Kõik on viimasel ajal terav.
Maailmas on naeltelkõndimise aeg ja fakiiri madratsist on pooled naelad välja tõmmatud.
Te ometi ei arva, et vähemate naeltega madrats külje all mõnusam tundub?
Tunded on teravad, mõtted lausa lõikavad. Kahjuks pole mõtte teravus korrelatsioonis mõtte terasusega. Nüri teraga lõikavad mõtted palju valusamalt ja täiesti mööda (Vaata eespool fakiiri sängi kirjeldust, järeldused tee omal vastutusel).
Aga kuidas siis teravaks saadakse?
Vananedes.
Alguses on kõik pehme, roosa ja nunnu.
Seejärel tekib "ise". Okastega, aga pehmeke selline, kannatab isegi pai teha.
Lõpuks lõhub elu sind ära. oledki kuri, turris ja konksu kuivanud.
Väga lähedalt vaadates tundud ohutum. Müstilisem ka, aga ohutum. Hambad näivad nürimad.
Alguses on kõik roosa ja pehme ja nunnu.
Kohtumispaik Tegelinski kummutis.
Tegelinski
Lendav Konn
TwD
Udo
Isemõtleja
Epp
Maailmaparandaja
Ritsik
Mummo
A.I.V.O.
Milline vaimustav eluring! Ja need kastani-kihvad on justkui mingilt õudukakoletiselt
VastaKustutaRoosapehmenunnu meenutab kängunud koroonaviirust:)
VastaKustutaAhh! Võrratu.
VastaKustutaKuid ma ei ole sugugi nõus sellega, et vananemine = üha teravamaks muutumine. Või õigemini – ei ole nõus sellega, et mida vanem, seda rohkem tahaks kriimustada, või lausa lõigata. Räägin kogemuspõhiselt. Ma ise vaimustusin vere nägemisest aastaid tagasi tükk maad enam kui täna.
Vaat kus lugu!
VastaKustutaNo Sul on vedanud, kui vananedes teravamaks saad. Ma (omaarust) jään nüri(da)maks
VastaKustuta:-P
Enda kohta - ma pole ajaga teravamaks muutunud, pigem nürimaks, aga samas kurjemaks ja enam ei pure surnuks, vaid lätsutan vigaseks. No ega see parem pole...
VastaKustutaKärbatanud koroonaviirus võiks tõesti olla roosapehmenunnu, oleks tast silmailugi :)
Väga äge!!!!!
VastaKustutaÄge eluring tõesti. Ma pole kunagi märganud, et kastaniõieke on ju lausa karvane.
VastaKustutaJa kuskil seal teravuste teha on väekas sisu. Kas te ikka kannate kolme kastanimuna taskus?
VastaKustutaTore lugu ja head pildid...
Kolme kastanimuna taskus? Khm, ma tean, et kastanid peletavad koisid ja loodan, et nii hullud asjad minuga veel pole....
VastaKustutaTöölaua peal arvutiekraani serva all on mul küll kaks kastanit koos vanade kasukatega. Need mu modellid olidki.
Koidest ei tea ma midagi ;) Või õigem öelda, nendega on mul teistsugune suhe...
VastaKustutaAga kastanumunad kaitsevad südant, on valu vastu ja ravivad reumat (kõige õigem on siis muidugi voodisse lina alla panna).
Aga taskus on kõige lihtsam ;)
Üks väheseid piltjutustusi, mis mulle päris meeldib, on terviklik ja kordusega otsad ilusti kokku sõlmitud. Mis peaasi, on seotud looduse imelise muutumisega.
VastaKustutaJa pole tähtis, et ma ise selle teesi kinnituseks ei sobi.
Mõned kahjuks lähevad vanemaks saades aina sallimatumateks ja seega kurjemateks. Ise olen muutunud pigem leebemaks. Nähtud seda elu ju kah...
"Lase olla peale", kõlab ammuste aegade tagant ühe vanaisa hääl. See elutarkus sobib mullegi.
Väga hea lähenemine. Elu ringkäik. Selline ta ongi ju ka inimestel. Minul on küll okkad. Ja kohati väga teravad. Maailma kurjuse eest kaitseks. Pai kannatab ka teha. Oleneb. Õnneks päris kuivanud ja kronksus veel pole. Elujõudu tsipa on.
VastaKustutaSee seeria meenutab õudukat teemal "kurjast vaimust vaevatud" - alguses on hing puhas, mida film edasi, seda enam vaevab mingi kurivaim ning lõpuks aetakse risti ja loitsuga see kurjus ära ja tulemuseks puhas hing...
VastaKustuta