Järvakandi mõisas tehakse täiskuuöödel visiite kummituste manu. Keldrid ja kabelid ja raagus vesine mets, üle mõisaõue lendav öökull, lindistatud sabasulesibinale samaga vastav tikutaja pimedas lepikus ja jääkeldris vedelev kondi-Robert.
Juba peahoone ise on kummitus mis kummitus ja seda varsti juba sada kakskümmend aastat.
Külalisi läbi öö juhatanud praegune mõisaproua oli välimuselt stiilne ja olemiselt hästi soe, oskas ajaloost huvitavaid nükkeid välja tuua. Enim elevust tekitas tõsiasi, et mõisa ehitas endale koduks mees, kelle amet oli, kui valemist kõik ülearune koondada, õpetaja. Lühike vulgaarajalooline tuletis: pole see õpetaja elu nii nigel midagi.
Nali naljaks, aga ehitada osati. Keldrid, mis vanusest hoolimata veel praegugi kasutada passiksid, mõisa triiphoone kütmiseks kasutatud hoone, mis nägi esmapilgul välja nagu raudteejaama elekrialajaam, kuid millega seotud lood sobinuks pigem mingisugustesse tõsielu-mõrtsukalugudesse, mõisa kalmistu kabel rüüstatud haudadega ja jutuga karbitäiest luudest, mis praegu kusagil sahvris uuesti matmist ootavad, lõpetuseks jääkelder veel peaaegu soojade väga heade kaneelisaiakeste ja sooja joogiga.
Kahju, et mõisaparki kui sellist alles pole. Pinnavormid on olemas niipalju kui taolises sileda maa peale ehitatud mõisas üldse olla saab, aga parki pole, mõisnik olla selle kunagi maha võtta lasknud ja väärispuiduna ära müünud. Ühepäevaperemehe mõtteviis pole tänane leiutis ja sellise peremehe omanduses olnud vara peabki olema kummituslugudest vaevatud.
Väike hoiatus: ülielava kujutlusvõimega lapsi ma kaasa ei võtaks, mõni kirjeldus kaugest ja mitte nii väga kaugest ajaloost oli päris brutaalne.
Postitused
"Sabasulesibin" !!
VastaKustutaMilline suu(re)pärane sõna!
Isane tikutaja "laulab" oma sabasulgedega, mu meelest nii tore fakt. Mõisaproual oli hääl telefoni kinni püütud ja ta küsis ekskursantide käest, kas me oskame pakkuda, kes sedasi mökitab. Nii kui telefonist heli kostis, nii kohe sellele võpsikust vastati.
KustutaPisike lind ja nõnda häälekas saba :D
Kas sa selle viimase pildi tegid kõhuli?
VastaKustutaW
Kükalil, käed vastu maad
KustutaMõtlesin sama, aga ei söandanud küsida:) Aga kummitusmatk on äge, peaks pulma-aastapäevaks koha broneerima.
KustutaHead ideed tulevad hilja. Ma oleks pidanud väitma, et olin rollimängus ning minu kanda oli ohvri, kellel parasjagu pead otsast löödi, roll.
KustutaTont küll...
Rollimängudega kriipid ekskursioonid?
KustutaŠokeeriv...
W
Tehke siis lihtsalt larp, abielu-teemaline. NPC-d on ämm, eksämm, eksnaise eksmehe eksämm, etc.
KustutaTehke ja tehke..
KustutaAbielu-teemaline larp oleks liiga õudne, võtame parem kirvemõrtsuka-teemad üles.
Mina mängin siis seda naabrinaist, kelle pea otsast nüsitakse, sest ta võttis võõralt põllult kartulid üles kohe peale seda kui naabrimehed selle maha panid (olevat tõestisündinud kohalik mõrtsukalugu olnud)
Hea rahulik roll, saab vaikelt maas pikutada.
Oled proovinud? Ei soovita. Ma olen larbil maas pikutanud - see on sihuke zenn... zennn.. zzzzzzzennn... harjutus. Sääsed on juba väljas.
KustutaZäääskede pärast, õigemini nende puudumise etekäändel meeldivadki mulle varakevadised matkad (minu füüsise rikete tõttu küll pigem jalutuskäigud). Eelmisel suvel tegin seda, mida ikka olen teinud kui tööl hape silmini jõuab: sõitsin Norra allikatele. Kui see ka ei rahusta, siis ei mõju enam miski. Eesmärk oli silla peal istuda, jalad vees ja tunda, kuidas maailm sisinal jahtub.
KustutaAutost ma välja ei tulnud. Hetkel kui seisma jäin mattus auto pisema öökulli suuruste parmude kuhja alla. Ei, nii kartmatu ma pole.
