Imeline hommik

 

Imeline hommik täna, imeline! Päike piilus tuppa, öösel pähe tulnud head mõtted ei olnud ühegi painajaliku une poolt  halliks värvitud ja kodus sai olla üksi kõigi oma plaanidega.

Imeline!

Kohe hommikul pidi alustama oma plaani täideviimisega, polnud paremat hetke ammu tegemist ootava põrandaliistude värvimiseks.

Hammaste pesemise ajal hakkasid silma veepritsmed peeglil. Panin hambaharja kraanikaussi ja läksin kööki, et sealt võtta klaasipesuliist ja pisut äädikat.  Äädikapudel oli kapis teiste maitseainetopside ja õlipudelite vahel, mingi maitseaine oli kapipõhjas laiali läinud. Häiriv. Tõstsin topsid lauale ritta, pühkisin kapipõhja puhtaks ja noppisin täis topside vahelt ühe tühja, sodi pidi ju ometi prügikasti panema.  Prügikasti avades…mh, see lõhn ei olnud just kõige värskem, tõstsin koti kastist välja ja läksin tühja kastiga vannituppa haisu maha loputama. Vesi jooksis kasti, ma ise võtsin kuivatist sületäie pesu välja. Naised on rööprähklemises osavad, minagi…

Magamistoas ei saanud pesu kohe kokku lappama hakata, enne tuli tekk voodil sirgeks tõmmata ja padjad paika laduda.  Etskae, öökapi peal on raamatukogu raamat, see sai just eile läbi, võtsin selle näppu ja – raamatukogu on siinsamas, kaks maja edasi – astun õige sealt läbi, õhtul uus raamat käepärast.

Oh kui hea ilm oli õues! Milline kargelt lõhnav õhk, sellise ilmaga lausa pidi parki jalutama minema, hiljem on terve päev pea selge.

Pargis oli palju inimesi. Mõni jalutas, mõni jooksis, mõni istus pingil ja tundis end niisama mõnusalt. Muru oli langenud puulehti täis. Kindlasti oli ka surnuaias kõik kohad puulehtede alla mattunud. Buss tuligi ette, kaua se ikka aega võtab.

Kalm oligi korraliku lehekihi all, paar sületäit sai niisama kokku kahmatud ja kasti viidud, aga lõpuks läks ikkagi reha vaja. Hea, et kunagi sai põõsasse üks laste rehatükk peidetud, oli kohe mugavalt käepärast.

Eks oli ikka päris ammu ka kui too reha sina susatud sai, aastad kasutamist oli tööriista üpris hambutuks muutnud. Kindlasti pidi uue ostma,  lähen käin poest sipsti läbi, mis tehtud see tehtud, mõtlesin.

Buss poe poole oli seesama, mis suvilasse sõidab. Oot, aga suvilas olid arooniad korjamata… üks sõit, kaks asja, alguses arooniad, siis reha.

Näe, suvilanaaber ka bussis. 

Ah, et  jõe ääres metsas on männiriisikaid nagu muru? Kauaks neid ikka jagub, peatus enne suvilat tuli lihtsalt bussist maha mina ja läbi metsa kohale jalutada, tee pealt seeni korjates.

Esimesed seened olid ussitanud, vist sai ilmaasjata bussist maha tuldud.

Tegelikult… kui männiriisikaid on, siis peaks ju kaseriisikaid ka olema, kaseriisika koht on teise metsasihi alguses. Kaseriisikad on ilusad seened, neist tuleb väga ilus hoidis.

Ah, vilets seeneaasta.

Kaseriisikaid oli vaid kaks tükki ja needki ussidest läbi aetud. Nojaa, täiskuu aeg, oleks siis, et noorkuu, noore kuu ajal on seened puhtad.

Läheks parem turule, seeneisu tuli juba peale ja turul müüvad mutid kukeseeni, neil oma salakohad. Kukeseened, need ei ussita.

Buss tuli ka nagu tellitult. Hea koha sain istumiseks, otse juhi taga, reklaame oli hea vaadata. Isegi filme reklaamiti…oi, kas SEE film on ka juba kinodes? Ma tahtsin seda kindlasti näha!

Kino polnud ju kaugel, hopsti bussist maha ja …aga rahakott, rahakott oli koju jäänud!

Oligi kodus, esiku põrandale oli kukkunud.

Heldus kui liivane oli põrand!

Tolmuimeja välja, see käis kähku. Ah, tolmukoti peab ka ära vahetama…kus see pagana prügikast nüüd oli, kuhu ma täis tolmukoti pistan!

Mis mõttes vannitoas? Milla sai vesi sinna jooksma pandud?

Miks mul reha käes on?

Kuhu ma raamatukogu raamatu jätsin?

 

Homme on parem päev. Täna oli liiga palju pisiasju vaja korda ajada.

Oot, kus mu hambahari on?