by W
Ühel teisipäeval otsustas tädi Milvi minna Suurde Marketisse. Seal on kindlasti rohkem ja värskemat kaupa kui külapoes, mis Milvile alalõpmata juba üleülehomme riknevat piima müüs.
Milvi lähenes Suure Marketi piimaletile nagu jahikoer saagile. Pilk terav nagu kullil ja oot... jahikoertel ei ole prillid ninal viltu. Milvil olid. Piimaleti klaasuksi avades oli Milvi pettunud.
"Seitse päeva säiliv piim ja kolmteist päeva säiliv hapukoor!?" pomises ta endamisi. "Ma ei tee isegi pannkooke nii vana hapukoorega!“
Milvi asus trikki tegema. Ronis poolest kerest piimakappi sisse, nii et müügisaali poolt paistis vaid üks suur dressipükstes tagumik ning asus tagumise kastirea alumistest kastidest parimat noosi kaevandama. Kostus ähkimist ja puhkimist, sest piimakastide tõstmine pole just kerge töö, eriti Milvi eas. Paar pealmist kasti läks ümber, kolaki vastu piimalao sisemist ust ja osa kaupa kukkus põrandale. Mõni pakk läks katki ka. Sellest ei olnud midagi. Las korjavad kokku, nad saavad selle eest palka.
Aga siis juhtus see, millest juba oli midagi.
Kuuldav klõbin.
"Kulat küll!" plahvatas Milvi. Tema proteesid olid rassimise ja ähkimisega suust välja lennanud, kuhugi kasti või kastide vahele või põrandale või... igatahes hambaid enam ei olnud.
Milvi hakkas ringi vaatama, et mõnd poetöötajat leida. Poe töötaja ta leidis, aga proteese mitte. Sest Suur Market, palju kaste, palju pehmeid kilepakke, palju kivipõranda libedaks muutnud piima.
Ega Milvi üle veerand tunni oodata ka ei mallanud, sest vahepeal tuli aru anda, kuidas on võimalik oma hambad "kusagile piima jahelattu" kaotada ning miks ladu näeb ka seestpoolt välja kui käsigranaadiplahvatus.
Tädi Milvi jättis oma telefoninumbri Suure Marketi infoletti. Et kui leitakse hambad...
Leiti. Tagastati.
Tegemist on mõned aastad tagasi toimunud päriselulise juhtumiga.
Kui poleks leitud, oleks kahtlus langenud onu Ärbertile, kes, näinud täiesti kõlblikke hambaid piimakapi taganurgas piimaloigus läikimas on puujalaga seda suutäit sealt koukides küll kikud kätte sai, kuid puujala kättesaamatusse kaugusesse pillas.
VastaKustutaUue puujala võib alati kiriku harmooniumi alt endale saagida, aga hambad on ikka pireke kallim kraam.
Jutu ajastus on super, sest Tallinn on täis ääremaalt kohale tassitud memmi ja taate. Osad neist tantsivad ja on ehk vüüsiliselt võimekad, aga mitte kõik. Ja suurim noos alkot, mida ma olen näinud oma kodupoest korraga välja viidavat, oli ühe tantsupeo grupi kärudes.
VastaKustutaMa siis suhtun leebelt ostlejatesse, kelle kogemus lugerite ja iseteenindusega on kehvem kui mul. Liiklus on ka selline, et pooled autod mõtlevad ristmikel ja pidurdavad iga liiklusmärgi ees, mitte ei sõida. Ilmselgelt võõrad juhid, kes ei kima pimesi oma igapäevast marsruuti. (Ma olen loobunud töö ja kodu vahel sõites kontaktläätsi kasutamast, sest pole vaja, ma tean kõike peast.)
Mis siis ikka, kallid külalised ju, las võtavad rahulikult aega nii poes kui roolis.
"Ma olen loobunud töö ja kodu vahel sõites kontaktläätsi kasutamast, sest pole vaja, ma tean kõike peast"
KustutaOot...nagu oma miinus mitmeteistkümnega lased pimesi..?
Püha püss...ma oleks surnud siis ju või kellegi teise maha tapnud. Ka jala käies.
No ma kuulmise järgi. Pole märganud seni, et keegi alla oleks jäänud.
KustutaKaur
Mõni ikka vägise norib kolakat...
KustutaMa tean autopiloodiga sõitmisest nii mõndagi, samuti sellest, kui jõle on sõita võõras linnas, kus iga teine tänav on yles kaevatud, yhesuunaliseks muudetud, lollakalt kinni pargitud ja löökaukudega kaunistatud. Siis peab hakkama aju kasutama ja selle käigus arvestama täiesti segaste kaasliiklejatega. Siis muutub ka minu protsessor aeglaseks nagu Pentium 4. Aga kõik jäävad ellu ja terveks.
KustutaMa siinkohal tõstan tunnustavalt klaasi (jõhvikalikööriga) kõigi nende juhtide terviseks, kes julgevad sõita vastupidise liiklusega riigis / linnas. Kas siis lähevad Eestist ja kimavad autoga Inglismaal ringi või vastupidi. Laenasin kunagi oma auto uusmeremaalasele, kes tollal elas Londonis (nii uusmere- kui inglismaa on pahempidise liiklusega). Ise närisin küüsi, talle tundus kõik normaalne :)
KustutaTallinnas on laulu- ja tantsupidu, aga kas keegi teab, miks eile õhtul (suht hilja õhtul) bemmide rongkäik Tartu linna üritas sisse sõita, nii et koerad hakkasid kartma?
VastaKustutaja käitusid oma loodud ummikus ka seisusekohaselt - töristasid asja eest, teist taga mootorit (kuhugi sõita ruumi nagunii ei olnud), mõni huilgas oma häälega ka.
KustutaHõimu demo vast lihtsalt. "Hei, märsilohistajad, meie oleme olemas!"
KustutaSee võib olla miski ralliga seotud. Reede õhtupoolikul nimelt sõitis minu Karuperse kylast läbi lugematu hulk ralliautosid ja seoses sellega toimus siinkandis ka hulk eraviisilisi pidustusi.
Kustuta