Erinevalt enamiku kirjaoskajate rahulikust "Juhtub-juhtub!" - meeleolust hiljutise keeleeksituse kirjeldamisel reageerisin ise päris tuliselt.
Sissepoole. Ma ei hakanud laamendama. Aga auru oli kõvasti ja siiani ei ole ma oma zen-i veel tagasi saanud.
Kuna palju on just seda "Juhtub-juhtub!" meeleolu, näisin endale oma pahameeles lausa tsirkusevärdjana. Mida muud, viskusin eneseanalüüsi lainetesse. Palju sukelduma ei pidanud, seletus on lihtsamast lihtsam: teenelise kirjaoskamatuna, puuduliku hariduse ja lünkliku teadmistepagasiga inimesena olen ma alati haritud inimestele alt üles vaadanud. Nad teavad rohkem, nad on minust üle. Seekord paraku nägin üles vaadates, et mõnikord on ka nemad oma haldja hame all püksata. Ma olen oma jumalates pettunud. Tulevikus ootan, et arst hakkab mu peavalu ravima loitsu abil ja õpetaja tunneb esimese asjana huvi lastelaste astroloogilise sünnikaardi vastu.
Vabandust. Ma ei saa olla keegi teine.
Pildil on veatu aluspesuga spioon, kelle ma komandeeringus käies võõrale territooriumile jätsin. Kasutu kuju, nüüdseks ilmselt sulan(dun)ud kohalikku voolu.
Postitused
Spioonil on notsu nina - sellest tuntaksegi spiooni!:D Täiesti kohatult tuli meelde anekdoot külma sõja ajast:
VastaKustutaCIA saadab katkematu vooluna eliitspioone Nõukogude Liitu, aga kõik krabatakse juba esimesel päeval kinni. Ükski analüütik ega väljaõppeohvitser ei saa aru, milles asi - legend graniitkindel, keeleoskus laitmatu, dokumendid originaalid, rõivad kohalikud, isegi viina jooma ja kõvasti kandma on neid tublisid neegerspioone õpetatud!
Asjast ka - minu auru "toktorimängus" võttis maha meenutus aastakümnete tagant, mil mu toonane abikaasa (olgu muld talle kerge) ei teadnud miljonimängus vastet sõnale "puritaan"
Ise filoloog ja õpetaja ja lugeja ja puha...Mina õlekõrrena siis aitasin:)
Ma sellest skandaalist tean ainult niipalju, kui blogidest olen lugenud.
VastaKustutaAga muidu jah - mina - väikse haridusega pisike inimene tean ja suured ja targad ei tea! Mismõttes! Viimane imestus oli Eesti mängu vaadates, kui ükski lugupeetud näitleja ei teadnud, et Linda mattis vana Kalevi Toompeale. Kas nad siis Lindakivi legendi ei teagi?! Kuidas lesk põlles vedas kive kangruks, põllepaelad katkesid, kivi kukkus Ülemistesse, Linda istus kivile (kivi on just Lennujaama vastas, maanteel näha) ja nuttis terve järve. Ja siis vedas kividest Kalevi kalmuks terve Toompea kokku. Igaüks ju teab seda? Ei?
Mina nägin saadet otse-eetrist. Niikaua oli kummaline, kuni jutus kõlas läbi mõte, et pärit kakskeelsest perekonnast. Edasi mõelda polnud enam keeruline.
VastaKustutaPalju keerulisem oleks mul ka mõelda, et kes see puritaan ikka oli. Omas mõttes arvaksin, et mässuline kristlane... aga tegelikult on asi vist hoopis keerulisem? Ma olen ajaloos suht nõrk ja võõrsõnades vilets, seepärast proovin rääkida pigem eesti keeles. Mõnikord isegi mõtlen, miks eestlane nii palju võõrsõnu kasutab, kui sama väljend emakeeles täitsa olemas.
Veel mõtlesin, kas tänapäeval välted ka veel olemas on? Liiderlik 3.vältes võibki olla teise tähendusega ;)
Ja üldse ma mõtlen, et mida rohkem ma mõtlen ja mida vähem räägin või kirjutan, seda parema mulje ma endast jätan :D
Puritaanid -> hernhuutlased -> amishid USAS ja nende kohati õõvastavad kombed. Ma ei saa sellest mõttekäigust iial yle, kogu haridus ja haritus kahvatub selle teadmise kõrval.
