Reede.
Ei, laupäev tegelikult juba.
Kas teie saate magada, kui kõht on tühi? Ma tean inimesi, kes on hädas kui kõht liiga täis on. Siis neil uni ei tule.
Mul peab kõht täis olema. Pea võib ka täis olla, sellest on ka une tulekul kasu, aga hing ei tohi täis olla.
Kõige hullem kooslus on tühi kõht ja täis hing, siis on hommikuks kõik lae kortsud pähe õpitud. Lapsena oli mul laes üks araablane. Või oli see hoopis türklane? Fess oli tal igatahes peas, seega türklane ikka. Siiani mäletan seda poolprofiilis, lae ebatasasustest ja värvilaikudest moodustunud büsti. Mis omakorda paneb mõtlema, et ma olin vist närva söömaga ja pahur laps, miks ma muidu lae pähe õppida suutsin.
Käisin natuke aega tagasi köögis söömas, seega on praegu tegu une-eelse sogajutuga. Enne söömist tundsin end nagu rapitud tiibadega liblikas, pärast mugimist olen nagu vennike, kellel on maailma kõige rohkem kukepilte. Teate küll seda paksu ebameeldivat tüüpi, kes oma jamad kõik lapse klattida jätab?
Aga magab see paksuke kindlasti rahulikult nagu kass.
Kaks viimatist reisi lähivälismaale on minus valla päästnud looma. Rändlind on ju ka loom? Hoian end vaos, kohe ja eilseks ei saa alati kõike lubada, kakskordkaks ja kumminaalmaksud, ju nõu.
Loomadest rääkides.... Ah, ei ole siin mingeid loomi. Blogi on vahepeal natuke riivatuks läinud. See on lõbusam kui lootsin ja samas pole ma midagi nii vabameelne, kui arvasin, paras joonlaud annab ennast kusagil tunda. Ma oma juttu kirjutasin kolm päeva ja see on mu jaoks ERAKORDSELT kaua. Praegu mõtlen, et ma lasin äsja rohkem kui kuu aega vastu taevast, ma ei saanud praktiliselt kuu aega tööd teha, sest küberrünnak ja nii edasi. Kogu selle aja oleksin võinud lihtsalt kirjutada oma peas sebivaid lugusid, selle asemel, et soiguda kuidas töö kuhjub. Lollakas.
Nagu üks mu kolleg mind noomib: "Sinu eas peaks vähem magama, magades raiskad seda nappi aega, mis sul järgi jäänud on!"
Kui on sellised sõbrad pole vaenlasi vajagi.
Nii.
Veri lahkus peast, läks makku toitu seedima.
Magama. Teine ring juba, kui väga täpne olla.
See analüütiline ja struktureeritud jutt, ühes kukega, mis meenutab veisefileed, tekitas seose Amsterdami kanepikohvikutega.
VastaKustutaMuidugi on ka viisakamaid ettekäändeid. Enam kanaleid kui Veneetsias, ujuv lilleturg, botaanikaaed, NEMO teadusmuuseum, Hiina kvartali budistlik tempel jms. Punaste laternate kvartalisse korralikud inimesed muidugi ei lähe. Vähemasti selge peaga.
Lekaal. See on ka joonlaud.
w
Amsterdamiga seoses meenub vana sõber, neetud sportlane, kes rahvamaratonidel osaledes jooksnud läbi pool maailma. Amsterdami jooksu puhul mõtlesid aktiivsemad sportlased peale põhieesmärgi täitmist ka kõrvaleesmärgile. Jalutasid siis teatud tänaval edasi-tagasi, kuulasid teenindajate solvanguid oma otsustusvõimetuse asjus ning naasid hotelli.
KustutaEhk tasuks mõelda vanablogijate kamba ekskursioonile kanepi-ja kohvikutemaale?
Ma ei usu, et Amsterdami rajoonidest palju alles oleks. Sa mõtled seda Vana kiriku tagust piirkonda? See on sihuke... vanablogijaid niigi täis ala. Eks seal mingi tegevus käib ikka edasi ka, aga seda ekstra vaatama minna ma ei usu et tasuks.
KustutaAga üldisemas plaanis arvan ma, et mistahes vana Euroopa linn on hea mõte. Lennupiletid on taas odavaks läinud, 10 euroga Berliini ei saa, aga näiteks 100 eurot viib Barcelonasse ja tagasi. Kõige ägedam lähipiirkonna turismilinn on muidugi Istanbul.
KustutaKas karvaste jalgadega abikaaa tuleb ka, Otsustusvõimetute tänavale?
Kustutaw
On see nüüd lugupeetud vanablogija pealiskaudsus või funktsionaalse lugemisoskuse minetamine?
