“Sul on väga ilusad silmad!”
“Miks sul nii pikk nina on?”
Ausõna, ma ei olnud vanaema nahka pannud hundi rollis, lihtsalt oli selline jutukas laps.
Firmapidu, teemaks aeg 30 aastat tagasi, ikkagi asutuse ümmarguse sünnipäeva aasta. Kes tuli üheksakümnendatest pärit autoga sai VIP-iks, vippidele lubati igasuguseid põnevaid hüvesid. Ma tahtsin ka hüvesid, laenasin kolmkümmend aastat vana Audi, sõitsin metsikult hgistades kohale ja – hoppaaa! – hüve(de)ks oli piiramatu alkoholilimiit. Baar ja õlle- ning siidritünnid, baaris nostalgiakokteilid.
Kas ma selle pärast higistasin? (Pettunud ohe)
Esimeseks kokteiliks lasin ikkagi vikati segada, SUUR VIGA.
Kobisin kohe magama ja liitusin seltskonnaga alles kahe tunni pärast, edasi olin oma hüvede kasutamisega äärmiselt konservatiivne.
Inimesed olid ilusad, paljud, kes üheksakümnendaid peaksid mäletama kui perioodi, mil neil mähkmeid vahetati olid end tõeliselt ajastu vaimu tabades kostümeerinud, naistel oli valdav kostüümielement paar punaseid sukkpükse. Signe Kivi tuli meelde.
Ja muide – ma olin esimest korda elus Peipsi põhjakaldal.
Uskumatu.
Öösel kukkusid tähed vihmana.
.JPG)
Postitused
Hakkab juba meelest minema, missugused need 90ndad olid. Tagantjärele tundub, et ilusad ja lootust täis. Tore, et tehakse firma- ja stiilipidusid. Seepärast Sa ei saanudki kokkutulekul osaleda. Oleks tore olnud kohtuda.
VastaKustutaKolmkümmend on saavutus - mul täitub selle firmaga kevadel!:) Teeks oma töölistele kah vikati, saab poole tunniga pidu läbi:D
VastaKustutaAudi on muidugi täiesti ajastukohane! Mul oli esimene auto ka sinist värvi, tõsi küll - Mosse:)
Sinine auto on ühe toreda noore pere oma, nad lubasid mulle isegi suuski laenata, kui ilusasti palun.
KustutaMõelda, et siis oli see Audi tluiuus, ega eesti tavaline inimene ei olnud suuteline sellist soetama, nüüd vanaraud. Sellajal pandi pidu ja peale seda sõideti ja politseil oli alkomeetriks teeklaas ja terav haistmine, oli ikka jube töö, aga järelikult tasus ära. Inimesed jõid ROYAL piiritust ja Mehukatit iga nädalalõpp, sest oli viinast odavam. Kui kriis süveneb, küll siis leitakse mida odavalt juua kõlbab. :)
VastaKustutaMehukatti viinaga oli ka kokteilimenüüs. Hah, ma ei ole seda kunagi proovinud, seegi kord jäi maitsmata. Aga toda teist segu elementi - surnupesupiiritust - enam saada polegi.
Kustutamina mäletan ikka nii, et Monastõrkat joodi...
KustutaKas vahvleid süüa anti?
See, et veini ei olnud, üldse mitte mingisugust veini, nörritas päris korralikult. Vahvleid ka ei olnud, ainult kange alkohol ja Anne Veski.
KustutaMa pole viimase fänn, aga ta on tõeline proff, ei mingit nurkade sirgekslaskmist.
Mul on tuttav, kes õppis eesti keele ära, kuna oli ja on Anne Veski fänn.
KustutaKanget alkoholi saab alati ju leebemaks timmida? Pmst ükskõik mida saab apelsinimahlaga (või mistahes morsiga) tempida... Ma viimasel peol jõin hästi lahjasid mohiitosid, nime poolest alkohol, reaalselt mitte.
Pärast esimest vikatit läksin ka ülilahjade või alkoholivabade segatilkade peale üle, mohiitosid ei tehtud - polnud ajastukohased!
KustutaSu tuttavast saan aru, fänniks olemine on mõnikord inspireeriv.
Mu esimene auto oli punane Audi 80. Aastat ei mäleta, aga kusagil 199x ma ta ostsin küll.
VastaKustutaEsimene - Moskvitš 2140. Valge. Ostetud 1997. Kellegi jaoks oli ta juba väga vana, aga minu jaoks täitsa uus. Umbes 2000. aastal kriipisin kohemata selle ukse ära ja tegin seejärel külgede peale hõbedase ja sinise sprayvärviga kerged graffitid. Järgmine oli juba Opel Ascona, punane. Graffititeta. Mõlemad oleksid ea poolest sobinud su üritusele, kui nad juba ammu lammutatud poleks.
VastaKustutaMu laenuauto oli muide vanem kui mu sõidustaaž, lubade omanik olen ju alles umbes neljakümnendast eluaastast...
VastaKustuta