enam mulle ei laulda armastuslaule
pole ennegi keegi neid jaganud
ega keegi ei vihjagi otse või kaude
lihtsalt tuldud on, minuga magatud
enam keegi ei ütle, et ma olen ilus
pole kunagi öeldud, ei öeldagi
tihe hämarus nähtamatuks mind silub
on seda ehk teinud ta varemgi
enam kunagi pole ma teeraja hakul
pole ennegi tihti neil kõhelnud
kuigi varbad on löödud ja kannad rakkus
ja minevik põrmuks on põlenud
Armastus on võõrsõna,
VastaKustutaeriline kolmeastmeline värd,
millel ei ole vastet reaalses elus.
Armastus on nagu graniitkillusik tänaval,
mida puistatakse igaks juhuks libedal ajal
ja mida iga eestlane vihkab selle kinga sattudes.
Armastus on tunne,
mis tekitab igas normaalses inimeses refleksi
EI ENAM !!!
Kurb lugu, kui sinuga nõnda on.
VastaKustutaNojah, aga see teadmine,
VastaKustutaet minuga ka nii on,
ei vii meid edasi
Me tahame, et keegi laulaks meile armastuslaule?
Miks? Ei taha, need salmid on lihtsalt fakti sõnastamine.
VastaKustutaVõtab hinge kinni.
VastaKustutaKurb luuletus on see. Vahel on tunne, et ei tahagi enam uusi algusi ja see on elu ja see on igaühe õigus. Aga kurb ikka ka.
VastaKustuta