avalduksid), siis sibul, küüslaugusool, riis ja veidi kuumutamist-segamist, tuli madalaks, keev vesi kannust peale ja nii 18min kaane all. 

Köögiviljasegu segu seisis koos hakklihaga toatemperatuuril ja see läks sisse siis kui riis valmis. Endiselt ei fänna surnuks kuumutatud pehmet köögivilja. Sööma tuleb hakata kohe, külm köögivili jahutab riisi.

Kokku ca 8 ja seda on ka homseks. 

Serveerimise eest ma endiselt auhinda ei saa

* Kuna ma ei ole aru saanud, mis seal Maahärra Aasia maitseainepakikeses täpselt on, siis ma seda ei kasutanud; mul on neid juba peotäis sügavkülma kogunenud . Äkki on hea...

Hiljem paar juustuleiba tomatiga, nii 250g eile soetatud maasikaid ja Väga Roheline Banaan. Ei välista ka tassikest keefiri. 

Päev kokku 7-8 vahel. 

Mulgipuder

 
by W

Mulgipuder on toiteväärtuselt ja kõhu täitmiselt minu jaoks best bang for buck. Rääkimata sellest, et maitseb ülihea ning (üle)järgmisel päeval pannilt üle lastes on veel parem- sooja toiduga mitu päeva hooletu. 

• hommikul eimidagi, tass kohvi
• lõunal banaan, lõik kringlit ja mõni soolane küpsis tööandja kulul 
• õhtul mulgipuder

Mulgipuder

Ajakulu ca 2h, millest aktiivset tegevust ca 20min. 

• kartul nii 1,5kg 0.75 (Selveris on vana kartuli kg tõusnud 0.49kg peale; Maximas ja COOP-is on 0.39)
• kruubid ca 300g 0.4 (odrakruup EXTRA LINE 800g Maximas 0.99)
• 1 suur mugulsibul 0.08 (Maximas 0.49kg)
• suitsusingike 350g 2.50 (-50% ost, Selveris 4.99, Rakvere toode)
• sool, toiduõli, veidi võid 0.15
• roheline sibul 0.1 (100g 1.09 COOP)
• lühike kurk 0.3 (2.29kg Maxima)
• keefir 0.15 (0.89 Tere 1L Selver)

Kokku max 4.5€ ja 5 suurt portsjonit. 

Protsess

Korralik kruupide pesu sõelal ja kruubid jäävad väikese veega kaussi likku, kuni ma kartulit ja sibulaid koorin, lihalist ja sibulaid tükeldan.
Suuremad kartulid pooleks, vee ja soolaga malmpotti ja kui keema läheb, siis tuli kohe vaiksemaks, kruubid ja potikaas peale (vett peaks jääma ca 2-3 cm üle sisu) ning tunni jooksul mind ei huvita, mis seal toimub.
Veidi enne tunni täitumist vaatan kartuli-kruubi potti ja kui vett on palju, siis kaas ära, kui vähe siis suts juurde ja kaas jääb. Samal ajal sink-sibul õli-või seguga pannile, korralikult pruunistada ja potti pehme kartuli-kruubi juurde. Kartul peab olema ikka päris sodi, nii et lusika või pannilabidaga segades pudrustub.
Personaalne kiiks: kui on sink või suitsuliha, siis läheb mulgipudru sisse, erinevalt (soola)lihast, mis läheb serveerimisel silmana portsjoni peale. 

Hiljem veel Jassi seemneleib (-50%) Vene juustuga, 2 viilu, ja nii 250g maasikaid. (500g maasikaid COOP-i kampaanias 2.99).
Kusjuures ma eriti ei armasta maasikaid, lapsest saati - nt tikrid on ju paremad. Aga neid ei ole kusagilt võtta, kolmveerandküps kiivi on kõige tikrisarnasem vili "raskel ajal". 

Päev kokku alla 5. 