KustutaMinu lugupeetud abikaasal on Kaamose tabava kirjelduse põhjal kaks "hõbedaselt helkivate karvakestega sirget ja siredat" jalga!
Abikaasa paraku ei sobi vormiliselt vanablogijate punti - pole ta ei vana ega ka blogija:)
Ja eks me ju ka üksnes jalutame sealsel tänaval - noh, inspiratsiooni kogumiseks või nii!
Kanepikohvikus lihtsalt nuusutame õhku ja alkopoes imetleme peenemate pudelite disaini?
KustutaTundub, et osa blogijaid on ka aktiivsed kirikukoori liikmed.
W
Kukk on samas asuva restorani Hammurabi vapilind, üsna kummaline oli seda pilti teha - karlssonlik kukk ees ja aken, mille taga närvilise olekuga tõmmu mees loomaliha rappis, parema õla taga. Kitsas sisehoov
VastaKustutaPeaegu näib, et ükskõik mida ma kirjutan lähevad lugejate mõtted vasakule ära...😳 Kummalisel kaevul on luuk pealt võetud...
Lokkav kohvripakkimise sündroom lihtsalt.
KustutaVõi pidasid silmas neid lugejaid, kes midagi ei ütle?
Osa lugejaid on võibolla pagenud siivsamatesse vetesse või lihtsalt ei pea vajalikuks midagi sekka öelda. Ma pean silmas ärevil rändlinde, kes sädistades lustakaid reiside sihtkohti valivad. Bangkok, keegi...?😁
KustutaBangkokki ei soovita. Ma sain just värske ülevaate Kagu-Aasiasse reisivate keskealiste eesti meeste hädadest. Ja loen sellist teost nagu "Private Dancer", Stephen Leather. Saan aru, et see on pooleldi autobiograafiline. Soovitan, raamat on netist tasuta allalaetav, autori enda soovil. See kõik ei ole eriti lustakas. Kui lihtsalt seksi tahta, siis jah, sealtkandist absoluutselt saab. Aga kaasnevad jamad võivad tulla väga valusad.
KustutaVt mu komme allpool, kaasnevateks valusateks jamadeks ei pea teisele poole maakera sõitma.
KustutaEsiteks - ma pole keskealine mees, veab mul. Teiseks - Kagu-Aasia ei ole kunagi olnud unistuste sihtkoht. Välistatud samuti mitte, seda küll. Kolmandaks.... Juba unustasin ära, ju ei olnud oluline. Neljandaks - Bangkok on vist seksiturismi poolest rohkem nagu meeste rida.
KustutaRaamatu võtan vast ette, ehk veab ja on hea lugemine.
Kustutasin kommentaari ja kirjutasin uuesti, kirjavigade hulk pani seekord silmad verd jooksma.
Ma olen püüdnud oma õhtust söömaisu püüdnud ohjata nii ja naa, aga miski ei aitaa. Pole siin tolku hommikustest-lõunastest söömadest ega muust. Nii et pigem siis väldingi muid söögiaegu ja mugingi õhtul, fakit.
VastaKustutaSama siin tegelikult. Kodus algab söömine alles õhtul, päeval pole justkui tahtmistki. Reisil (jälle jõuan ma reisideni) kehtib reegel, et kui pakutakse süüa või juua, siis võta vastu, kui on võimalus käia pissil, siis tee seda.
KustutaSattusin kohta, kus on soe ja pime. Kõik valutab juba kolmat päeva. KÕIK. Ja aju seisab. Ma ei oska tänaseni arvata, MIS selle täpselt põhjustas, mis oli see kriitiline põhiaine, olukorra koostisosi on õige mitu. Syya ei taha, paluks ainult oma methi ja mittejoovastavaid jooke. Aga need on kirjeldamatult kaugel, kodus. Mai suuda praegu pedaale tallata.
VastaKustutaKas see koht on kodust kaugel ja kas sa vajad abi, saan näiteks mina midagi teha?
KustutaAitäh juba ette. Moraalselt saad toetada. See on kyll jäle valus, aga kõigest mingi covidi-laadne toode, juriidiliselt on kõik korrektne ja kyll ma varsti suudan voodist välja ja trepist alla valguda. Kole on see, et vanainimene läks reede õhtul kylasse ilma oma ravumiteta, sest ma ainult korraks ja mis see väike nohu ikka on siis. Olge hoiatatud.
VastaKustutaVäkk, need sügisesed mardused, kes oma lapsukesi meisse istutavad!
KustutaOle soojas, pimedus olgu sõber, paremad päevad on ees ja halvad hetked olgu lühikesed!
Ma toetaks ka moraalselt, aga ma ei julge; ma vahel oma entusiastliku suure ja hooga toetussooviga lükkan inimesed ümber.
Kustutaw