Veel paar päeva ja siis pidi suvi hakkama. Vähemalt, räägitakse, soojaks läheb. Nägin täna poeriiulil Difusili, aga, näe, ei ostnud, sest sääski pole ju. Kui soojaks läheb, siis vaatab seda asja, võibolla avan sääserestorani, võibolla ostan peletusvahendit. Niikaua saab veel põldu harida ilma, et keegi sääri küljest närib ja silmi ummistab.
Mitte ei mäleta, kelle blogi see oli, kus kirjeldati põllumulla testi, mille käigus puuvillased aluspüksid maha maetakse ja mida rutem need maa sees ära kõdunevad ja ussikeste ning muude pudilaste poolt nahka pannakse, seda parem olevat mulla tervis. Ma olen kehv maaharija, mu põllul on muld nii kõbus, et sellel kõndides süüakse trussad otse jalast ära. Vihmaussid on jämedad nagu jalgrattalohvid ja sitikad meenutavad robottolmuimejaid. Umbrohule mu põld meeldib. Otsustasin seepärast kõvasti maasikamaad suurendada, seda pole nii sõgedalt rohida vaja (+maasikad!). Peenravaipa vaja juurde, mis muud. Pole üle poole aasta ehituspoes käinud, helde aeg, täna olid kõik maakonna inimesed kindlasti sama mõtte peale tulnud. Noh, et maasikamaa, ehituspood ja nii edasi.
Päris ehmatav kogemus oli. Inimestest on ikka väga kerge võõrduda.
Varakevadest saadik otsisin taga sügisel "kindlasse kohta" pandud vihmutit, teate küll seda asja, mis voolikust tuleva vee ilusasti laiali pritsib. Kadunud. Poolteist kuud otsisin, täna andsin alla ja ostsin uue. Selle jaoks oli voolikule vaja teise läbimõõduga otsik panna. Kummardusin kuuris alumise riiuli juurde, kus teadsin neid olevat, toetusin käega samal ajal murutraktori kapotile, hea oli toetuda, mõnus kumer asi oli külma kapotipleki asemel pihu all.
Vana vihmuti. Ma otsisin nädalate kaupa oranži kilpkonnakujulist plastikust kolakat, leidsin rohelise.
Hea, et ma nii kitsi olen ja uus vihmuti sai kõige odavamate vidinate hulgast valitud. Hajameelne laristaja oleks paari aastaga pankrotis.
Postitused
Käisin Väike-Maarjas poes. Tavalises, umbes Konsum. Julgen öelda, et ma pole viimase aasta jooksul nii tihedalt rahvast täis poodi kohanud.
VastaKustutaA üldiselt oli teil super tore, hoolimata lumest, rahest ja mägede tuulest. :)
Väike Maarjas oleva Konsumiga enam-vähem võrdse kaubavalikuga pood on järgmisena Rakveres (25 km? rohkem?) või Koerus (sama kaugel), mõni ime, et rahvas sinna palverännakuid teeb.
VastaKustutaKui ma ise taoline metslane poleks, käiks ka. Tegelikult ma käingi Koerus, jääb töölkäimateele.
Ise eelistan korra paari kuu tagant mõnes lao ja poe sohilapses käia, et muul ajal poes võimalikult kähku käidud saaks. Poodides on ju inimesed, iuu!
Inimesed on ju toredad? Ei? Käisin eelmisel nädalal kaubanduskeskuses. See oli täis noori naisinimesi, kes endale ilmselt kevadisi riideid ostlesid. Mitte et preilid muidu poes ei käiks, aga nüüd olid klientuuri demograafilised parameetrid ikka väga väga kaldu. Mulle muidugi meeldib, miks ei peaks?
VastaKustutaKahjuks ei jõudnud ma sel aastal Pronkssõduri kummardamist vaatama. Ja Nurmsile ka ei jõudnud dessandi ajal. :(
Kaur
Liiga palju inimesi ümber minu on hirmutav. Tavaliselt ma eemaldun seltskondades distantsile, mis võimaldab suuremat omaruumi, poes on ahistav olla.
VastaKustutaMeil kõigil on kiiksud.
Jah, ikka rohkem nii paari km jagu, V.-Maarja on Rakverest 27 km, nii nagu ka Amblast. Ma jäin kunagi isegi selle üle mõtlema, miks kihelkondade kirikud on üksteisest ca 30 km kaugusel, km-paar siia-sinna, siis võimalik järeldus selles, et ammusel ajal oli see kaugus ühe päevateekonna pikkus. Või mida mina sellest ka tean?!
VastaKustutaSiiani on meeles aastakümnetetegune külatädide matemaatika: kodunt Rakverre minnes on Väike-Maarja poole tee peal ja Väike-Maarjast Rakverre omakorda Assamalla poole tee peal.
VastaKustutaKõigi nende aastakümnete jooksul pole meeles olnud seda väidet kontrollida. Lihtsalt "nii on, sest Helgi ütles, et nii on".