Praemuna singi ja juustuga

 
by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi
• Õhtul praemuna ja kiirtoidukräpp

Praetud muna, ajakulu max 20 min

• Nõo rulaad 135g 1.19 (Maxima -50%)
• 4 muna 0.45 (Selver 1.79 per 10)
• 3 viilu Vene juustu 0.2 (Selver 4.99 per 500g pakk)
• punane sibul 0,08 
• toiduõli, sool, pipar, kuivatatud till 0.15

Päris hea sai 

Praemuna juustuga ei olegi vist enne teinud. Praadisin esmalt singi ja sibula ja viskasin sellest pool kuumana pannilt ära üsna sodiks hakitud juustu juurde kaussi, segasin veidi. Kui muna oli juba veidi singi-sibula peale lööduna küpsenud, kallasin pisut juustuse singi-sibula jälle peale + raputasin kuivatatud tilli, tõmbasin tulelt ära ja panin kaane peale. Ja veidi hiljem tõmbasin munakollased noaga jooksma ja jälle kaas peale.
Mulle vedel munakollane ei meeldi; kui lihtsalt muna praen, siis mõlemalt poolt. 

Kokku ca 2.10

... ja siis veel "kräpp":

• Kiirkartulipuder, FIRST PRICE, 0.73 (345g pakk Selveris 2.19) ... see on pakendi info järele 99% kartulihelbed
• Talleggi kanapihvid 320g 1.35 (Selver)
• piim 0.15 (COOP 0.59L kilekas)
• sool 0.01

Kokku ca 2.25

... selle kõige peale 2 lühikest kurki (3.89kg Maximas), veidi hapukoort 0.05 ja lõpetuseks rohelisevõitu banaan. 

Päev kokku nii 6 kandis. 

Homme söön rohkem värsket köögivilja. Ehk. 

Kiirnuudlid

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal pitsalõik ja nii 100g erinevaid lihatooteid tööandja kulul (+ koju jõudes tass tomatimahla)
• Õhtul kiirnuudlid

Munakaste ja kartulid läksid Ahjualusele. Ma ei tea, miks ma ikka üllatun – võiks juba harjunud olla, et kui midagi vähegi söödavat on saadaval, on kohe ümberringi inimesi "Ma söön hästi vähe, pane ainult natuke." Ja kui nad on kenad, pesevad nad potid, pannid ja taldrikud ise ära. 

Ühesõnaga pühad. Teised söövad pashat, munavõid, rammusaid roogasid, lauad lookas nagu mõisaproual. 

Ma optimeerisin end ümber kiirnuudlitele. Aeg kokku 15 min. 

• Kapsas 0.08 (külmkapi alumisest sahtlist)
• Külmsuitsusalaami 0.5 (see eilegi kasutatud Maxima allahindlustoode)
• Porgand 0.08
• Maitserohelise jäänused 0.2
• Majonees 0.1
• Thai Choice Tom Yum kiirnuudlid 0.79

Noaga peenestatud kapsas esimesena kaussi, kannust keev vesi peale, siis salaamitükid, siis purustatud kiirnuudlid, maitseainepakikesed; riivitud porgand, majonees ja roheline paar min hiljem. 

Kokku 1.75 

See on liitrine kauss

Pärast roheline banaan ja  Maks&Moorits kanafileenagitsad 230g (0.99 -50%), 100g rediseid ja mul on veel mitmesuguseid sünnipäevakomme tarbida. 

Päev kokku 4 ehk. 

Munakaste keedukartuliga

by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal tass tomatimahla 0.3 (Selveris 1L 1.19)
• Õhtul kartul munakastmega

Ajakulu alla tunni. 

• Maakodu suitsusink, MAKS&MOORITS 289g 1.83 (Selver, -50%)
• Külmsuitsusalaami 0.5 (440g Aroso latt Maxima -50% 2.04)
• Kartul 0.3 (0.39kg, Selver)
• Piim 0.45 (Maxima kilekas)
• 7 muna 0.83 (COOP 10tk 1.19 - jube väike rebu)
• Sool, pipar 0.03
• Maitseroheline 0.4

Nostalgiasöök

Kokku nii 4.5; jätkub 2 päeva

Hiljem leivad metsaseenesalatiga (Selver, 130g -50% 1.29), mõned ca 100g külmsuitsusaalamit ühes viilutatud kurgi, redise, tomatiga. kokku max 4 väärtuses. 

Päev kokku 7 kanti. 

Soupe rustique au poulet et au chou

 
by W

Kanasupp kapsaga, noh. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eilne ahjuvorst kartuliga ja eilne kodujuustusalat (paar kartulit jäi üle)
• Õhtul kapsane kanasupp

Ajakulu ca 2h, aktiivset tegevust ca 30min. 

