Kas teid on kunagi elus tabanud tunne, et kõige mõistlikum oleks võtta labidas, kaevata mingi pehmema haljasala keskele korralik auk ja endale sealsamas muld peale tõmmata?
No kellel siis sellist hetke pole elus olnud, eksole!
Paar päeva tagasi ostsin ühe kolleegi käest mõned meepurgid. "Ostsin" on pisut ennatlik kirjeldus, sularahatu nagu ma sel hetkel olin sain purgid niiöelda "raamatu peale", järgmisel päeval pudistasin eurod lauanurga peale valmis, et võlg tasuda.
Tehas on suuuuuuur, me ei kohtu kaugeltki iga päev ja nii see raha seal vedeles.
Täna käisin teises tehase osakonnas, kümneid kilomeetreid eemal. Avatud kabineti uksest möödudes nägin seal tuttava moega inimest ja lendasin peale nagu parm palaval suvel üritades vaesele ohvrile raha toppida ja teda ülevoolavalt mee eest tänada.
Vähe sellest, et tegu oli vale inimesega, tegu oli lisaks veel kolleegiga piiri tagant, kes ei saanud mu rünnakust ööd ega mütsi aru.
Ma vist oleks ikka oma sapöörilabidat pidanud kasutama. Jube piinlik
Samas....on ikka tuutu, kutt oleks jumala muidu paarkümmend eurot saanud teenida.
Ta oma viga, on ju?
Ma endiselt ei suuda inimeste nägusid meeles pidada.
"Thank you for the honeypot!" Mnjaa...
VastaKustutaMu verbaalne rünnak oli emakeelne. Seda enam oli rünnatav muidugi segaduses.
KustutaKaks nädalat puhkusel olnud naiskolleeg avab arvuti, logib meilboksi ja märkab esimese meili pealkirja - "Veel kord meest". Avab õhinal ja loeb:
VastaKustuta"Lugupeetud naised! Palun teid kirja panna, kes pole veel saanud, aga tahaks; kes on juba saanud, aga tahaks veel ja kes pole üldse saanud ja ei tahagi! Teie mesinik Vallo"
Noormees, teie nalja habe jäi ukse vahele.
KustutaA ma olen tõsimeeli mõelnud, et mesinikke on nõnda palju, et huvitav kes küll poest mett ostab? Ometi ju ostetakse.
Usud või mitte, aga Võrumaalt sõidetakse pea Tallinnasse poodi, et paarkümmend ämbrit (väike plast) mett osta. Kõikidele naabrimuttidele ka.
KustutaSeda ma küll ei teadnud. Veider maailm.
KustutaMina ostan poest mett, ehkki mul on kahed naabrid mesinikud. Ja tead, miks ma poest ostan? Sest ma ostan purgi mett, panen sellest kaks lusikatäit mingisse lihamarinaadi ja ülejäänu läheb niisama halvaks, sest ma ei tarbi mett. Ja mul oleks kahju naabrite käest mett osta ja ära visata! Ja kes nüüd ütleb, et mesi halvaks ei lähe, sellele teen järjekordsest käärimaläinud meepotist samakat!
KustutaMesi on ainus toiduaine, mis pahaks ei lähe. Kas poemesi läheb tõesti käärima?
Kustuta(jään samakat ootama)
KustutaMina vahel ostan poest, aga ainult kohalike talunike mett, mitte suvalist (poodides on igasugust saasta kahjuks).
KustutaIse tarbin umbes purk kuus, ma nimelt joon kohvi ainult meega ja panen ka hommikupudru sisse. Pole kuulnud, et käärima läheks, siis peaks olema ikka mingi valemesi. Meil on olnud hiigelpurkides mesi maal, mida süüakse aastaid.
Oot, ma tahan ka meeveini, samakat või kuidas iganes seda nimetatakse.
KustutaJa kuumalt, nagu iiri kohvi, törtsu vahukoorega (mis ei tohi tulla balloonpudelist).
Õige mesi ei lähe käärima. Mesi käärib siis, kui sellel on liiga palju vett sees. Mul on juhtunud ka seda, et olen kuumas vees soojaks aetud lusikaga mett uuristanud, lusika küljest on vesi meepotti jäänud ja käärimisprotsess läks käima. Aga see pidi olema mesi, kus veeprotsent niigi juba kõrgevõitu - kvaliteetne küps mesi ühest tilgast veest veel käima ei lähe. Ma olen mesiniku tütar, ma tean väga hästi, kuidas mesilased mett teevad - aurutavad kärjekannudest nektari seest üleliigset niiskust välja, et mesi ikka üle talve seisaks. Tark mesinik teab ja ei võta toorest mett tarust välja. Üks variant on ka see, et poodides ei pruugi olla enam alati päris puhas mesi, on kuidagi töödeldud, võibolla isegi "lahjendatud". Aga - käärinud mett olen ma kasutanud koogi küpsetamiseks, taigna sisse suhkru asemel. Käras küll. Klari peab nüüd meie kõigi jaoks mõdu käima panema (või siis kääritise lõpuks samakaks ajama). Pidu!
