Kas mikroriik Montenegro tasub külastamist?
Aga milline riik, jättes kõrvale sõja- ja katastroofipiirkonnad, ei tasu?
Asukoht:
Balkani poolsaar
Naabrid:
Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo,
Albaania,
Pealinn:
Podgorica
Pindala:
13 812 km2 (Eesti
on ju lausa hiiglaslik...)
Rahvaarv:
üle 600 000 (jällegi
on meid Eestis märkimisväärselt
rohkem)
Rahaühik:
euro (EUR)
Riigikeel:
montenegro keel (midagi
slaavilikku... ja ei ole ka)
Ajavöönd:
GMT+1
Monte
on nagu Tallinna lennujaam – väike, aga siiski suur ja tasemel.
Ida ja lääne kohtumispaik nii ajaloo, looduse, kultuuri,
toidu kui elamuste osas.
Mägine ja maagiline maailm ühes
hämmastavate arhitektuuriliste päranditega.
Soovid
külastada tuhat aastat vana linna uskumatult sinise mere ääres?
Kotor.
Kuna kõike ei saagi, “nüüd ja kohe,” siis minu väljasõelutud variante nädalaseks reisiks olete ehk varasemalt lugenud. Me ei kahetse neist ühtegi, pigem vastupidi, hammas läks verele...
Kindlasti
jäi mul midagi “must see, must do” listist märkamata – anna
teada ja me kaalume vigade parandamist.
Me
nt sõime väljas e kohalikku toitu ilmselt liiga vähe. Aga me oleme
korduvalt täheldanud, et reisil eee... kaob nö liigne e
stressisöömine ja meil oli kõht enamasti lihtsalt liiga täis.
Noorematele
ja aktiivsematele on muidugi hulk enam seiklusi mägedes ja jõgedes;
matkad, rafting (jällegi ei oska ma eesti keelt), meie poolt
külastamata jäänud rahvuspargid ja matkarajad.
Montenegro
kui
turismi sihtriik on
plahvatamas,
mis tähendab, et riik on kiires muutumises ja tihedas
konkurentsis populaarse naabri, Horvaatiaga.
Albaania on ilmselt järgmine “ilutulestik”. Balkan
läks
massidesse.
Montes
on
palju
poolikuid ehitisi, millest saavad hotellid ja apartmentmajad (ma ei
oska taas
viimasele
eesti keeles head vastet leida). Ja keskmine hinnatase võrreldes
kõrvalriikidega, va Horvaatia, viimastel aastatel tõusnud.
Turismipiirkonnas võib arvestada Eestile võrdlemisi
sarnaste
väljaminekutega kauplustes ja toitlustusasutustes.
On
VEEL
hulk
väikeärisid nii transpordis kui toidukaubanduses. Turge. Nt
McDonaldsit, KFC-d, Uberit,
Bolti, ühtegi
suurt tankla-,
hotelli-
või kaubandusketti e
rahvusvahelist megakontserni
seal
naljalt ei näe. Aga
kus on raha, sinna nad tulevad, nii et ... varsti asjaolud muutuvad.
Autentsust, mille pärast “kõik avastasid Montenegro” jääb
lähiaastatel kindlasti vähemaks.
Montenegro
“probleem” on see, et 70% riigi territooriumist on mäed, mis
tähendab, et infrastruktuur ehk
“labased autoteed” ei jõua muule nõudlusele järele. Nende
rajamine on aeganõudev, kulukas ja üldse n*ss
kuubis.
Kui on soov lihtsalt hotellis, rannas ja lähiümbruses
lõõgastuda, ei ole muidugi probleemi. Aga muidu on. Sest turismi
tipphooajal tuleb seiklusjanulistel inimestel juba
praegugi arvestada, et arvestatav osa puhkusest möödub ummikutes.
Ka ühistranspordiga; mägiteedel puudub sageli igasugune
möödasõiduvõimalus.
Samuti tuleb teada, et riigis on “dünaamilised hinnad”. Nagu Boltil või Uberil- tippajal korrigeeritakse hinnad ülespoole mitmetes sektorites. Elementaarne äriloogika.
Keel
Turismipiirkondades
saab inglise keelega enamasti hakkama. Kohati ka vene keelega.
Heal
tasemel inglise keelt siiski keskmiselt oodata ei maksa, va
konkreetselt turistidele suunatud teenused.