Jaa, sama! Ma olen seal ja Võlingel / Võlingil käinud igasugu aegadel ja nii on, et suvel on kõik igavam, rohelise võsa all, sääsene, kuiv.
KustutaPurskava allika juures ja selle allikani viiva tee lõpus, jõe ääres, on ka suvel ilus. Jões on rohi lehvimas nagu näki juuksed ja forellid teevad kaldaserva all nägusid.
KustutaJah, eks loodus on tegelikult ilus igal ajal. Minu kaks kõige meelde jäänumat käiku Eesti looduses on kesktalvel ja südasuvel. Haanja kahepäevane matk kirkas külmas ja tohutus värske lume uputuses. Ja Põhja-Kõrvemaa rattasõit augusti sumedas, kuldses õhtupäikeses.
KustutaMa mõtlesin, et jutt on e-eksamitest, mis nagu on ja nagu ei ole ka, ehk siis on kummituslikud.
VastaKustutaKummitus/test nagu liitsõna või?
KustutaPetta said....
Kummitussuslikud 😮
KustutaValitsusside
KustutaValits/usside
Valit/susside
Va/lits/usside
uhh, Järvakandi? märkasin just, et meie mustlastantsurühm teeb seal homme Alle Saija teatritalu egiidi all etendust. Aga mitte mõisas, vaid kultuurihallis.
VastaKustutaMul on sõnaline osa ja nina kinni, nähtavasti tuleb see kuidagi rolli integreerida.
Minu kodust poolteise tunni kaugusel
KustutaNäib, et Järvakandi inimesed on mitme kandi pealt ettevõtlikud.
Mängid nohust printsessi?
Kulturihall on mõisast veerand tundi mõisameeste paika pandud teed pidi lõuna poole sõita, piltide järgi omapärane hoone.
nohust vanamoori, mis on ilmselt lihtsam.
Kustutaprotokollimise huvides: ma pole iialgi printsessi mänginud. Korra kuningannat, aga see oli Poolas.
KustutaNotsu, kuninganna rolli jaoks õmmeldi Sulle kindlasti kallimatest kangastest keerukate lõigetega mitmeosaline rõivas. Et see kulu ennast ikka ära tasuks, lase endale veel kuninganna rolle kirjutada. :)
KustutaTa ju ei täpsustanud, mis kuninganna; äkki oli Anonüümsete Nudistide Kuninganna.
KustutaW
Poola on väga katoliiklik maa ja seal pyytakse Anonyymsed Nudistid ruttu kinni ja pistetakse puuri. Sealt saadud arved teevad selle kostyymi ikka VÄGA hinnaliseks.
Kustutasee oli stiilipuhas teatrikostüüm, mis oli küll mitmeosaline, aga suht lirust materjalist, selline, mis näeb kaugelt parem välja kui lähedalt (mh õhukesest vahtplastist nn Medici-krae, mis oleks toiminud jalustrabavalt hästi, kui ma poleks loomu poolest asümmeetriline ja ta poleks kogu aeg viltu vajunud).
KustutaSellest on ka fotosüüdistus:
https://sites.google.com/site/wroclawmasque/the-production/pictures-and-movies/lord-hay-s-masque-pictures?authuser=0
Arvatavasti on selle komplekti osad mõnes muus sama lavastaja tükis ja mõnes muus rollis kedagi teist teeninud.
Aga pärast siin kommimist tuli mul meelde, et tglt mängisin ma ka Tartus kuningannat, mille jaoks tehti tõesti keerukas mitmeosaline kostüüm ja sellega mängisin ma siis Rakveres sedasama kuningannat. Või kuningat, sest tegemist oli Rootsi Kristiinaga, kelle tiitel oli teadupärast kuningas. Selles rollis loomupärane asümmeetria sobis, sest Kristiina oli tuntud oma hooletu, et mitte öelda räpaka välimuse poolest.
Kuna see kostüüm on täiesti korralik, võrdlemisi mugav ja mitte ülearu fäänsi 17. sajandi keskpaiga naiseriietus, siis on see hiljem mitu korda kasutust leidnud ka nimetumas rollis. Tahtsin seda ühele teisele tantsijale õnnetu Charles I abikaasa Henrietta Maria rolliks selga anda, aga siis tuli koroona peale ja Inglise revolutsiooni ja restauratsiooni teemaline lavastus jäi tegemata.
Mu meelest hindavad lõunapoolsed katoliiklikud maad paljast ihu vägagi, see ei ole seal niukse põlu all nagu meil. Poola maanteede daamiteenistusest on ka üksjagu kirjutatud.
KustutaBrasiilia!
KustutaPaljast ihu ei näita sugugi igayks, vaid see kohustus on turuväärtusega olenditel. Inimesed sellega vaeva nägema ei pea.
Kustuta