Lehed

pühapäev, 26. aprill 2020

Tolm tuules



Metsatuka varjus oli maja olnud juba ammu, juba nii ammu, et ilmselt ei olnud need kuused esimesed sellest puude suguvõsast, kes talu varjasid. Sõites tabas  mind veider äratundmishetk, et minagi olen nii vana, et mäletan veel eelmisi kuuski, mis seal kasvasid.  Maja ehitamise eelset aega ma ei mäleta, ei saagi mäletada, aga kuuski, neid eelmisi, mäletan.
Täna oli maja juures midagi teisiti. Vana lippaed oli maha võetud, aianurka oli kerkinud plekkangaari kujuline kasvuhoone, õuel olid kuhjas tahmased ahjukivid.
Teate küll, sellised muutused, mis ütlevad ka võõrale pilgule, et selle maja vanaperemees või -perenaine on nüüd päriseks läinud ja uus rahvas, on nad siis sugulased või ostjad, kohal.
Mulle tuli meelde selle maja viimase peremehe nägu, kõnnak, viis, kuidas ta kõneles. Tuli meelde, mida ta nooremana tegi, milline oli ta maine muu, nüüdseks samuti kadunud külarahva seas. Meenus, kuidas ta vaenas naabreid, kelle kasutada oli enne riigi uut iseseisvusaega osa tema talu kunagisest põllust, kuidas ta teiste naabrite õunapuid samal põhjusel soolamas käis ja kuidas ta sellega vahele jäi. Tuli meelde, kuidas ta oma õega oli valmis kohut käima, et maad ainult endale saada ja tema kõrvast kõrvani naeratus tuli silme ette - seda nägin siis, kui ta mulle rääkis, et õde loobus kohtusseminekust ja "nüüd on kõik minu!"
Äkki ma taipasin, et ilmselt olengi mina ainus, kes seda mäletab. Naabreid ei ole enam, sõpru tal polnud, temast lapsi ei jäänud, õe lapsed, kes maja pärisid, ei teadnud oma onust eriti midagi, sest kohtusse jäi kunagi ammu küll minemata, aga suhted katkesid siiski täielikult.
Aga ma küll mäletan, ent ei raiu seda kuhugi. Ja ma pole päritolult üldse kohalik!
Ja nii jääbki.
Need juured on nüüd kuivanud ja parem ongi.
Kolmandat metsa selle maja ümber näevad kunagi kellegi teise silmad. Mälestused sellest majast on siis teised.
Minevik kaob nagu tolm, mõnikord on see hea.

***

Kalal käisin.
Kala ei saanud.
Kalal ei käidagi kala pärast. Sinna, kus kala saab, on sant minna, ma läksin sinna, kus mugav oli püüda. Võibolla selles järves tegelikult kala polegi, aga püüda oli see-eest mõnus.
Proovige ka, ausalt!

41 kommentaari:

  1. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  3. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  4. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  5. Jah, Henzen, su nügimine on silma hakanud ja see võib sind üllatada, kuid mulle on see väga ebameeldiv.
    Samal ajal on mul sinust kahju, aga see ei tee su kommentaare meeldivaks.
    Minu blogi, ma ei pea punnitama viisakas olla. Sina ju ka pole.

    VastaKustuta
  6. Rääkisime eile äiapapaga tema lapsepõlve-maadest. Küla ja teed, talud, majad, inimesed ja nende kombed. Ja ta tõdes nukralt "nüüd olengi mina kõige vanem kohalik elanik ja mäletan paljusid asju... ainsana."

    Minu vanavanemad surid või kadusid ammu enne seda, kui mul endal ajaloo vastu huvi tekkis. Nende lood oleks olnud väga-väga põnevad - huvitavad ajad ja keerulised saatused. Aga nüüd on ammu hilja.

    Käisin eile raudteetammil, mis jookseb läbi uuselamurajooni. Mõtlesin - kas siin keegi teab, et see on raudtee? Kas kedagi üldse huvitaks?

    Mu Tallinna kodu lähedal on edevalt renoveeritud elumaja (Wiedemanni 2b), mis oli kunagi linna kuulsaim bordell ("Grand Local"). Jällegi - kas elanikud teavad seda ajalugu? Kas nad tahavadki teada?

