Lugu andekast vaeslapsest, pooleverelisest printsist ja incelist. Mõni võõrasemalaadne toode ja tõusik ka sekka.
Ooperifantoom.
Noh, et alguses võtab võõrasemaliku ja pirtsaka ooperiprimadonna koha sisse vaeslaps, kes lõõritab kõigi üllatuseks nagu lõoke. Tema lauluoskuse taga on moondunud välimusega piinatud geeniusest õpetaja, too osutub ootamatult täiesti tänapäevaseks inceliks ("Tule mulle, Manni! Ah ei tule? Lits sihuke, ole sa neetud!"), sest orvukese lapsepõlvepeika on tüdrukule südamelähedasem.
Peikakandidaatide vaheline pinge kasvab, neiu päästab pikema staažiga kuti inceli käest tollele prantsuse suudlust annetades ära, noorpaar sõuab vasakule. Õnnelik lõpp.
Teate, millest ma pool esimest vaatust Ooperifantoomi lugu vaadates tegelikult mõtlesin?
Edgar Degas baleriinide peale.
Kõik need tüdrukud kelle printsi ju ei tulnudki.
Ah, et kuidas etendus oli? Imeline. Suurejooneline. Meeldejääv. Rusuv. Särav.
Kes saab - minge!
Postitused
Kõik need andekad vaeslapsed ja kaunid baleriinid said ykspäev 30, 40, 50 ja 60 aastat vanaks. Uvitav, millist kaunist elu nad kyll elada võisid?
VastaKustutaDegas' baleriinide elu oli sama ilus kui ketrusvabriku lastel, ainuke hele täpp (meie mõistes küll üsna määrdunud sihuke) oli lootus suhkruissile. Ta maalis seda lootusetust mu meelest hirmuäratavalt hästi.
KustutaAga 30-aastaselt nad olid vanad ja koledad, siis enam teatris ei tantsinud. Rikkaid mehi ka kõigile ei jätkunud. Huvitav, kuhu nad siis ära pandi.
KustutaTeenija- või õmblejatöö või demi-monde oli kolmekümneste vanurbaleriinide tõenäoline saatus kui neil just ei vedanud nagu ooperifantoomi kangelannal, kes väärikama laulja ameti pealt veel teatri bossi omale sai (sarkasm)
KustutaTolles muusikalilavastuses mida vaatamas käisin oli tantsujate parv ja nende entusiasm kui keegi nende seast nö "üles tõmmati" nii selgelt välja mängitud, et sellest ka mu mõtteuit
ma saan aru, et demi-monde olid nad nagunii juba teismeliseeast peale, baleriini elukutse reputatsioon oli 19. sajandi lõpukümnenditeks alla käinud. st isegi kui mõni elas ära ilma rikaste meestega magamata, usuti neist seda kõigist ikkagi.
KustutaSee oligi mu jaoks etenduses midagi, mis muutis loo rahutuks ja tumedaks.
KustutaMa päris tihti leian teatritükkides mingi hoopis kõrvalise niidi mis meelde jääb ja millegipärast tähtsam näib kui peategelaste siblimine. Seekord siis kordeballett, pisike parv katkutud varblasi pillatud raasukeste kallal.
Sain just teada, et "Kaunid baleriinid" on Saksamaa Eurovisiooni-laul.
VastaKustutaKaunid baleriinid, kaunid baleriinid –
kõik nad ühtemoodi, kui neid vaadata vaid koos.
Siiski neist
ei ükski meenuta seal hiljem teist.
Vaevalt valgus laval kustunud –
:,: mured-rõõmud eripalgelised kõigil neil.:,:
- Kaur
Eestikeelsed sõnad on ilusamad kui originaalis, pole nii lamedad või nii.
Kustuta