• Kanakoib ca 1kg 4.3 (Maxima, Well Done -50%, 2 karpi)
• Riis 0.1
• Porgand 0.15
• Kartul 0.2 
• Varajane kapsas 0.7 (Maximas 1.39kg)
• Maitseroheline 0.4
  
• Mugulsibul 0.05
• Sool, must pipar, kuivatatud juurseller, kuivatatud till, loorberilehed, vähendatud soolaga Vegeta 0.8

Varajane kapsas läheb muidugi siis kui tuli alt ja veits ka toorena salatiks kaussi. 

Kokku 6.7 ja ma söön seda 2p (nelja inimese potitäit). 

Kana-kapsasupp

Pärast roheline banaan ja mõni leib Vene juustuga, sünnipäeva kommi vedel ka siiani, natuke söön. 

Päev kokku nii 10. 

Ahjuvorst keedukardulaga

 
by W

Bratwurst mit Kartoffeln kõlaks ju paremini. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi 
• Lõunal eimidagi
• Õhtul keedukartul, ahjuvorstid ja salat

Ajakulu ca 40 min. 

• Grillkabanossid Nõo 375g 2.15 (Maxima, allahindlus)
• MM maitselt mahedad toorvorstid 400g 2.04 (Maxima, allahindlus)
• Vene juust 0.8 (500g pakk Selveris 4.99)
• Kartul 0.3 (Selveris 0.39kg)
• Kodujuust 1.32 (Selver, Kodujuust klassikaline 5%, ALMA, 200 g)
• Tomat 0.2 (COOP 1.19 kg)
• Kurk 0.4 (Luunja kurk 3.XX COOP-i kampaanias)
• Till 0.5 (tuutu, Maxima 0.89 tuutu)
• Sool, must pipar 0.03

Kokku ca 7.75 ja ma söön seda ka homme (soojendamiseks pannile lammutatuna, ülbel juhul muna lisaks).

Vorst ja kartul

Hiljem 1 rohekas banaan, küüslauguleivad* ja jäätis (Vanilli-koorejäätis šokolaaditükkidega vahvlitopsis 65g, ONU ESKIMO 0.79 ... Selveri püsisoodus). Kokku 2 väärtuses. 

* Mul on vana elektripliit/ahi ... jälle oli sügavkülma ruumi vaja, kõik leivajäänused pidid lihale ruumi tegema ja ma viitsisin tükeldatud leivale päris küüslaugu pressida, veidi soola ja suts õli lisaks, korralikult läbi segada (leib võibki poolkülmunud olla).
Searasv on oluline. A see on külm ja tahke, seega käiku siis kui leivagemüüse on ahjus soojenenud, korraks kaussi tagasi, segan rasvaga läbi, ahjupannile tagasi ja kohe foolium ka peale, et niiskust säiliks. Vahepeal (e iga paari min järel) kisun +150C ahjust välja ja raputan nagu vaenlast. Fooliumit eemaldamata. Ning suht vähe küpsemist tahab, et kõva ei jääks. 

Päev kokku ca 6. 

Mis tehnoloogiaimed su köögis on

 
by W

Tehnoloogia e elektrilised. Ja kui sageli kasutad. Milleks.

Mul on kiirkeedukann, võileivagrill, suur elektripliit, saumikser ja sellega vist asi piirdubki. 

Kuumaõhufritüür oli ka ja see on täitsa OK asi, aga suri ära. Tellisin uue, see suri garantiiajal, saatsin tagasi. Esimese fritüüri laip on mul tegelikult alles; ajaks, mil mul igav hakkab e ma ta lahti kruvin ja äkki vea põhjuse üles leian. 

Aga rohkem ei olegi midagi. Kohvimasinat ka mitte.

Nt mikrolaineahju, rösterit, kiirpotti, taignasegajat, blenderit, riisikeetjat, jäätisemasinat jne ei ole kunagi olnudki. 

Mis võiks olla, võib-olla - nõukaaegne vahvlimasin. Sellega sai ka juustu-sinki-vorsti-muna teha. Ja kiirkeedupott võiks ka kõne alla tulla. 

Pilt by AI

Rigatoni al Ragù di Salsiccia

 
by W

Jeah, pealkiri on tüng. Ma guugeldasin, mis on peen vorsti ja tomatiga pasta nimetus.
Tegelikult on söögiks sardelline makaronimudru. 

