Hetk mil kõrvitsad muutvad haldjateks
kõik printsessid mil kuhtuvad hiirteks
kurjast hiiglasest koorub suur naljamees
kellatornid, näe, voolavad hiiteks
päike mustaks jääb, kuu annab sooja
meri kuivab ning maa upub ära
mürk ravib köha ja pilv läheb looja
savikild ehtes rubiinina särab
siis vast tunnen end tõeliselt vabana
tunnen tähtsana, maailma nabana
kuskilt ei tule keeldudeks sõnagi
lendan rongana maailma kohale
tüüne pilk vaatab heale ja kurale
aeg on paigas: see ei tule kunagi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar