Lehed

neljapäev, 14. november 2024

Unejuttude festival

 

by W

Tundub, et Maakas on mingi unejutuseeria avanud. 

Ja pikas ja pimedas ajas, mis on peaaegu kohal, on see ju täitsa tänuväärne üritus. 

W teeb nüüd üleskutse: 

Nurjatu Novembri raames ühineme sel aastal hullumeelsete muinasjuttudega. Ehk, äkki?

Kirjuta mingi unejutt, aga mitte tavaline ".., ja kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult tänaselgi päeval" jura. Ei, meil on vaja midagi, mis oleks teistmoodi ja paneks mõtlema, et elu äkki ei olegi vaid äratuskell, hommikune kaerahelbepuder ja õhtune mure homse päeva pärast. 

AI unejutupilt

Et millest siis rääkida? 

Millest iganes.
Kui nurjatustest ei taha, siis võta üks veider loom, üks kummaline mõte, natuke päevi näinud fantaasia ja viska need kõik kaussi, sega korralikult ja anna tuld. Tahad kirjutada näiteks röövikust, kellel on oma jope, mille taskusse mahub terve mets? Või kujutada ette, et taevas on ka tegelikult põrgu - ülisuur nõgine katel ja pilved on lihtsalt ülekeenud vahumullid? Vabalt.

Lase oma vaimul ringi joosta, nagu oleks ta tassi kohvi asemel kannu espressot ja paar energiajooki saanud. 

Ja ära karda vahele visata mõnda magusalt absurdset mõtet – näiteks kuidas räägivad omavahel hommikupoole ööd väsinud ööklubi seinad või miks su kass ja sõnajalg salaja koos maailma asju arutavad, kui inimesed selja pööravad. Või oma isiklike padjahaldjate unelaulu.

Nii et tulge ja laske see jutt valla – mida imelikum, seda parem!
Ja ärge imestage, kui keegi pärast ütleb, et ei saanud öösel silma kinni. Või päeval lahti, sest oli terve öö üleval. 

Lingi oma unejutt siia postituse alla, järgnevate unejuttude postituste alla või saada oma lugu Maakale siin avaldamiseks. 

14 kommentaari:

  1. Vastused
    1. Hetkeks arvasin, et Kaamos on kolmesõnalise unejutu valmis treinud:)

      Kustuta
    2. Äh, ära nori, ma olen kogu aeg teemadega hädas ja siin on lühikese lõigus neid kohe mitu, kas pole?

      Kustuta
    3. A sul on kirjutamata teemal siilid ja stringid.

      Kustuta
    4. Einoh, JFK oli muidugi parem kui see nüüd, jälle, ja paneb tõesti ohkma, aga kuidas sa selle teema unejutuks vormistad?

      Jään põnevusega ootama.

      Kustuta
  2. Alustuseks yks ysna helge lugu köögiviljadest
    https://kaarnalill.blogspot.com/2013/12/teateid-porgust.html

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Maakas just hiljuti kinkis mulle

      https://teadus.postimees.ee/8132880/taimed-karjuvadki-valust-kes-seda-kuulda-voiks?cx_testId=139&cx_testVariant=cx_1&cx_artPos=1#cxrecs_s

      Kustuta
    2. Kaarna kaunikeelses kirjutises aimus Oscar Wilde'i hõngu.

      Aga tomatitest niipalju, et nende mahlane viljaliha on loomsele elule atraktiivseks tuunitud... pmst piletiraha, millega loodetav järelkasv nende loomkandjate seedekulglas kaugemale transportida, kuhu taim ise ei pääseks.

      Kustuta
  3. Elu (ja eriti unenäod) on absurdsem, kui keegi üles kirjutada suudab. Näiteks selline variant: päeval oli koolis (kutsekool, keraamika eriala õpingud) räägitud pikalt-laialt glasuuride koostisest ning järgmisel päeval pidi iga õpilane mingid komponendid välja valima ja nendest kolmnurksüsteemis tootma hulga erinevaid glasuurikatseid. Nii kui mu pea patja puutus, jäin magama ja TERVE ÖÖ saatis mind ilma pildita unenäoheli, mis kordas: "nefeliinsüeniit, nefeliinsüeniit, nefeliinsüeniit, nefeliinsüeniit, nefeliinsüeniit, nefeliinsüeniit....". Ühtejutti. Hommikuni välja. Selle jama peale segasin oma kõrgkuumusglasuurid hoopis dolomiidi, tuha ja kriidi abil, nefeliinsüeniidist oli lihtsalt põhjalikult kõrini.

    VastaKustuta
  4. Miskipärast kirjutan veel 1 jutu. Kahjuks sai juba algus natuke liiga pikk ja boeetiline, aga mai oska enam normaalset lorilaulu teha. Palun ja vabandan. Lugu siin:
    https://mustkaaren.blogspot.com/2024/11/muinasjutt-vaikesest-kitarrist-1-osa.html

    VastaKustuta