Juhtus see, mida vaesuses, sõjas, ajapuuduses ja väsimuses kardetakse – mul tuli hapuoblikasupp ja mõni keedumuna ära anda.  Pole hullu, jagamine on hoolimine. 

Plaanides ümber orienteerudes on Maxima, mille riiulitel on alati odavmakaronid ja minevikuga flirtivad sardellid. Pott ja pann tulele ja varsti ongi influentseri õudus koerakausis ning kõht täis. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi
• Õhtul sardellilaadse tootega makaronid

Ajakulu ca 30 min. 

• Makaron 400g 0.29 (Extra Line sarvekesed Maxima)
• Sardell 570g 1.19 (Pormet, Maxima, allahindlus)*
• Mugulsibul 0.08 (0.39kg Maxima)
• Konservtomatid 1.49 (Well Done, Maxima)
• Ketšup 0.2 (Ketšup Shaslik SCHEDRO 250g 1.39)
• Searasv 0.1
• Tšillihelbed, tl oreganot, küüslaugusool 0.15
• 4 viilu Vene juustu 0.5 (Vene juust 28,5% viilutatud, ESTOVER, 500 g 4.99)
• Lühike kurk 1.- (Maxima 3.89kg)
• Värske till 0.25 (0.89 per 30g tuutu, Maxima)
• Majonees 0.1 (Provansaal Lemmik, LEMMIK, 405 g, Selver 1.89)

Kokku ca 5,5 ja ma söön seda 2 päeva, midagi võib ülehomseks jääda.
Kõik sai suurde malmpott kokku segatud, pannil soojendamine homme - keeva vett veidi lisaks. 

Hiljem pool Selveri pagarite singi-juustu stritslit (-50% 2.95), Earl Gray tee, ROHELINE banaan (Selver 1.29, seal olid täna ja on ilmselt ka lähipäevadel meeldivalt toored banaanid) ja kakaopuding kirsikastmes (Selver -50% e 0.67). Kokku ca 2.5 väärtuses.

Päev kokku 6 kandis. 

* Pormet sardell on "maitsestatud saepuru" - kanalihamass millegagi; seda konkreetet sardelli ma enam ei osta ka -50%. 
Nn saastast e mudaodavat olen vist maininud Valla keeduvorsti juustuga, mis mulle meeldib ja vahel söön ka odavaid Tallegi kanapihve. A no kusagil on piir ... maitses. Enne hinda. 

Hapuoblikasupp

 
by W 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal banaan ja (Red Chief) õun tööandja kulul
• Õhtul hapuoblikasupp

Ajakulu ca 35 min, aktiivset tegevust 15 min. 

• konserveeritud e soolvees hapuoblikas 0.79 (Extra Line, Maxima)
• kartul 0.25 (0.39kg Selver)
• porgand 0.15 (0.39kg Maxima)
• peotäis riisi 0.1 (0.79kg Selver)
• mugulsibul 0.08 (0.39kg Maxima)
• 4 puljongikuubikut 0.72 (Bio juurviljapuljong 10tk 1.79 Maxima)
• 5 kanamuna 0.9 (10tk 1.79 Selver ... COOP-is on endiselt 1.19 per 10)
• loorberilehed, must pipar 0.1

Kokku 3.1 ja jätkub kaheks päevaks. 

Purgi hapuoblikast saab täitsa OK oblikasupi "värske oblika ikalduse ajal". Ma olen täitsa mitu inimest "õpetanud" seda toodet tarbima. Peotäis spinatilehti sobiks ka ülihästi potti surada, aga mul kodus ei leidunud ja potti poleks mahtunudki. Esiteks on mu supid alati väga paksud, sest süüa peab ka olema ja teiseks- ükskõik kui suur pott võtta, saab see alati ääreni täis... 

• Pane munad keema
• Veekann keema, koori kartul, porgand, sibul
• Kalla kuum vesi potti, puljongikuubikud, pipar, loorber ja riis sisse
• Haki 1 porgand, mõne minuti pärast viska potti
• Haki kartulid, viska potti
• Riivi teine porgand ja sibul, see, mis sibula riivimisel kätte jääb, tee noaga peenemaks ja viska potti
• ... munad on nüüd vist keenud (8-10 min, täpselt ei jälgi), kraanikaussi külma vee alla
• Kui kartul on peaaegu pehme, lisa purgioblikas, sega läbi ja minuti pärast tõmba pott tulelt
• Serveerimisel lisa struktuuri ja salati mõttes toorest porgandit, sibulat ja keedetud hakitud muna. 

