Lehed

neljapäev, 6. märts 2025

Viis senti nende eest, kes ootavad oma hõbeseekleid



 Eemaldage lapsed ja süütud neitsid ekraanide eest, ma natuke ropendan, palun.

Maailm on hoogsalt persekursil ja meie teha on vähe. 
See polegi väga hirmus, kuigi tõenäosus, et kahe suurriigi valitsejateks on korraga sattunud võimuhullud valetajad on siiani olnud minu fantaasiates üsna väike. 
Ajalugu, tõsi küll, tõestab vastupidist, meenutagem või eelmist suurt sõda.  Või kuueteistkümnenda sajandi Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisi konflikte, mis tänapäeva mõõtkavas olid siiski kökimöki.
Äh.
Enne eelmist maailmasõda elati nii nagu homset ei tuleks,  päris eluterve suhtumine mu meelest tegelikult.
Pärast on maailm teine. Kui üldse on aega "pärast".
Olgu, see selleks.
Mul on kaks kolleegi, abielupaar, venelased. Normaalsed inimesed, kes räägivad head Eesti keelt ja nendega suhtlemine on olnud normaalne. 
On olnud.
Kui sõda algas nägime korraks koore alla.
"Ammu oli aeg hohollid paika panna, liiga ülbeks olid läinud. Te veel näete, et vanad head ajad tulevad tagasi, Putin on lõppude lõpuks ilus mees ja nii tark! Vanasti oli elu nii hea, need ajad tulevad tagasi!"
Ma ei tea, mis naisel katuse pealt lõi, aga see oli õudne. 
Nad ei ole need inimesed kes hakkavad arreteerima ja tapma, ma vähemalt loodan nii, aga isegi selles ei saa kindel olla. Nende lapsed on eestlased - nii ju nimetatakse inimesi, kes elavad Eesti keeleruumis, on käinud Eesti koolis, kelle töökeskkond on eestikeelne.
Välja arvatud eesti koolis käimine on ka nende vanematega sama lugu. 
No ja tavaelus suhtleme me normaalselt, olmest ja ilmast räägime, moodi arvustame, autodest kõneleme.
Aga, aga, aga kui tuuled pöörduvad, siis on nad meile "nemad" nagu meie oleme neile "nemad". Milline rõõm meenutada toredaid jutuajamisi toiduretseptide üle kui nad näpuga näidates meid sorteerima hakkavad. Või, olgu, ei näita näpuga, aga pilgu keeravad kindlasti ära kui mustad rongad jälle majade vahet sõeluvad. Neil on kui mitte heameel, siis südamest ükskõik.

Ära karda vaenlasi, halvimal juhul võivad nad sind tappa, ära karda sõpru, halvimal juhul võivad nad sind reeta.
Karda ükskõikseid, ainult nende vaikival nõusolekul saab teoks kogu ülekohus, kurjus ja halb siin maailmas.
Heldus kui kohane tsitaat.


7 kommentaari:

  1. :(

    Ei ole palju öelda. Või noh oleks, aga... mis sest.

    VastaKustuta
  2. Nõus - ükskõiksus on hullem vaenlane.
    Apaatsusele tõukab lootusetuse tunne a la sinust ei olene mitte miskit...
    Raisakull

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Apaatia on apaatia. Ükskõiksus on midagi muud.
      "Peaasi, et minu heaolu ei rikuta, ta ei meeldi mulle niikuinii"

      Kustuta
  3. Hea, olukorda ja õhustikku tabavalt kirjeldav postitus.
    Sõnal ’hohol’ on vene keeleruumis väga negatiivne konnotatsioon, ta on kui aastakümneid tiksunud miin. Vene inimestele piisas ühest käivitavast sütikust, et aktiveeruks mõiste ’meie-nemad’...

    VastaKustuta
  4. Meie oma armsa väikese Eesti rahvuse kaaslased saavad nimekirjade koostamise ja kirjasolnud inimeste menetlemisega samuti hästi hakkama. Vaatame, mida inimesed arvavad nt tuuleparkide, Kaitseväe ettevõtmiste (nt laskeharjutuste alade laiendamise, suurõppuste või liitlasvägede sõdurite) kohta, nõusolekuseaduse, alaealiste psyhhiaatrilise abi, erinevate sotsiaaltoetuste ja riigimaksude suhte, või mille iganes, kohta. Terav polariseerumine ja soov oma isiklikke huve ja privileege iga hinna eest, sh sõnu valimata, kaitsta. Ja naised peavad vait olema, muidu läheb väitlus väga kiiresti inetult isiklikuks ja anatoomiapõhiseks.

    VastaKustuta
  5. Mul hakkab vist kah apaatia tekkima, vähemalt tüdimus inimeste enesekesksusest ja pealiskaudsusest. Lihtsalt ei jaksa enam hoolida. Eelnevalt vaid kahtlustusena kuklas kripeldanud lootusetus, kõigi pingutuste mõttetus sai kinnitust koroonajamaga, kus isegi väiksemat teistega arvestavat normimuudatust rünnati raevuka "aga minu mugavus on olulisem kui teiste ellujäämine". Praegu toimuv andis lisahoobi, nii et nüüd pole muuks jaksu kui jälgida vaatemängu ja mugida plaksumaisi. Hõissa, põrutame kõik põrgusse, suva see ajaloost õppimine.

    VastaKustuta
  6. Pehmo. Ma ei hakka parem rääkimagi (vist ei ole viisakas) mis jutte räägivad mõned mu kolleegid, nime järgi puha eestlased.

    VastaKustuta