    Mis siis ikka. Võib-olla ei peagi iga koha kodulugu meie kollektiivses mälus püsima. Kirjandus talletab üht-teist, ja ehk sellest piisab. Oleks ju õudne, kui me KÕIK inimajaloos juhtunu meelde jätaks...

    VastaKustuta
  7. Maja, mis on minu kodu üle kolmekümne aasta lohistab slepina kaasas meeletult tulist lugu metsavendadest, lihtsalt varastest, vene võimule pugejatest ja ülimast inimlikust reeturlusest. Omal moel tuli selle vari ka meie, kohalikele inimestele võõra pere peale, oli viltu vaatamisi ja kurje ütlemisi.
    Sellepärast olen mõnikord mõelnud, et ajalugu on küll vajalik, kuid sellega kaasas käiv koorem jääb mõnikord valede inimeste kanda.
    Nagu maja, millest kirjutasin. See oli küla vastu õela inimese kodu. Ta õelus oli kasvanud algsest "kuidas küla koerale"-olukorrast, kuid pärast oli kannatada saanul juba ükskõik keda pureda, kõik näisid vaenlased.
    Maja uued elanikud ei tohi seda õeluse taaka enda kanda saada. Nemad andku oma majale uus ajalugu.

    Kunagine Pagari tänava venelaste julgeoleku hoone on nüüd kortermaja. Kunagine Rakvere haigla on samuti kortermaja. Neil majadel on minu jaoks märk küljes, ma ei kujutaks end ette neis elamas. Olekski koorem vale inimese kanda.

    VastaKustuta
  8. Bordellis võiks olla palju rõõmsam elada kui morgis. :)

    VastaKustuta
  9. Tallinna kesklinnas on paljudel majadel omandireform õudus kaasas. Elanikest said "sundüürnikud", nad aeti oma kodudest seaduse jõuga välja. Riikluse järjepidevuse nimel loodi tuhandeid inimlikke tragöödiaid. Ühiskond on selle kenasti ära unustanud. Hea? Halb? Ei tea, eksju.

    VastaKustuta
  10. Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  11. Mhm, omandireformi aegsed asjad läksid mul puhta meelest, nendega ma peaaegu kokku ei puutunudki.
    Ilma musta taagata oleks vist ise ehitatud onn metsas, selleski ei sa kindel olla.
    Täitsa segane olukord: ajalugu on oluline, aga mõni asi võiks tõepoolest üle lameda maa ääre kukkuda ja sinna kadudagi.

    VastaKustuta
  12. Sundüürnike teema ongi vist põhiliselt Tallinn. Ma olen Kadriorus, siin vahetas sisuliselt kogu elamufond omanikku ja läks tagasi baltisakslaste kaugetele pärijatele. Meie majad (terve kvartal, korraga ehitatud) läksid konkreetselt sulidele. Käidi kohut, kõik ajalehed kajastasid, artikkel Eesti Ekspressis oli viis lehekülge pikk. Aga miski ei aidanud. Sulide selja taga oli riik oma legitiimsuse taastamise hädaga - ja see trump lõi kõik muu üle.

    VastaKustuta
  13. Mul on hiljuti saadud kuus-seitse köidetud aastakäiku esimesi "Maalehti" ja ilmelik justkui välklambi valguses faktiräbalaid jäädvustav mälu. Ma pole veel jõudnud neid pilte kontrollida, kuid imelikke asju on meeles.
    Kõige esimene Maaleht - Savisaare artikkel üle mitme lehekülje, milles ta kirjutab, miks ta parteist välja astuda ei kavatse, sest me ei hakka ometi kapitalstlikku vabariiki taastama. Kusagil hilisemas lehes mingi naiivitari artikkel: talusid peab jätkama sealt, kus kõik pooleli jäi. Pastlad, suur lilleklump tare akende all, ussaed ja linane hame. Muidu pole õige!
    Meie kodus oli polle ehitamise pealt seina löödud kirves pea pool aastat seal paigal. Eelmuste omanike järeltulijad, kes olid maja ise riigimajandile maha müünud tulid bravuuritsedes õuele ja teatasid, et nüüd võtavad nad kõik tagasi, sest kustkohast nemad müües teadsid, et aastaid hiljem oleks maa ja maja tagasi saanud nõuda. Kuhu meie läheme? Pole nende asi.
    Nohah, tuleb välja, et siiski midagi on ka minu elust läbi jooksnud.
    A võibolla ma seepärast sotse valingi.

