"Okahoma", teate küll.
MTÜ Kungla muusikalitrupp.
Minu esimene amatööride-muusikal.
Viimati vaatasin ma seda lavaka kolmeteistkümnenda lennu diplomilavastusena, mitte küll Ugalas vaid telekast. Dajan Ahmet oli käruga maadlev Ali Hakim ja Allan Noormets Esimene Armastaja.
Seekord oleksin ma meelsasti kava ostnud, aga seda ei olnud ja nii ma siis ei teagi, kes olid seekordses lavastuses näiteks Laury ja tema tädi rollides - väga toredad esitused, mitte, et teised kuidagi nigelamad oleksid olnud.
Üllatavalt palju noori laulvaid mehi trupis, mis meega neid küll kohale saadi? Sellest, et üks poiss oli kindlasti tüdruk ja šerif oli samuti täiesti naine mis naine ei olnud mingit muret, nii lihtsalt seekord pidigi olema.
Ja kõik oskasid laulda.
Ja püss paukus ning nuga välkus ja tantsulkal läks kakluseks nagu pidi.
Teate, asjaarmastajaid PEAB vaatamas käima, see on hingele hea.
***
Keset etendust tuli pähe imelik võrdlus. Tegu oli tantsustseeniga, üle tosina inimesi kepsutas ühes rütmis laval või nii vähemalt pidi see olema. Nagu ikka ei ole "pidi" ja "toimus" sünonüümid ning mõni tantsiv jalapaar jäi paar takti maha või kimas pool nooti ette. Täiesti normaalne olukord, lava oli väike kui pöidlaots ja tantsupoognad laiad kui noore mehe vikatikaar.
Mõte tuli nagu hulkuv koer laulatusele, sama sobimatu: kui muutuvates oludes pole võimalik viitteist tantsijat alati võimalikult sünkroonis liikuma saada, siis kuidas kujutavad vandenõuteoreetikud ette maa lapikuse varjamist sadade tuhandete "teadjate" poolt?
No on ju sellesse hetke mitte passiv mõte?
Kunst on süüdi!
Postitused
"Ega kunst ole, kullaksed, elu
VastaKustutakunst on ainult elu peal vaht.
Mida kuumemalt keeb ise elu,
seda kõrgemalt kobrutab vaht.
Seda keemist kaeb kulbiga härra,
härra nimi on nii-öelda kokk
ja kui kokk võtab vahu ära,
siis ongi vahuga jokk.
Kuid kui tuli on liiga palav
ja supp liiga ägedalt keeb,
siis vaht on veidike sala,
muist vahtu supisse keeb.
Nõnda mõnikord kunst saab eluks,
nagu mõnikord supiks saab vaht,
aga muidu, normaalses elus
lahus hoitakse ikka neid kaht"
Hando Runnel
(kui midagi läks mööda, siis näkku ehk ei lööda, ma panin peast, ei vihust, ma panin otse pihust.)
(Dramaatiline karjatus) tule tarvas appi! Kuidas saab inimene (antud juhul siis teeneline luuletaja) yldse arvata, et kunst on tarvis inimestest eemal hoida? Elu on mulle hoopis muid asju õpetanud - nimelt, mistahes asja tegemine pyhendunult ja hoolikalt on kunst! Isegi käbide korjamine või auto kojameeste puhastamine!
KustutaNo ma arvan, et see oli ikka sarkastiline. Runnelil on ju see ka:
Kustuta"Õde õpib õmbluskoolis,
vend see mõtleb müürsepaks,
mis on teha kleit see kerge
või mis teha müür see paks."
Tglt enamuse inimeste puhul ei saa sarkasmi vm stilisme kasutada, nemad võtavad ikka 1:1. Ja see, kes aastaid mingit väljendit irooniana korrutab, söövitab selle enda mõttemustritesse ja pöörab iseennast seda järgima, tulemuseks on ikka 1:1. Nähtud, kuuldud, võideldud.
KustutaSarkasm olevat hapuks läinud iroonia.
KustutaAjal, mil Runnel need read kirjutas oli meil palju, palju hapusid asju...
Runnelil on koguniste luulekogude pealkirjad vahel iroonilised. "Mõru ning mööduja", kuida see 76. aastal sellise pealkirjaga üldse trükki lasti!
KustutaKui juba Andres Ehini syrrealistlikud luuletused olid salongikõlblikud, siis Runnel oli ju ometi mustermees.
KustutaKäisin alles keskkoolis, kui kadunud klassijuhataja viis meie klassi seda etendust Ugalasse vaatama. Tohutult äge oli ja kuna meie õpetaja oli ka Piret Kalda klassijuhataja olnud, pääsesime pärast etendust lava taha autogramme küsima. Siiamaani on see autogrammidega kavaleht mul alles :).
VastaKustuta1980tel etendunud muusikal kannatas isegi tillukesest mustvalgest televiisorist vaadata ja mitu aastat mäletada. Just avastasin, et teoreetiliselt saab seda Jupiteris uuesti, aga tehnilise progressi tõttu juba värvilisena näha. Kui keegi suvatseks vaadata mõlemat lavastust ja neid võrrelda, siis uvitav oleks teada, mis ta ytleks selle peale.
VastaKustutaOoojjahhh!
VastaKustutaMa olen ka see õnnelik,kes käis kunagi Ugalas seda vaatamas.& hiljem olen TVst ca 13 korda seda meelde tuletanud.Kui peale satun,jään ikka veel vaatama...
See on tegelikult üliäge,et ka asjahuvilised amatöörid sellise asja ette julgesid võtta...