Hiljem läheb 100g rediseid (0.4 Maxima), Kiievi kotletid (KIKAS, 220g 1.25, Maxima -50%), jäätis (Vanilli-koorejäätis šokolaaditükkidega vahvlitopsis 65g, ONU ESKIMO 0.79 Selver).

Päev kokku nii 4.5

Eilane tatar viinerite ja kibestumusega

 by W

Elu sakib endiselt.
No mitte nii palju nagu sõjatsoonides või suurimatel hedge fundidel või kolmanda maailma perifeeriakülade lastel, aga minu personaalses maailmas siiski. 

Tööpäev algas täna nii, et enne kui sain üldse tänasesse jõuda, pidin kõigepealt eilse ära tegema. Ehk siis – eilne teise vahetuse p*sk lükati mulle sülle nagu hellik-kass, kes vaatab sind: "Noh, tegele minuga nüüd, lõpuks ometi." Ja ma tegelesin. Tunde. 

Ja siis tuli tänane enese tööpäev. Mis oleks pidanud lõppema näiteks kell 12:30, aga kell 14 olin veel higisena rabelemas. 

Mis tähendab, et jäin oma teisele tööle hiljaks. Ja olen sigapahas tujus. Teise töö ülemus oli täna õnneks mõistlik, andis armu ja lubas vaba päeva võtta, sest ma ei ole tööks nagunii konditsioonis. See on "I´m my own boss" töö, paraku. E varsti hakatakse nagunii närima...

Kokata? Haha, ei. Mitte täna! Selleks oleks vaja motivatsiooni ja planeerimist ja ...
Nii et ellujäämiskokkamine sai aktiviseeritud: eilne tatar + viinerid. Minimaalne pingutus. 

Ainus, mis puudus oli nukker kõrvu lõikav viiulimuusika ajal, mil ma seda kokku keerasin. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eimidagi
• Õhtul (peale 18) eilane tatar sibula, viineri ja värske kurgiga

Ajakulu 15 min max

• eilne tatar
• Suitsuviiner, MAKS&MOORITS, 300 g 0.8 (Selver -50%)
• mugulsibul 0.05 (Selver 0.59kg)
• toiduõli, must pipar, sool, kuivatatud till 0.2
• lühike kurk 0.6 (3.89kg Maxima)
• hapukoor 0.08 (0.99 400g, Farm Milk, Maxima)

Kokku 2 kandis. 

Pärast veel 4 viilu saia suitsuforelliga (Avektra, 100g 1.59, 50% Maxima), 3-4 viilu Vene juustu ja 2 viilu või ja meega saia + Earl Gray tee. 2,5 väärtuses ehk. 

Päev kokku alla 5 vist. 

Tatar, poe pikkpoiss ja salat

 
by W

Oli nagu vaba päev ja ei olnud ka.
Palgatööl tekib vahel füüsilist ümberkorraldamist vajavaid tegevusi, mis tööpäeva tavarutiini ei mahu. Nii et magasin kellata välja, põikasin tööle ja tegin ära; kiiremini kui eeldasin, kolme tunniga.
Ise olen rahul.
LEAN või midagi - lühiajaline ajainvesteering ümberkorralduses toobki vahel hiljem tagasi suurema kuhjaga kui kratt Eesti muinasjuttudes. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal üleeilne konservmudrumudru ja tomatimahl (ca 3)
• Õhtul tatar, pikkpoiss ja salat

Ajakulu ca 25 min 

• Tatar 0.45 (Maxima Extra Line 800g 1.19)
• Pikkpoiss 500g 0.99 (Maxima -50%, Pormet ... pakil, et 42% siga ja 23% broilerit e 65% surnud loomi, riivsai ja muu misiganes) - läks viilutatuna pannile
• Tomat 0.3 (COOP 1.19kg, Soome)
• Lühike kurk 0.8 (Maxima 3.89kg, Leedu)
• Hapukoor 0.25 (Maxima Farm Milk 0.99 400g pakk)
• Sool, küüslaugusool, kuivatatud till, must pipar, toiduõli, värske petersell 0.6
• Või pudrule 0.2 (segasin potti, homme nagunii vaja pannil soojendada)

Kokku nii 3.6 ja kõike ma täna ära ei söö. 