    VastaKustuta
  14. Nüpd jäin siin kurtma halva üle, mis ootamatu reeglite muutumisega kaasas käis.
    Suures pildis oli head rohkem, lihtsalt hea on enamasti väga üldine ja halb ilgelt isiklik😁

    VastaKustuta
  15. ussaed - lugesin EKSS-i - uus sõna minu jaoks. Olen kunagi kuulnud, aga kust? V. Illimarist? Tuglas on Ahjast, võis kasutada küll....

    VastaKustuta
  16. Ma mäletan, et ühes luuletuses oli õunapuude kohta öeldud, et "üle ussaia vaatavad kopli", aga ei mäleta praegu, kelle oma.

    Aga kohapärimuse saab Kirjandusmuuseumile anda, nemad talletavad vaikselt rahulikult, ei tule kellelegi nina alla toppima, kui just keegi ise konkreetselt arhiivi otsima ei lähe.

    VastaKustuta
  17. Ma olen natuke üllatunud.
    Ussaed on ju täitsa tavaline sõna. Või pole? Või?
    Visnapuu luuletus on ja toomingad on need vaatajad.

    No pleekaeda ikka teate..?
    Rohtaeda?
    Ausõna, ei nori....
    Ok, natuke ikka norin ka.
    Ma ise jään notsu tekstidega ilmast ilma jänni. Muudkui otsin sõnaseletusi. Kauri arvutilugudele isegi ei vaevu seletusi otsima, annan eos alla, täiesti üle pea lähevad.

    VastaKustuta
  18. Hmm, mis minu arvutilugudega? Ma ju ei kirjuta kusagil eriti?

    Pleekaed - arusaamatu sõnakombinatsioon Väikesest Illimarist.
    Rohtaed - mingi umbmäärane sõna, selgitamisega jääksin hätta.
    Ussaed - küsisin koduselt mitmekordselt eesti fillilt, täiesti tundmatu sõna.

    VastaKustuta
  19. Arvutikasutusest -sa oled kirjutanud piisavalt mõnes kommentaaris ntx Rentsi juures, et ma aru saaks kui vähe ma mõistan. Nii sind kui Rentsu.
    Näiteks (lootuses, et saan lahenduse, omakasu mängus, noh): kuidas saada Hiinast kätte mahukas videofail, kui nad ei kasuta wetransferi, gofile, mozilla fileshare ja google drive ja mina ei taha tööarvutisse skype'i ja ei soovi ka mingis x-keskkonnas end raha eest kasutajaks regada? Mul on selle küsimuse kirjutaminegi keeruline, vastust leida on ...pfff!

    Teistpidi: kui mina kirjutan lause "Mari vaatas, kuidas tosin parti ladistasid üle vihmast leotatud tahra otse seenise ette, nagu oleks tahtnud puhaskambrisse lesti pühkima tulla", siis minu jaoks on see pilt, aga kuidas näed seda sina ...?

    VastaKustuta
  20. Aa, see küsimus hiina kohta ei ole tegelikukt see, mida ma arvutilugude all silmas pidasin. Arvutilood on need, kus sa loobid mingeid programmeerimise põhitõdesid ja mina samal ajal nuputan kuidas mingis tabelis panna protsendiarvutust tööle, endal pea märg otsas

    VastaKustuta
  21. Mari, pardid - seenis ja tahr on võõrad sõnad. Puhaskamber ka. Aga ikka tekib silme ette mingi partidega kujutluspilt. Ja poisipeaga Mari, kel miskipärast peopesa silme kohal kaardus nagu päikesesirm.

