Lehed

pühapäev, 26. november 2023

Tumedate soovide varjundid

 

Suurlinna agulis rändas üksik rahutu hing läbi öiste baaride ja klubide. Tema kahvatu nahk oli kui eriline raamat, kuhu kirjutatud verega. Igal armil oli rääkida lugu.

Olles loobunud uskumast uinumisel saabuvat lunastust, asus Milo igal õhtul teele, lootes läbi pimedaimate ihade leida leevendust halastamatule insomniale. 

Milot oli alati tõmmanud masohhismi sügavustesse, ta otsis öödeks kaaslast, kelle sadistlikele soovidele vabatahtlikult alistuda. Ta ihad ei tundnud piire, ta keha ei tundnud valu, ta eksistents keerles ümber  igatsuse kogeda aina sügavamale tungivamaid lihalikke kannatusi.


Enamasti oli hommik, mil Milo taandus oma eraldatud peidupaika, valusam kui öö. Värsked kirvendavad haavad ja üksindus. Mõõtmatu tühjustunne oli muutumas lõputuks piinaringiks, mis vaid suurendas uinumist segavat ängi ja tõukas ta hullumeelsuse äärele.  


Ühel ööl, olles alla andnud kellegi leidmise osas, kohtas ta baari hoovis Ashi, kelle liigutustes oli midagi kiskjalikku. Selle tähelepanuväärse tundmatu tumedates silmades oli meeleheide, mis peegeldas Milole tema enda oma. Milole tundus järsku, et nende vahel on side. Et Ash, kelle nime ta veel ei teadnud, mõistab tema eriskummalisi ihasid ja tema omakorda Ashi omi. 

“Tule,” ütles Milo Ashi juurde astudes ja teda käest tõmmates. 

“Ei!”

“Vabanda, ma mõtlesin, et…” jõudis Milo öelda enne kui teda tabas löök. Et mitte kukkuda, haaras ta Ashist, nii et viimase särk rebenes. Nad mõlemad kukkusid. “Sa lõhkusid mu riided,” ütles Ash karedal häälel ja surus Milo põlvega vastu maad.  Milot tabas hirm, ta ei suutnud enam Ashi kavatsusi lugeda. Peagi rabelesid nad hingeldades räpasel maapinnal. Milo ei suutnud end vabaks rebida, nende jõudude vahekord tundus võrdne. Järsku Ash naeratas ja kõik tema ilmes ütles, et Milo ei olnud siiski algselt eksinud. Ashi huultelt tilkus verd. Ei olnud aru saada, kummale see kuulub. See maitses metalselt ja magusalt.


Sel hommikul ei läinud Milo koju üksinda. Ta oli leidnud armastuse, mis pani ta proovile viisil, mida ei saa ette kujutada. Armastuse, mis ületas sureliku maailma piirid. Iga öö oli ekstaasi embus. Iga öö oli toores nauding. Iga öö otsisid nad uusi viise valu tundma õppimiseks. Iga öö oli kui erootiline kunstivorm, mis jättis Milo nahale üha uusi lugusid. See oli tormiline teekond, mis kompas mõeldamatut. Mis ületas kõige äärmuslikumad ihad. Kus puudusid turvasõnade piirangud. Nad andusid pimedusele ja kaotasid end joovastavas eufoorias, mida mõistsid vaid nemad kaks.


Vaatamata armastusele Milo vastu, tajus Ash ühel hetkel, et tunneb puudust une õrnadest naudingutest. Puudusest sai nälg. Igatsus, mis sosistas oma veetlusi. Mis pani võõristusega vaatama oma ihade köidikutele. Naudingu ja piina piirid hakkasid hägustuma. Enam ei olnud selge, kes piinab keda. 

Sel ööl ei olnud enam hammaste puudutust õrnale lihale. Ash hammustas. Kogu jõuga. Vihaga segatud agoonias, veenidesse imbunud insomnias. Soe ja pisut kleepuv karmiinpunane ookean, mida päevavalgus üha tumedamaks värvis, tõotas talle midagi. Isegi kui mitte midagi, siis vähemalt und. 