KustutaVõtan kah sõna, siit üle vee. Ma muidu olen enamjaos asjades sinuga ühte meel, Kaamos, aga sedakorda kaldun teisele poole, enam-vähem Tavainimese ja Kauriga samasse koolkonda (Tavainimese samateemalist postitust ja kommentaariumi pean silmas.)
VastaKustutaNagu Lendavgi, olin siiani skandaaliga kursis üksnes blogide kaudu, aga peale sinu tänast postitust läksin ja vaatasin kommentaare Postimehe fb’st. No ma ei tea... mulle igatahes tundus enamik sõnavõtte ebaproportsionaalselt hüsteerilised. The sky is falling!! Seal oli lugematu hulk pärle, muuhulgas näiteks “Kahjuks tänapäeva noored ei tea vanema põlvkonna termineid ja ei kasuta neid.“ Issand, sa näed ja ei mürista. See on ikka nii stiilipuhas „noorus on hukas“, et. Kui sa, kommentaator, ise „tänapäeva noor“ olid, sa muudkui kasutasid „vanema põlvkonna“ termineid, või mis?
Fb kommentaarid on ...kommentaarid. Need on nagu pärdikukisa anekdoodist, kus nõudmisele krokodilli saba amputeerida kiidab pärdik kisaga "maha, maha, õlgadest saadik!"
KustutaMa mõtlen hirmuga, et sel moel kommeteerijad on näiteks minuga samal ajal poes.
Muidu on su selgituse "vanema põlvkonna terminite" - osa täitsa kümnesse, välja arvatud see osa, et ma olin too pentsik laps, kes rääkis vanainimeste keeles ja luges nagu loom kõike, olgu või vanas mõnusas gooti kirjas Wagga Jenowewa kannatusi.
Mul on inimesest kahju, et ta haiget sai. Siiralt. Ja ikkagi on mu sees "aga....". Mitte parastades, mitte õlgadest saadik amputeerimist nõudes, lihtsalt on.
Tunnistame nyyd yles, kes meist viimati kasutas sõna "liiderdama" hooramise tähenduses. Ma ei vabanda, et minu nooruses 1980tel ja 1990tel oli see sõna juba moest lännu ja seda kohtas ainult vanameeste kirjutatud raamatutes. Naised nii roppudest ja amoraalsetest asjadest ei kirjutanud.
VastaKustutaSiin on igatahes üks käsi püsti......
KustutaMina olen kasutanud oma tekstides ja ka kommentaarides. Aga eks ma olen taat kah🙃
KustutaMa kasutan küll sõna "liiderdama" ja liiderlik" siiani, hooramise tähenduses.
KustutaKaamos, su krokodilli saba amputeerimise anekdoot hirmsasti meeldis mulle. "Õlgadest saadik" !!
Ma ka, ma ka kasutan.
KustutaMdea, minu tutvusringkonnas see kuuluski kurjade vanainimeste sõnavarasse, meil, noortel, oli tähtis oma erinevust kurjadest vanainimestest ka sõnavara kaudu rõhutada. Mul hakkab tänapäevani halb, kui ma mõtlen sellele, milliseid suhtumisi täiskasvanud endile lubasid ja millised nõudmisi nad samal ajal lastele esitasid. Sõna on mõnikord symbol.
KustutaSee, mismoodi sõna(d) ühe või teise inimese peas kõlavad, sõltubki mu meelest taustsüsteemist. Kui näiteks „liiderlik“ oli sinu ringkonnas kurjade vanainimeste keelepruuk, siis muidugi tekivad sul ka vastikud seosed. Mul näiteks selliseid seoseid ei teki _selle_ konkreetse väljendiga, kuigi mõningaid vastikuid vanainimesi leidus ka minu ümber. Nemad olid sihukest peent sorti, säärased toredad rahvalikud väljendid nagu „liiderlik“ nende kõrgeltharitud kõnepruuki ei kuulunud. Nemad ütlesid „kerglaste elukommetega“.