    Arvutid ei tööta. Kogu IT on katki. Igal viisil ja kogu aeg. Ja see ei ole kasutaja (sinu, minu, meie) süü, vaid see maailm ongi selline. Sellepärast ei pea sina enda peale mitte pahane olema. Ma hingasin täna kümme korda sisse-välja, et õpetaja saadetud mittelahenduv arvuti-kodutöö-ülesanne kuidagi tehtud saaks; aga see vaene õpetaja pole ju samuti süüdi.

    VastaKustuta
  22. Protsendiarvutus kõlab nagu Excel. See on omaette maailm. Jällegi, selle maailma mitte-tundmine ei ole kuidagi häbiväärt ega süü, ja selle kallal vaeva nägemine on pigem normaalne.

    VastaKustuta
  23. Ma polegi pahane, kaugel sellest - mul on hea meel, et maailm nii kirju on!

    VastaKustuta
  24. Ussaed...on yx õudsamalt ilus & huvitav sõna. Mu naaber nimetab oma maakodu selle nimega.Lõuna-Eestist ta pärit on.Googel ytleb, et kusagilt Nedsaja kyla lähedalt.
    Kunagi oli,& kindlasti mitte ainult lõuna pool, vist pea igal talul omamoodi ussaed.Ehk siis aiaga piiratud õueala, kuhu ussid väga ei tikkunud.Heinamaadel, mis sageli
    ka kaugemal asusid, kohati neid kuyldavasti ysna sageli.Muidugi oli ikka erandeid ka.Kui ämma või harvem, naisega,väga hästi läbi ei saanud.

    VastaKustuta
  25. Ussaed, mille ülesanne on ussi seespool aeda hoida, jah?😁

    VastaKustuta
  26. Ajad muutuvad...
    Asjade mõte samuti. & vahel tõesti täiesti vastupidisex.
    Enne koroonat utsitati inimesi tervise eest hoolitsema ehk sporti tegema.
    Nyyd võid saada rahva tervise nimel trahvi,kui Sind jõusaalist tabataxe...

    VastaKustuta
  27. Nüüd peab metsas jooksma ja kive tõstma.
    Linnades on nende kahega kardetavasti ikaldus.

    VastaKustuta
  28. Oleneb, kus linnas. Tartus leiab sellist linnaloodust küll, kus joosta (ja enam-vähem olenemata elukohast mõõduka jalutuskäigu kaugusel); kividega on ehk raskem, tuleb leida kellegi aed, kus on mingi saun või garaaž ära lammutatud.

    Tallinnas sõltub vist täpsest elukohast rohkem, aga on seda metsa sealgi. Kui ma väike tallinlane olin, vedas isa mind kogu aeg kodu lähedale metsajooksudele kaasa.

    a mis sõnad minul keerulised on?

    Mulle olid täitsa võõrad sõnad tahr ja seenis, pidin guugeldama. Pleekaeda ja rohtaeda oletasin; guugeldamisel osutus oletus õigeks. Puhaskambri kohta mõtlesin ka mina, et see on ju tavaline sõna.

    VastaKustuta

  29. Nüüd tuleb mu harimatus võimsa vilega kurvi tagant välja...
    No su eelviimases postituses oli viis muusikaalast terminit, mis on mulle niikuinii täiesti võõras maailm (kuigi otsisin ka nende tähendust ja sain isegi aru 😁) ja kaks väljendit, mida kohe guugeldasin: "onomatopöa" ja "bransle gay", millest viimase sellist tähendust, et ma tunneks, et ohhoo, nüüd sain aru, täitsa andis otsida.
    Ma ei kurda, hoolimata faktist, et küllap ma homme neid uusi tarkusi ei mäleta on tegevus ise rahuldustpakkuv.

    VastaKustuta
  30. "bransle gay" kohta oleks pidanud võib-olla isegi guugeldamisvastase hoiatuse panema - kuigi renessanssortograafias bransle on õnneks ohutum (branle on tänapäeva slängis ropp sõna, nagu ma ise kord guugeldades kogemata avastasin - üritasin tantsumaterjale otsida ja imestasin, miks mulle järsku pornot hakatakse ette viskama).

    aga see jah pole isegi päris sõna, vaid peaaegu pärisnimi, tantsunimi nagu tšarlston või polonees või valss. ega tal muud sisu polegi kui see, mida ma postituses kirjeldasin - et on selline tants, põhisamm on 4 hüpet jalalt jalale (ja tantsitakse suure seltskonnaga kätest kinni. Ammugi pole ta eestikeelne sõna, nii et loogiline, kui ei tea.

