Toole võis olla ka kuustest, tegelikult oligi, sest kui üks katki läks toodi lavale veel üks uus ja terve istumisalus.
Mehi oli kaksteist.
Kui nüüd konservatiivselt ja sugude põhiselt võtta, siis oli mehi kümme ja naisi kolm, aga vihased olid neist kaksteist.
Hea küll, hea küll, näidendi nimi oli "Kaksteist vihast meest".
Läksin sinna puhta lehena, ma teadsin, et tegu on kiidetud lavastusega mida "iga korralik kulturist peab näinud olema", aga, sisu küll aimates, ei teadnud milline on lõpplahendus. Ma ei kujutanud ette kuidas on võimalik vandekohtu arutelu esitada kaasahaaravalt, moel, kus tähelepanu ei haju ja pinge püsib.
No näed sa, sai küll.
Vaheajal spoilisin endale lausa lõpu ära. Jaa-jaa, ma olen kehv kriminullide lugeja.
Mu meelest oli kole kui tänapäevane see näidend on. Etendusse oli sisse toodud mõned tänapäevastavad sõnamängud ja etenduse alguses oli koht, kus vandekohtunikelt korjati moblad kokku, isegi neid lisasid polnuks vaja. Pinnapealsus, eelarvamused, isiklikud draamad mida tahtmatult suhetesse teiste inimestega kaasa võetakse. Kõik mis mõjutavad inimeste otsuseid isegi siis kui tegu on sõna otseses mõttes teise inimese ellu jätmise või surma saatmise üle otsustamisega.
Kujutasin ette mida ma teeksin kui ise ses olukorras oleks. Kas ma oleksin see "Süüdi, teeme ruttu, mul on tänasele jalgpallimängule piletid" või "Kas me oleme selles päris kindlad? Mitte süüdi!" (muide, see "mitte süüdi" on kuidagi ebaemakeelne sõnaühend) või oleks ma see inimene, kes muudab oma meelt seepärast, et "Hea küll, mitte süüdi, mul on kõrini sellest vaidlemisest!" või keegi neljas, viies...
Ma ei tea.

"Mitte süüdi" asemel on meie keeles "süütu".
VastaKustutaGrishamil on raamat "The Runaway Jury".
Anu Lamp oli selle tõlkinud "mitte süüdi", ka mina oleks eelistanud "süütu". Puine, puine väljend.
KustutaSamas on see tõlge fraasist "not guilty", mis ei ole sama mis "innocent"
Kustuta"Ei ole süüdi" oleks vist parem. On süüdi, ei ole süüdi.
Tõlkija keelekasutus kumab tekstidest alati läbi.
"Oklahomas" tõlgiti omal ajal "pole süüdi".
Kustuta"Süütu" ei kõlba antud kontekstis sugugi, mu meelest. "Mitte süüdi" on veel hullem.
KustutaMina tõlgiksin "pole süüdi", "ei ole süüdi".
“Pinnapealsus, eelarvamused, isiklikud draamad mida tahtmatult suhetesse teiste inimestega kaasa võetakse. Kõik mis mõjutavad inimeste otsuseid isegi siis kui tegu on sõna otseses mõttes teise inimese ellu jätmise või surma saatmise üle otsustamisega.”
VastaKustutaJah. Täiesti nõus. Aga samas, ka ilma vandekohtunike süsteemita võib seesama pinnapealsus, eelarvamused jne kohtualusele üht- või teistpidi saatuslikuks saada. Sest ka kohtunikud on üksnes inimesed ju.
That said, meil siinpool on vandekohtunikuks olek põhiseadusega ette nähtud kodanikukohus. Lähed, kui kutsutakse. Ma ise olen ühe korra kutse saanud, vabandasin end kolimisega. Mu mees sai aastaid end töölähetusega vabandada. Aga kuukene või nii tagasi sai taas kutse. Ta on sedasama meelt, et kes on tema, teise inimese saatuse üle otsustama. Läks ettenähtud ajal kohtumajja kohale, ja vot edasama ütleski, et ta ei suuda erapooletu olla. See oli tolle keissi kohtuniku meelest piisav põhjus, et ta jury duty-st vabastada.
Samas, kolmandast küljest – ammustel aegadel on ju kogukonna otsustada olnud, kas pahategija saadetakse proviandita, piisava kehakatteta lumeväljadele/visatakse kaljult kuristikku, või ei. 100% erapooletut kohtusüsteemi pole ehk olemaski?
Vandekohtu olemasolu eeliste või puuduste üle ma etendust vaadates üldse ei mõelnud, see teema ei tulnud pähegi. Inimeste meelemuutused üldiselt ning nende muutuste mootorid ja nupud olid mõtteaines.
KustutaVandekohus oli lihtsalt raam, millesse inimliku pinnapealsuse, kiirustamise ja eelarvamuslikkuse sodi riputati.
Põhimõtteliselt võinuks kohaks ja teemaks olla Kihnu mammide kudumisklubi arutelu traditsioone rikkuva kindakirja kasutuselevõtuks heakskiidu andmine või mitteandmine, lihtsalt draamat olnuks sel juhul raske üles kiskuda. Või mine sa neid mutte tea....
Oo, kindakirjad on iidvana, sygav ja tohutu maailm, me PEAME selle kasutamist mõtestama ja arutama. Kui uue kindakirja vastuvõtmise istungiks läheb, on mul palju öelda, andke siis istungi algusaeg teada.
Kustuta(Niimoodi on iga eluvaldkonnaga. Ma saan öelda, mis aladel olen asjatundja ja tahan otse kindlasti maailma käiku mõjutada, või siis täiuslikult täiesti yldse mitte sugugi, ja mis alad võivad minu poolest täie rahuga kujuneda mõne teise asjatundja hoole all, aga hoolitsetud need asjad olgu. Sinna - kire ja ykskõiksuse - vahele jääb muidugi mitu leiget vaheastet ka.)
üks oluline erinevus on see, et mis iganes klubi on kokku tulnud ühise huvi või omaduse või kogemuse tõttu, vandekohus valitakse põhimõtteliselt erinevate inimeste hulgast (kuigi praktikas ei kuku alati nii hästi välja).
KustutaOkei, okei, paluks kergemat karistust, lugesin sõna "vandekohtunikud" ja läksin leili :) Jätke mu kommentaar tähelepanuta, osutus OT-ks.
KustutaOle nüüd, see oli tegelikult vahva kurv ja keegi pole midagi valesti sõnanud. Huvitav on näha kuhu kellegi fookus kinnitub.
KustutaJa kindakirjaklubis Amaalie armastab näiteks pakse pannkooke, aga Miralda ei taha sellistest plönnidest kuuldagi, nii kui Amaalie oma pliinidega klubi kohvilauda istib nii lajatab Miralda krepitaldriku keset elamist. Pauguga!
Epp, su komm oli vähemalt mulle hariv ja asjakohane.
Kustutamuide, on täiesti kaalutud, et demokraatiale võiks kasuks tulla rahvaesindajate valimine umbes sama süsteemiga nagu vandekohtunike, aga suuremal arvul muidugi. Nagu muistsed ateenlased heitsid liisku, vt https://en.wikipedia.org/wiki/Sortition
Kustuta... sest siis oleks esindajatekogu päriselt representatiivsem; ja kuna neid vahetataks regulaarselt välja ja tegutsevad esindajad peaks arvestama võimalusega, et järgmiseks satub otsustamisõigus kellegi kätte, keda nad ise tahaks praegu taga kiusata, siis oleks tagakiusamise kiusatus palju väiksem.
Kustuta