by W
Ärkan siis vabal päeval. Liiga vara nagu ikka, aga mõte klaar ja selge, et mida kõike ma selle päevaga teen. Seejärel lähen õue ja teen oma ringi. Suur elektrooniline kell kooli küljes näitab endiselt tund valet aega. Ei midagi muud erilist.
Aga vot tuppa tagasi tulles hakkab lugu pihta.
Jope nagisse, jalatsid nurka, sussid jalga ja ... prillid. Jah, prillid. Ilusti eest ja esikukapile. Kes see muidu nii teeb? Pole ju mingit päeva alguse teemat, et "noh, aitab sellest nägemisest ja vaatamisest tänaseks".
Võiks arvata, et sellest sai nagu õppetund ja inimene õpib oma vigadest.
Aga EI.
Päeva teises pooles tuleb jälle see sama rituaal. Olen vaikselt toimetamas, kui tekib vajadus WC-sse minna. Ja mis ma enne teen? Panen jälle prillid ära. Esikukapile. Jälle!
No privaatne asi ja ala küll, see WC, ega seal midagi väga vaadata ei olegi, aga ...
Seni, kuni seal privaatsuses pükse jalga ei unusta, on vist siiski kõik korras.
Postitused
Telefon külmkappi, võtmed vannituppa. Laudajopega tööle, kroksidega poodi.
VastaKustutaOlen teinud, tunnen su piina.
Oot, kroksidega ei võigi kodupoes käia v? Ma teen seda aprillist novembrini...
Kustutabarbar!
KustutaPead sa seda nii kõva häälega ja avalikult ütlema...
KustutaW, Sa pole krooksudega käimises yksi.
KustutaMa olen kuulnud, et osadel inimestel on lausa palju krokse.
KustutaAiakroksid, saunakroksid, linnakroksid, peokroksid jms.
Googeldage kontsadega kroksid või midagi sellist.
Mina otsisin täna hommikul oma telefoni ümbrist, oma tund aega küll. Ei leidnud. Vaatasin nii külmkappi kui prügikasti. Ilmselt tuleb see lõpuks ikka kusagilt välja. Korduv stsenaarium, kord on kadunud telekapult, kord võtmed või prillid.
VastaKustutaSeda ma jääksin igaveseks otsima, sest mul ei ole telefoniümbrist.
KustutaAga miks seda vahepeal ära võtma peab?
Mul on ümbriseks sobiva suurusega pehmest materjalist laste pinal, mis käib lukuga. Tavaliselt panen telefoni sinna sisse tagasi pärast helistamist, aga miks ma seekord seda ei teinud? Igatahes on see ümbris mitu telefoni kukkumist pehmendanud, niiet ekraan pole mõranenud. Lisaks käib ta mul paelaga kaela, mis pooled kadumised välistab.
KustutaKui ma aastaid tagasi ühel hommikul läätsed silma panin ja tööle sõitsin istus mu naabrimees tagaistmel kogu tee hinge kinni hoides - ta arvas, et olen unustanud prillid ette panna ja nüüd on pime roolis.
VastaKustutaA kuuldeaparaadi unustasid ju ikkagi koju, muidu oleksid kas kuulnud, et ikkagi hingab või otse surnukuuri ukse taha sõitnud.
KustutaKuulge - kas täna on mingi vanurite kaebuste eri-neljapäev? Olen midagi maha maganud??
VastaKustutaKas sa nimetasid mind praegu vanuriks? (Küsin eriti krigiseva ja kaebliku hauataguse häälega nagu Halloweeni kummitusele kohane.)
KustutaMuidugi - mida me siis sünnist alates teeme?:) (Vastan eakohaselt terve mehe seksikalt kähiseva bass-baritoniga.)
KustutaVõib ka nii - tõepoolest kutsume ja peame me kõiki terve elu vanuriteks.
KustutaNt õpetajate päeval kui üheksandikud põhikoolis tunde annavad, tundub, et tegemist on tädide ja onudega, abiturientidest rääkimata.
Ja kui esimest korda täisealisena ausalt baari uksest sisse saad, tuled sealt varsti selg ees tagasi, nuttes ja peaaegu oksendades, sest asi ei ole üldse glamuurne, kõik kohad on täis "mingeid kriipisid kolmekümneseid".
Ja muidu, Halloweeniga seoses - ärge täna neid zombisid sapöörilabidate ja muude lemmiktööriistadega maha või vihaseks lööge, gerondid, kes uue aja kommetega ehk kursis ei ole. Neile peab hoopis kommi andma.
VastaKustutaHea, et meelde tuletasid, ma lasin tule maha ja heitsin kõhuli aknalaua alla pikali, mul pole kommi
KustutaIlma küsimata annan nõu: probleemi lahendavad vähemalt osaliselt minimalism ja distsipliin. Kodust lahkudes on vajalikke kaasavõetavaid asju ainult kolm: mobla, pulsikell ja auto(kodu)võtmed (viimaseta ei saa õnneks maja eest kaugemale). Uksest välja astudes kontrollin kõik kolm üle. Et neid mitte kaotada, tuleb kodus asetada paari kolme kindlasse kohta mitte "korraks käest ära panna". Kui siiski peaks juhtuma on tehnoloogia leidnud vahendi: pulsikellaga saan moblale või võtmehoidjale saata sõnumi: kus oled ja too vastab valju mesimagusa neiukese häälega korduvalt: "I'm here" ;)
VastaKustutaJust, õigust räägid, pole vaja mingeid tõusiklikke prille kodust lahkudes ette toppida. 😁
KustutaMinust saab lähiajal proua Subarik vol 2!