    VastaKustuta
  31. kas sa jõudsid wikipediasse (mis annab minu arust suht asjaliku ülevaate)?

    https://en.wikipedia.org/wiki/Branle

    VastaKustuta
  32. Tants nagu telefoni ussimäng, iga neljanda sammu peal keksti 😁

    VastaKustuta
  33. Jõudsin Wikipediasse ka, aga ma olen pisut rohkem visuaalse pildi otsija, seega seal jäin justkui janusse veel.

    VastaKustuta
  34. absoluutselt iga samm ongi seal keksti, ainult neljanda järel peab natuke ootama, enne kui uuesti keksima hakata saab. keks-keks-keks-keks.

    eks tantsu ole visuaalist mõnusam õppida küll, ainult et kui tahta katkenud traditsioonist tantse ammutada, siis visuaal sõltub tekstide tõlgendajatest (praegu niisiis minust).

    VastaKustuta
  35. Ma leidsin selle video: https://youtu.be/74Xxr5TqgHs
    Nagu sa ütled - sõltub tõlgendajast, ilmselgelt on autentse tolleaegse videomaterjali kättesaadavusega mingid jamad või nii...

    VastaKustuta
  36. kommentaaris (nähtavasti ühe sealse tantsija omas) öeldi "tervelt 2/3 üritab samme markeerida, aga see oli sellisel kellaajal juba väheke lootusetu juhtum XD"

    ütleme nii, et vaib on hea, aga sammudest pole siin suurt midagi näha ja osa vist ei oska ka.

    See, mis nad siin ballivideos tantsivad, vastab algsele kirjeldusele paremini. Ainult et osal läheb segi (mis võis muidugi ka vanasti niiviisi minna).

    Vaadata tasub neid mehi või meeste kehastajaid, kellel on puhvpükstega kostüüm. See ongi selle aja kostüüm, millest pärineb selle tantsu esimene korralik kirjeldus. Osal on natuke varasemad riided (ja nagu meelega läheb neil ka samm rohkem segi), aga varasust ei saa otse valeks pidada, sest pole kindlalt teada, et seda tantsu juba varem käibel ei olnud: mingid branled olid kindlasti juba enne puhvpükste mooditulekut käibel, lihtsalt nii vanasti ei olnud ühtki nii põhjalikku kirjeldajat.

    VastaKustuta
  37. nu kuram küll, miks ballivideo link läbi ei tulnud

    video uuesti .

    kogu eelmise kommentaari jutt käis selle kohta.

    vabandust spämmimast.

    VastaKustuta
  38. mõtlesin veel ja mul on kahtlus, et seal sinu videos tantsitud rekonstruktsioon oli tublisti rahvatantsust mõjutatud. sest Elsassis on praegu "branle gai" nimega rahvatants, mis on küllap tõesti päris vanade juurtega. Ainult et väljanägemiselt meenutab ta hoopis üht teist renessanss-branle'it.

    Su jagatud videos oli sammutehnika mõnevõrra selle Elsassi tantsu moodi (kuigi renessanssliku bransle gay muusika järgi). Seal Elsassis nad ka kalpsavad niiviisi.

    VastaKustuta
  39. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  40. Viimases kommentaaris oli nii palju varahommikusi kirjavigu, et ma lihtsalt ei suutnud enam ja panen selle nüüd uuesti üles korrigeerituna (mis muidugi ei garanteeri kirjaveatust)

    Votvot.
    Sinu ja minu teadmiste erinevus.
    Mina: "Näe, ma oskan torusalli kududa!"
    Sina: (haarad vardad): :Haapsalu sallide mustrites kasutati tihti seda motiivi...ja servapits tehti niimoodi..."
    Ma viskan sind õige lõngakeraga ja pusin nohinal oma torusalli edasi, endal salamisi hea meel, et olen profi tegemisi näinud.

    VastaKustuta