Raha
Montenegro
kasutab eurot, ses mõttes on lihtne. Kaardimakse on samuti
normaalsus.
Kuid sularaha peab olema. Nii väikesi kupüüre
kui münte. Takso jaoks. Avalike WC-de jaoks (must have!) Kohapealt
ostetavate ekskursioonide või teenuste jaoks – isegi kui
eksisteerib kaardimakse võimalus, öeldakse otse, et nad eelistaksid
sularaha.
Reisi
maksumusest rääkides
Me
broneerisime varakult, märtsis,
arvestades kahepeale
neljakohalise summaga. Kuid Monte populaarsuse tõttu tekkis meil
Novatoursiga vahetult enne reisi tihe kirjavahetus. Ülebroneerimised
majutustes.
Nii et mõni päev enne lendu, olles jõudnud neljanda!
majutuskokkuleppeni, saime ripakil “viimase hetke pakkumise” e
vaid 618.- ning 514.- ehk päris kena taskuraha tagasi. See laekus
teisel päeval peale lõppkinnitust, enne
reisi. Plusspunktid
Novatoursile.
Tähelepanekud enda tuleviku minale ... ehk on veel kellelegi kasuks
*
Pisut
enam tähelepanu andmerändluse osas
Mobiilse
andmeside väljalülitamine EU
välises riigis teatavasti
ei aita kui telefon jääb 4G võrku.
Õnneks saatis Tele2
mulle T
sõnumi, et 40 EUR mu krediidist on kasutatud, nii et ma lükkasin
terve Tele2 SIM-i välja. Kuigi 3G-le üleminekust piisanuks.
* Netivaba elu on endiselt võimalik ja isegi rohkem elu moodi. Teinekordki!
*
Veel
vähem asju võib kaasa pakkida
Me oleme nagunii käsipagasi
usku, kuid mu kokku 6.5kg pagasit oleks võinud veelgi kergem olla
ning esimesena praakisin välja jalatsid. Mul olid küll vaid
spordijalatsid (tossud)
ja sandaalid, kuid otsustasin soetada suletud ninaga sandaalid, et
edaspidi soojas
sihtriigis vaid
ühe paariga hakkama saada.
Ja 3 paari sokke?! No milleks. Neid
müüakse iga riigi marketis nagu ka trussikuid ja t-särke ja üldse
enamust eluks vajalikke asju. Kui peaks vaja olema. Aga ei ole. Enda
olemasolevaid võib ju iga päev pesta. Isegi kui apartmendis puudub
pesumasin, sest meie kooslusest puudusid ka torumees Sidorov ja 5
igapäevaselt räpast jõnglast.
Natuke
heledamates toonides riideid on siiski tarvis, mul on 90% riietest
mustad.
*
Seltskond
Mine
reisile vaid inimesega,
kes
kasutab sind igapäevaselt prügikastina. Ja sina teda. Kuhu
saab visatud kogu igapäevane draama. Trauma.
Siis
ei ole ka reisi käigus või lõpus ametivõime ja
eripuhastusbrigaade vaja.
Mobiiliside asjus on tekkinud e-sim võimalus. Iga telefon ei toeta ja üldse, aga see võib netikasutust oluliselt kergendada ja odavdada.
VastaKustutaJah, tean.
KustutaMeil esimene katse ebaõnnestus, kuigi e-simi saab ju isegi kodust enne reisi soetada ning me ei viitsinud süveneda.
Majutuses oli tasuta wifi, hädga oleks saanud kus tahes ju tele2 netti kasutada...
Aga neti ja kohati isegi telefoniga ringi liikumine on täitsa eluterve vaheldus.
TelefoniTA
KustutaPidevalt töötav kaart ja 'nett annavad minu arust enesekindluse, mis on reisil kasulik. Ükskõik kas tahad minna üksi linna peale, ootamatult leitud matkarajale või otsid linnaservast kõrtsi, või tahad telefoni abil võõras keeles menüüd tõlkima - on parem, kui sul on käepärast kaart või tõlketeenus.
KustutaMa sügisel jäin hätta lennuväljale takso tellimisega. Püüdsin tänavalt kätt tõstes takso kinni küll, kuid seletada "lennujaama" ei osanud kuidagi. Tõlke-äpp aitas lõpuks. Muidu oleks päris jama olnud.
Mhmh, telefoni ja netita oleks nagu väike puue tõesti. Kriipi olek.