KustutaKui ma koju lähen, siis ma vaatan kohe, mis mu sellest meepotsikust saanud on, millega ma viimati veebruaris ahjuliha tegin.
KustutaRaporteerin, et (poest ostetud) mesi oli veel täiesti adekvaatne, peate samakaga veel ootama.
KustutaPS sellega seoses meenus mulle, kui üllatunud ma olin, kui selgus, et ka kiirnuudlid lähevad halvaks, kui nad piisavalt kaua kuskil kapinurgas vedelevad. Ma täiesti siiralt ei uskunud, et selline asi võimalik on, sest mu meelest ei sisaldagi need midagi sellist, mis üleüldse halvaks saaks minna.
KustutaOeh. Ma juba otsisin kodunt puhast samakaklaasi....
KustutaMismoodi kiirnuudlid halvaks saavad minna, ma ei saa aru? Lähevad kopitama?
Kustutakiirnuudlite kohta las vastab Klari, aga ma avastasin hiljuti, et täiesti kuivad riisivahvlid (galetid) lähevad kah pikapeale vanaks, kuidagi rääsunud kõrvalmaitse tekib.
KustutaJaa, need nuudlid ka kuidagi rääsusid ära vms, väga jälk oli igatahes. Nad muidugi olid umbes kolm aastat üle best before kuupäeva ka :D
KustutaMuuseas, mul on baarikapis üks Armeenia konjak, mille naabrimees oli kinkinud mu isale minu sünni puhul. Ma saan järgmine aasta 45. Ilmselgelt nüüd ma lihtsalt ei julgeks seda pudelit enam iialgi avada.
Käärinud meega saaks kooki ehk isegi kergitada, mitte ainult magustada. Mul läks õunamahl siidriks kätte ära ja ma küpsetasin sellega mitu head kooki, ainsa muu kergitusaineta.
KustutaMa söön oma värsket mett juba mitu päeva järjest, veel pole isu täis saanud. On ikka üks põnev neste. Võtan ühe teelusikatäie - mmmmmmm, kui hea. Võtan teise: nämm! Kolmas lusikatäis. Oo, milline imeli....tont küll, kui õudsalt imal asi!
KustutaJa nii järjest. Millal ma taipan, et kahest korrast on küll, kolmas amps läheb poole pealt jubedaks?
Juhtub kõigil.
VastaKustutaNägudega on raskusi, nimedega on raskusi ja nimede ning nägude ühendamisega on raskusi. See tühiasi ei ole mind sundinud veel auto pakiruumist sapöörikat hauakaevamiseks haarama sundinud. On hullematki ette tulnud ja vaatamata hullemale on muru ikkagi veel songimata jäänud.
VastaKustutaMa pean täna tolle minu poolt rünnatud persooniga täna päev otsa koos tööd tegema.
KustutaElan üle muidugi, kuigi parema meelega jätaks tänase päeva kuidagi vahele
Meega pole mu lool midagi pistmist, aga üks äärmist piinlikkust tekutava seigaga küll. Aastaid ma üritasin seda ära unustada, alles nüüd olen valmis asja üle naerma :D
VastaKustutaNimelt juhtus nii, et mulle saadeti töö juurde lilli. Vist isegi kaks või kolm korda, täpselt ei mäleta. Kaardi peal vihjeid polnud, et kes see võiks olla, nime ka mitte. Mul tol hetkel puudusid ka sellised romantilised kontaktid, kellest võinuks seda arvata. Oli ainult üks inimene, keda ma ise juba aastaid armastanud olin. Oli selline veider suhtlus temaga, üldiselt head sõbrad, aga mõnikord ka muid seiku sekka vahele. Ma peale tema kedagi kahtlustada ei osanud. Sõbranna asus detektiivi rolli ja helistas kullerfirmasse, et infot välja pressida. Nemad nime muidugi avaldada ei tahtnud. Sõbranna siis lähenes teisiti. Küsis, et kas selles nimes on e-täht, seda ju ikka saate öelda. Vastati, et on küll. Siis küsis, et aga kas on ka r-täht? Vastati, et on see ka. Ma nüüd muudan pärisnime, aga ütleme, et minu suur armastus oli Ermo. Seega panime pildi kokku, et see peab tema olema. Kuna ma olen mälus ära blokeerinud, mismoodi ma Ermole selle teemaga lähenesin, siis ma detaile ei mäleta, aga igal juhul ma kuidagi lähenesin aktiivse eeldusega, et tema on lillede saatja. Aga mis siis välja tuli? Ei olnud Ermo. Oli hoopis mingi Peeter :D Selline, keda mina üldse ei tundnudki. Tema oli ajakirjas, kus ma toona töötasin, minu pilti näinud ja tahtnud mind välja kutsuda, aga ei osanud alguses kuidagi läheneda ja siis mõtles sellise meetodi välja.
Elu feil oli see minu jaoks. Mul oli nii piinlik, et ma oleks kõige rohkem tahtnud just seda: kaevata mingi pehmema haljasala keskele korralik auk ja endale sealsamas muld peale tõmmata!
No mis mul viga naerda, aga usun tõesti, et sul võttis aega kuniks see äpardus korralikult settida sai 🤣🤣
KustutaPagana Peeter, ma ütlen...