KustutaOi, täiskasvanute silmakirjalikkus ja topeltstandardid teevad kaua haiget. Õnneks on keel ja sõnad mul puutumata jäänud, see tuleb ehk mitmekeelsest lapsepõlvest.
KustutaAnekdoodist on Gena ja Potsatajaga variant ka :)
VastaKustutaMina ei tea midagi Kalevipoja ega Linda lugudest. Mu lapsed hädaga teavad, et mingi sellenimeline mütoloogia ja fänfic olemas on.
Meil kõigil on oma... nupud. Ma just kustutasin facebookist kaks tigevinguvat kommentaari ära, mu enda omad siis, keeleteemalised, bürokraat-terminoloogide viletsast tööst.
Õnnelikud inimesed - mäletavad anekdoote. Mul on nendega jube nutune seis, kunagi peale koolipõlve kirjutasin neid lausa üles. Kujutage ette pidu, kus mulle tuleb äkki meelde, et on olemas olukorraga sobiv anekdoot ja selmet see peast sujuvalt esitada hakkan ma oma narmendavate nurkadega kaustikut lappama...? Päriselt on ka selliseid olukordi olnud. Piinlik.
KustutaA ma loen enne kirjutamist enamasti miljonini ja siis kirjutan. Mõnikord oleks pidanud miljardini tiksuma. Siis kustutan (viimasel ajal olen ühel korral kustutanud. Kuigi auru visiseb siiani.)
Linda ja Kalevi osas tunnistan ausalt üles, et Ülemiste järve kivi lugu tean, ja jõe- ja mõõgavärki ja mõndagi muud, aga et Toompea on Kalevi kalm, seda ma unepealt poleks mäletanud. Ja ma olen hariduselt eesti fill, eks, idee poolest peaksin rahvuseepost tundma pikuti ja põigiti.
Kustuta/Häbenedes kulisside taha ära/
Kalevipojast rääkides. Teate, kuidas mu ameeriklasest mees Kalevipoega kutsub? The Chocolate Man. Sest talle hirmsasti maitsesid me tutvuse algusaegadel need hiiglasuured Kalevi shokolaaditahvlid, hõbedases pakendis, Kalevipoeg peal, mis ma iga kord USAsse lennates kaasa tarisin. Tume shokolaad, pähklitega. Ei tea, kas kommivabrik sääraseid üldse enam toodabki? Või on pakendi kujundus ära muudetud vms?
KustutaŠokolaadimees, ai kui hea.
KustutaAlles hiljaaegu nägin Selveris riiulitel.
Kalevipojaga on mul eriline side - koolipõlves oli tegu rahvuskangelane, keda emakeeleõpetaja kasutas keelatud rahvusliku agenda tutvustamiseks. Ma olin loll, ei saanud aru, korraliku kommunistliku kasvatuse saanud kõurikuna tegin oma Kalevipoja-teemalises kirjandis vaese mehe pihuks ja põrmuks. Mitte rahvuse esindajana, vaid mehena. Selleks, et mu võited vett peaksid pidin eepost põhjani tundma.
KustutaMa ei taha mõelda kui suurepärane kommunist oleks minust saanud. Mõistus tuli pähe hetkel, kui komsomoli hakati meelitama, sinna ma ei jõudnudki, lendasin teise äärmusse. Ei mingit iseloomu, ma ütlen....
Ta oligi ju paras jorss.
KustutaSina, kaaren, ikka oskad!! :) :)
KustutaPühadust teotama sedasi!
Ma tõmbasin endale praegu õhtuse tee kurku sinu pärast :)
Teema püsib aktuaalne, kusjuures arvamused lähevad kaheks nagu ikka. Mäletan, kui Rein Veidemann kirjutas Postimehes pika ahastava artikli(ammu juba), et "nad ei tea isegi juhuluulet ja ajavad segi mingeid nimesid". Ta pidas siis silmas filoloogihakatisi. Juba siis jäin ma täitsa külmaks selles küsimuses. See-eest nad teavad paljusid teisi asju. Eks selle doktorandiga on sama asi. No ei ole kasutanud neid tähtsaid sõnu varem, mis siis! Kusjuures neid näiteid on ennegi iseloomustatud kui kurioosseid. Minu filoloogidest sõbrannad olid ikka ka väga šokeeritud.
VastaKustuta