12 kommentaari:

  1. Mida rohkem ma seda loen, seda rohkem meenub mulle Rentsi vastusest ühele W kommentaarile lõik "Ilma naljata, sa oled üks tumedamaid inimesi, keda ma tean". Nii on. Ja pole ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tumeduse lummus on puutumata valguse valitsusest. Aegki voolab seal teisiti.
      Ma olen üks aeglasemaid inimesi, keda sa tead.

      w

      Kustuta
  2. Turvasõna puudumine mistahes seksis tähendab paraku yhele osapoolele luumurde, muljumis-rebimisvigastusi pehmetest kudedes ja koledaid rebendeid seedekulgla alguses ja lõpus ning naise suguteedes. Maagilise tervenemise kirjelduse puudumine jättis loo ebaselgeks ja kurvastavalt hõredaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks tudengid anatoomikumis lapivad ja mõtlevad, mis kuhu kunagi käia võis. Ja kuidas, krt, see kõik nüüd üldse juhtus.

      W

      Kustuta
    2. Enamasti jäävad need naised ellu.

      Kustuta
    3. Ma saan su valust aru, Kaaren, su kirjeldatu on julm.
      See jutt ei normaliseeri vägivalda. See on sünge ja teostumatu alateadvuses kobrutav ettekujutus. Ärme suru seda reaalsusesse, vampiirilugudega me seda ju ei tee.

      Kustuta
    4. Vabandust. Ma ei tule alati selle peale, et teised inimesed elavad teises reaalsuses, kus selliseid asju pole. Minu kunagistest klassi- ja kooliõdedest enamus teab hästi, mis on, ee, väärkohtlemine, ja keegi meist ei saa rahulikult teatud teemadel lugeda ega vaadata. Enda arvates tegin ma mdg musta humoori, sest nali ju ravib kõike ja teeb halva heaks, onju.
      Praegu, enneolematult saleda, kerge, helge ja kaunina, pärast gluteeni mahajätmist enneolematult vähe paistes olles, näen esimest korda elus oma rangluid, parempoolne on vasakpoolsest poolteist cm eespool. Ma pole oma rangluid varem näinud. Kuidas need niimoodi said, ma ei mäleta.
      Madalrõhkkonna tõttu valutab aju ylemine pool, seda peksti nagu jalgpalli, seda ma mäletan.
      Ma elan koos sellega, see on mu igapäev ja ainus reaalsus, seda ei kustuta hetkekski ja vahepeal lipsab see sinna ja sellisel kujul, millisel ei peaks. Katsun edaspidi oma humoori vähem mustana ette kanda. Rahu ja armastus.

      Kustuta
    5. Ära vabanda.
      Mõnikord tõmbab fantaasia reaalsusest mustemaid toone üles kui fantaasia ise pakkuda oskakski.
      Rahu ja armastus. Meis kõigis on mõrad.

      Kustuta
    6. Must huumor vabastab negatiivset energiat, nii palju ma tean. Ja see on vahel vägagi vajalik.
      Kas ravib ja heastab - ei tea. Ma küsiks mõnelt spetsialistilt, aga nende juurde on raske pääseda ja vahel osutavad nad nii kummalisteks, et tahaks ise küsida "kas ma saan teid millegagi aidata".

      Ma kirjutasin pigem unetusest kui seksist; aga jah, mõlemad vajutavad inimestes, kes teavad, millega tegemist, peidetud klahvidele, eriti kombineerununa.

      w

      Kustuta
  3. Peaosadesse nt Cillian Murphy ja Tom Hiddleston (mul on alternatiivseid ideid veel, aga hetkel tundub see parim).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Njaa, Jeremy Irons on kahjuks pisut vanaks jäänud.
      w

      Kustuta