Hiljem terve ciabatta, pool niisama ja teine pool viilutatuna ning natukese või ja meega ja Earl Gray teed. (Ciabatta 0.89 Maxima; nii COOP-is kui Selveris on 0.79) ... kokku nii 2.8 väärtuses.
Ciabattad on minu jaoks pisut soolased, aga või ja hästi natukese meega on päris hea kombo. Ma ei ole süvenenud, mida nendega päriselt tegema peaks...

Päev kokku ca 7.5

Omlett suitsulõhega

 
by W

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal eilne konservimudru 4+ midagi, väike portsjon jäi homseks
• Õhtul omlett suitsulõhega

Ajakulu ca 25 min. 

• Suitsulõhe 170g 2.24 (Maxima Ocean, allahindlusega)
• 6 kanamuna 1.08 (1.79 karp, Selver ... COOP-ist saaks 1.19 karp)
• 2 spl piima 0.05
• kirss-ploomtomatid 0.5 (Selver 1.29 250g karp)
• toiduõli, sool, pipar, värske till 0.5 

Omlett kahes jaos, sest mu 24cm munapann* ei kannata omleti jaoks suuremat kogust korraga, muidu tuleks munapuder; kogu lõhet ei suutnud kahte portsjonisse sisse mahutada, jäi ka "garneeringuks". 

Kokku ca 4.5, kõik kohe tarbimisse. 

Taldrikul võiks see täitsa hea välja näha, aga... ei, ma ei loobu oma "koerakausist"

Hiljem 100g (Maxima allahinnatud) redist, 2 lihapirukat (Maxima kampaania) ja Earl Gray tee. 1.3 väärtuses vast. 

Päev kokku ca 11 kandis. 

* Kaalun endale jõuludeks korraliku suure raud/teras/malmpanni kinkimist.
Aja jooksul on soetatud ja katsetatud erinevaid teflon-, keraamilisi- ja tont-teab-mis panne.
Kusjuures ma ei ole 60€ Fiskarsil ja 20€ noname pannil kestvuses eriliselt suurt, st kolmekordset, vahet täheldanud.
Uut panni on mul vaja siis kui omlett või muna praadimine vähese õliga enam ei õnnestu, siis ostan "munapanni," eelmine kõlbab veel mõnda aega kartuli ja liha praadimiseks, kastmete valmistamiseks. 

Chilli Conserv Carne laadne mudru

by W

Need igasegased õnnesoovid tundukse tühja jooksnud olevat. Ma ei ole ikka veel õnnelik ega rõõmus. 

Päike paistab ses jahedas ilmas. Paistab ja pimestab mu arvutiekraani. Linnud lendavad ja laulavad.
Ja kevadväsimus, kutsumata külaline, ei saa siiani aru, et oleks nagu aeg ära minna. 

Olles end töölt koju (e jälle arvutisse ja tööle) vedanud, lohisesin mööda korterit nagu pulstunud hiidvana laiskloom, kes miskit hamba alla tahaks. Peale mõne külma pelmeeni. 

Olin piiril, et süüa konservubasid lusikaga otse purgist, aga mitte veel seal, et purgisupp kahvliga sisse kühveldada. Kes viimast on proovinud, see teab, milline rasvakiht kurgulakke tekib ja kui kaua sellest tööstusrasva maitsest vabanemine aega võtab. See ei korva "aga siis ma ei pea nõusid pesema" hüvet. Ja kahvli peab millaski ikka ära pesema. 

Kokkamine ei ole tundu endiselt loominguline, see on kalkuleeritud vajaduse rahuldamine. 

Valisin lihtsa tee. Suures osas konservid. 

Mis ei olegi väga odav. Tegelikult maksab see kõik palju rohkem kui tavaline sibul-porgand-kartul-kaalikas-liha-pott. Ainult et viimane vajab pingutust ja pealehakkamist. Kaks asja, mida mul pole. Nagu soovitud õnne ja rõõmugi. 

Aga see selleks. 

Kevadväsimuse ja mõõduka depressiooniga elamine on tänapäeval täitsa normaalne, eksole. Nagu ka ATH, skisofreenia, bipolaarsus, skisofreenia, ärevushäired jne ... igale oma, aga mitte sellest ei tahtnud ma ju rääkida. 

Läheme nüüd nende konservide juurde. 

