Lehed

kolmapäev, 19. aprill 2023

Supikukk

 

"Aabitsa kukk" tegelikult.

Ma olen Tõnu Oja mängitut näinud. Nii hea näidend ja nii hea etendus oli.

Nüüd nägin Lauri Liivi Maunot ka.

Nii hea näidend oli. Sedagi arvan tolle pärast, et olen Tõnu Oja Maunot vaadanud. Kui tänane olnuks esimene kord Aabitsa Kukke vaadata, ei arvaks nii.

Kahju. (minust on saamas krooniline vingupill)

Tõnu Oja mängis Mauno lõpuks üsna hirmuäratavaks totukeseks.

Lauri Liivi Mauno oli otsast lõpuni tasapaksult igav.

Kahjukahjukahju...

Lisaks veel mõttetu piinlikustunne noorte kaaslaste ees, kellele näidendit mõõdutundetult ette kiitsin. Näidend muidugi oli sama, ent kui üks kokk teeb etteantud lihast gurmeeprae, siis seekord saime kõrbenud käki, mille küpsetamise sütele jokkis naaber oma plastmasskahvli oli pillanud.



3 kommentaari:

  1. Ma olen ka Tõnu Ojaga näinud. Draamateatris.
    Päris ammu, aga kuna tänaseni mäletan, pole vist erilist mõtet uuesti vaatama minna ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma läksin suurte ootustega - näidend on ju hea, äkki saab uue esitajaga teisi nurki uurida. Ja mis ma sain? "humoorikas" solinal pange pissimine ja varjatud ja lame, kuid siiski selgejooneline orgasmi mängimine ...

      Kustuta
    2. Tegelikult olen mina ka korduvkasutamise pooldaja. Isegi raamatuid meeldib mul üle lugeda.
      Aga nüüd avastasin, et Jupiteris on Aabitsakukk järjejutuna... veel ei tea, kas panen kohe mängima või ootan hommikuni.
      Hea teada, et ei pea kurvastama, et etendus uues kuues nägemata jääb

      Kustuta