KustutaPäris ilma käisime Budvas ja rannas; juba tuttav ja ei pea kadumise / varguse pärast muretsema.
"Aga milline riik, jättes kõrvale sõja- ja katastroofipiirkonnad, ei tasu?" Mul on selline kiiks, et autokraatlikes sitapeariikides ei käi, tundub nagu režiimi majanduslik ja moraalne toetamine.
VastaKustutaSamas, nende riikide august välja tõmbamiseks on iga väline ühendus abiks. Kui see rahvas oma riigis elabki raudse eesriide ja info-tulemüüri taga, siis ei muutu seal iial midagi.
KustutaKas sa Venemaalt tuleva külalise võtaks praegu oma kodus vastu?
Oleneb külalisest. Jah, ma tean neid argumente, vaidlusruumi on lõputult ja eks igaüks järgib endale sobivat vaadet – näiteks NSVL pudenes mõnede hinnangul laiali tänu majanduse lõplikule põhjakäimisele. Oleks varem põhja läinud, oleksime ehk varem vabanenud? Mul lihtsalt käsi ei tõuse sellistele riikidele reisiraha andma (jaa, arvatavasti toetan enda teadmata mingite kaupade nt kütus kaudu, aga kõike ka ei jõua jälgida, loobun sellest, mis silma jääb) , ilmas on ka muid kohti, ma ei pea tingimata sinna minema. Lisaks toimub sel moel pidev kuvandi toetamine, Dubai, Türgi, Hiina jms inimõigustele vilistavate režiimide normaliseerimine, "autokraatlik küll, aga vaata kui ilus". Ma ei ürita siin nüüd kellelegi süümekaid tekitada või reisivalikuid alavääristada, lihtsalt see üks lause, mida tsiteerisin, kõnetas, jäi kripeldama, vajas täiendust. Kindlasti on kellelgi muidki kriteeriume lisada.
KustutaEks ta nii on. Sinu viide, et on küllaga külastamist mitte väärivaid riike, on aga minu arust väga õige.
KustutaPõhimõtteliselt nõus aga kust ja kuidas seda piiri tõmmata, kõhutunde ja massimeedia või "demokraatia indeksi" abil? Kuuba näiteks kuulub kindlasti nende hulka, samas inimestega rääkides (eraviisiliselt ruumist väljas) näed, et paljud rezhiimi vastu - suur sarnasus omaaegse NL'ga. Sinu dollarid (ka otse inimestele antud) õngitseb riik üht või teistpidi endale rezhiimi elus hoidmiseks.
KustutaMa ei arva, et NL lagunes majanduslikel põhjustel, ikka poliitilistel - inimesed enam ei tahtnud vana moodi edasi elada ja autoritaarne juhtkond mingil põhjusel ei tahtnud räiget terrorit kasutada. Põhja-Korea näitel saab terroriga ka näljas ja puupaljast rahvast edukalt vaos hoitud.
Ma otseselt ei ole nõus.
KustutaMuidugi ei kipu riiki, kus režiim ja autokraatia on ohtlikud nagu P-Koreas (Otto Warmbier meenub).
Või internetist leiab hulga liste, kuhu nt valgetel naisturistidel ilma meessaatjata suvaliselt kakerdama ei ole soovitatav minna.
Aga muidu - jah, igal mündil on 2 poolt. Kui serviti põrandalaua vahele ei jää.
Üks on oma sentidega taunitava prevalveeriva poliitikaga riigi toetamine ning teine, nagu Kaurgi mainis, et selliste riikide inimestel on ehk hea näha ka midagi teistsugust ning mida rohkem, seda parem.
Teema on kuidagi samas lahtris, et kui eetiline on tellida Hiina orjastavatest ja saastavatest veebikaubamajadest ... ning kuidas veenduda ja 100% kindel olla, et Eesti, EL-i vms tellimuse puhul (dropshippinguga) lõpeks ikka sama toodet ei saa, lihtsalt üüratult kallimalt.
Ma ei tea, kuidas see on täna, kuid nt 5 a tagasi müüs üks väga suur Eestis tegutsev (mitte Eesti kapitalil) jaekett lisaks toidu- ja majapidamiskaupadele ja tehnikale ka lasteriideid, mis pärinesid Aasia riikidest, kus tööjõu puhul vanust ja tunde ei loeta. Seda võis märgata ka riiete siltidel. (Mine või uuesti vaatama...)