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal veidi eilseid pelmeene ja vahepeal tass Earl Gray teed
• Õhtul konservtoit värske vinjetiga

Ajakulu tund, mis on konservide kohta häbematu. Aktiivset tegevust ca 15 min. 

• * purgis nelja oa segu 1.49 (Maxima, köögikapist)
• * purgis kikerherned 1.29 (Selver)
• purgis tükeldatud tomatid 1.09 (Selver)
• purgis kooritud tomatid 0.99 (Maxima Extra Line, köögikapist)
• Kodune hakkliha, MAKS&MOORITS, 500 g 3.55 (Selver)
• sibul 0.2 (Maxima 0.49kg)
• *** punane paprika 3 (Selver 4.99kg ... COOP-is on 2.49kg)
• riis 2 spl 0.04
• küüslauk 0.3 (5.99kg Selver)
• ** tšillihelbed, ohtralt 0.2 (eee... lahtisena turult ammu soetatud)
• vähendatud soolaga Vegeta, sool, suhkur, toiduõli 0.4
• *** porgand 0.1 (0.69kg Maxima)
• petersell 0.89 (30g tuutu Maxima)

Kokku ca 14€ ... homseks jääb ka. Võib-olla ka ülehomseks

Tšilline mudru

Hiljem vorsti-tomati võileivad ja 100g redist (Maximas allahindlusega 0.34) nii 1.-  ... mul on praegu redisemaania. 

Ma ei söö keeduvorsti rohkem kui paar korda aastas. Odavam (ja tervislikum) on kampaanialiha võileivakatteks teha. Aga paar korda aastas ostan lati odavaimat e Valla juustuga keeduvorsti, nii leivale kui lihtsalt mädarõikaga snäkina söömiseks (hapukurgiviil ka kõrvale) ning põhjus ei ole hind, ... maitea, mida nad sinna sisse panevad, see on hea. 

Päev kokku 7 kandis. 

* oad, kikerherned jms pesen külma vee all põhjalikult, sest "sousti" väljasaamine vähendab oluliselt kõhugaase, maakeeli peeretamist
** terav toit on terav siis kui seda ka järgmisel päeval WC-s tunned
*** porgandi ja pool paprikat riivisin toorelt, salati ja struktuuri mõttes, nagu ikka, ja hoidsin kuumusest eemal

Pelmeenid ja praeleib

 
by W

Mul on endiselt mingi vaimne madalseis. 

Kartuligi koorimine tundub sama väljakutsuv kui paljajalu Everesti vallutamine. Mul on energiat täpselt niipalju, et külmkapp lahti teha, sealt midagi külma ja valmiskujul haarata, ning siis saagiga tagasi voodisse roomata nagu sõjaaegne partisan. 

Aga ma ikkagi surusin oma vaimujõu limiite ja keerasin pliidinuppe. 

Kolmapäeval või neljapäeval (kus ma eeldatavasti kodust väljuma ei pea) teen normaalse söögi...

• Hommikul eimidagi, tass kohvi
• Lõunal tass tomatimahla (Selveris 1.15 oma bränd ... parim ei ole, odavaim on)
• Õhtul pelmeenid ja praetud leib

Ajakulu max 40 min.

• pelmeenid 3.99 (900g Selver)
• igasegased kogunenud leivajäänused* 0.3? 
• sool, küüslaugusool, must pipar, toiduõli 0.15
• searasv 0.2**
• hapukoor 0.15
• värske till 0.15
• tomatid 0.8
• piim 0.15

... kõiki pelmeene vast ära ei söö...

I´m full and happy

Hiljem veel banaan, 100+g toorest redist, vbla 1 porgand, 3-4 viilu Vene juustu ja mõned sünnipäeva tagajärjena koju sattunud liköörikommid. Max 1. 

Päev kokku 8 ringis. 

* leiba ei visata ära. Kui siis väga harva. Ja siis ka öösel/pimedas üle rõduääre e lindudele ja mutukatele, mitte prügikasti. Jääkleiba saab täitsa hästi sügavkülmas hoida. Leivasuppi ma paraku vabathtlikult ei söö, aga küüslauguleiba küll ja kui sügavkülmas ruumipuudus tekib, siis leib on esimene, mis sulama ja söögiks tuleb. 

** searasv on leiva praadimiseks (ja ka kookide/küpsetiste sisse) parem kui igasugune toiduõli, olenemata hinnast