Lendav Konn kehutas avalikustama oma köögiaknast nähtavat peisaaži.
Teine on pilt, mis mulle endale kõige rohkem meeldib - köögiaken, öö, virmalised. Ja kui te veel teaksite, kui külm seda pilti teha oli!
Loodan, et keegi ei pahanda, kui köökide akendest avanevate vaadete lingid siia ahnitsen?
Kõik on oodatud!
Postitused
Ja tähti on sul ka rohkem!
VastaKustutaAga päevavalguses ongi rustikaalselt maaliline:)
Ooooo!!!! virmalistele.
VastaKustutaOsssaaaa!
VastaKustutaOn ikka suur au, kui võimaldatakse köögiaknast sellist vaatemängu näha!
VastaKustutaAga see sügisene puu on oma värvides ka selline mõnus malbeke...
Wow. Vaimustavad virmalised!
VastaKustutaMa läksin kadedusest kollaseks.
VastaKustutanagu - ma olen üldse elus kaks korda virmalisi NÄINUD!
VastaKustutaÄrge olge kadedad, ega see pole ikka päris nii, et "näh, jälle need pagana virmalised siplevad akna taga, kaua võib!"
VastaKustutaSee oli SÜNDMUS, ma kõhutasin jääkülmas ruumis aknal, julgemata aega raisata soojalt riidepaneku peale, sest äkki lõpeb kõik kui ma ei vaata.
Kuna mul kodus peaaegu ei ole mingit valgusreostust, siis olen ma virmalisi siiski rohkem kordi näinud kui see üks. Aga sel korral oli kõik kuidagi eriline.
Muljetavaldav!
VastaKustutaAitäh, et võtsite maha üleüldist kadedust tekitava virmaliste foto. :)
VastaKustutaei võtnud!
VastaKustutaKuhu kadus????
KOHE PANEN TAGASI!!!
Lõrr....
Ja ma tõesti ei tea, miks see ennist kadus!
VastaKustutaMuidugi virmalised on sefid. Aga natuke alasti tüüp on kodune.
VastaKustutaPS. Ma jõudsin oma kirjutamisega kuhugi, mis nõudis eneseületust https://lauapealne07.blogspot.com/2020/10/valjakutse.html
Alati tüüp poseerib butt naked virmaliste pildil ka, aga seal om tal kõrvaosa.
VastaKustutaTa on selles kohas olnud niikaua, kui ma siin elanud olen. Me oleme elanud ühes rütmis - ma tean, mida temalt oodata ja eks talgi on mõtteid...
Ole valvel, et keegi saagi ei haaraks.
VastaKustutaMa peaks loo kirjutama, kuidas lapsepõlvest saadik - kuhu iganes me kolisime . alati hakati mulle kalliksaanud puid ümbruses maha võtma. See juhtus Eestis juba lapsepõlvekodus maal; edasi Tallinnas ja hiljem mujal, absoluutselt igal pool. Lausa õudne. Ma elasin alati korterites ja need puud olid lähedal, aga kellegi teise, nagu ntx naabri maa peal. Või tegi omavalitsus haljastuses drastilisi muutusi. Või tekkis lähedusse uusehitus.
Minu elu eesmärk on veel saavutamata: soetada maja, mille ümber on ilusaid suuri puid ja oma maa peab nii suur olema, et keegi minu eluajal mu vaadet rikkuma ei tule.
Mul on ehk natuke ohutum. See on minu maa, minu puu. Võõrad ei tohi, omad ei taha.
VastaKustuta
VastaKustutaOn veel üks oht. Mees rääkis, kuidas tema isa, kes muidu oma nina aeda ei pistnud ega aiatöödes vahele ei seganud, ühel päeval äkki otsustas nende väga suures ja rikkalikkus aias osa kirsse maha võtta, sest segasid tema vaadet. Mõeldud-tehtud! Enne kui keegi jaole sai oli plats puhas. Et nagu muuseas või nii... Pärast oli kõigil väga kahju ja mitte neist puudest, vaid kui kole ja lage lehtla juures oli, mis siis, et vaade oli olemas.
Selliseid asju on mu elus ette tulnud küll, aga praegu olen ma lesk, üksik ja lapsed elavad kaugel, nemad niikunii enne küsivad kui teevad 😀
VastaKustuta