by W
Ühel päeval otsustasin, et aitab sellest pealiskaudsest sõprade tekkest.
Mis krdi "must huumor klapib” või “mõlemad hindame sarnast kirjandust” või "ma tunnen end sinuga vabalt ja iseendana".
Ei.
Edaspidi oli tähtis ainult üks asi. Haridus. Ja mitte enese keskast läbivedamine või kohaliku kutsekooli diplom, vaid ikka kraad, millest hõngub aevastama ajavat vanade akadeemiliste raamatute tolmu.
Panin internetti ja kohaliku poe infotahvlile kuulutuse. "Otsin sõpru. Saada CV koos haridust tõendavate dokumentide koopiatega". Vastuseid tuli. Enamasti ilmselgelt pilkavaid, mingite harimata TikToki-matside poolt. Ja keegi sodis mu infotahvlikuulutuse organiga, mida haritud inimesed ei maini.
Aga üks saatis isegi pildi endast koos dekaaniga!
Tänaval hakkasin vaatlejaks. Kui kellelgi oli seljas räbaldunud “Tartu Ülikool 1987” t-särk, järgnesin talle salaja ja vaikselt nagu noor Lennart Meri haruldast lindu filmides. Lõpusõrmused ja lipsunõelad ajasid mu täiesti pöördesse.
Ja järsku oligi mul sõpru, kellega sai rääkida teadusest, teooriatest, kunstist, universumi lõpmatusest, igiliikuri võimalikkusest ja kohe AI-abil saavutatavast vähiravi läbimurdest.
Kui keegi hakkas rääkima jalgpallist, ilmast või toorjuustuga kukeseenekastmest, siis ma küsisin kohe “aga mis su haridustase on, meie siin, tead, lahkame kaasaegse ühiskonna epistemoloogilisi väljakutseid".
Ükskord sattus meie Haritute Klubi õueüritusele naaber Kusti, kes oma kitse otsis ning möödaminnes irvitas, et "Kas te ei tea, et Newton avastas raskusjõu googeldades". Mats. Mölakas.
Aga siis hakkasid tekkima mõrad.
Tark Tauno läks "teadusalastele välitöödele," aga teda nähti Norras lihtsalt seinu krohvimas ning Eestis olles puhkuse ajal Maximast kuuspakki ostmas. Intelligentne Inna, kes ühe semestri isegi Cambridgeis õppis, tunnistas, et omab OnlyFansi kontot. Märkimisväärne Märten, kirjandusteadlane, ütles, et kirjutab põhitööna arvustusi Netflixi seriaalidele.
Mõistsin, et kraad kraadiks, aga inimesed on ikkagi eee... noh, inimesed.
Otsustasin, et edaspidi otsin sõpru veregrupi, IQ ja õllebrändi eelistuse järele. B+ ja stouti inimestega ma tegemist ei tee. Ootan vereanalüüse ja Mensa liikmekaarte.
Tuttav tunne. Seega minu sõbrad saavad olla ainult inimesed, kes 1) on Tosin Abasi basskitarri proovida saanud ja 2) kelle ees on vabandanud 3 jumalat, a) prokurör, b) autoparandaja ja c) lapse klassijuhataja ja 3) teavad, kus austatud Jaan Luik hoidis oma õllepudeleid, et neist tundide ajal suitsupausil mõnus sõõm võtta.
VastaKustutaInimene, kelle ees autoparandaja on vabandanud ei saa olla inimene, tema peab olema üks neist, kes ühe lusikaga ambroosiat ja teisega sularasva vihub süüa ning kes mitte ainult ei maga kahe kasuka vahel, vaid käib ka ujumas kasukaga.
KustutaNali naljaks, aga kindlasti ongi selliseid inimesi, kes valivad sõpru diplomi, sissetuleku või auto alusel.
VastaKustutaTänapäeval ka "mitu jälgiat sul x, z, y kanalis on" põhjal.
KustutaKui ma kolisin Tartust Tallinna ja kõik mu sõbrannad jäid kaugele, oli mulle hädasti uusi sõpru vaja. Aga kust neid leida? Naljaga pooleks mõlgutasin mõtet, et panna kuhugi FB-gruppi kuulutus. Et soovin tutvuda rõõmsameelse, seltskondliku, targa jms. naisega,kellega koos aega veeta. No muidugi ma ei teinud seda, sest minust oleks ilmselt valesti aru saadud. Et otsin lesbisuhet :) Aga siiski leidsin uusi sõpru, aga aeg teeb oma töö. Enam ei suhtle ma eriti kellegagi, sest "oleme lahku kasvanud". Või noh, "keegi ei mõista mind". Teist sellist imelikku, nagu mina, ei leidu, ja kui leidukski, siis ma ilmselt ei salliks teda. Sest tean kõiki tema vigu ega andesta neid talle.
VastaKustutaMa kohtun oma sõpradega aja veetmiseks üliharva, ma olen ääretult antisotsiaalne. Asukohaline lähedus on täiesti triviaalne. Jutt on aastatest. Vahel ei räägi ka kuude kaupa või aasta. Aga lahkukasvamist ja võõrandumist teatud inimestega ei ole aastakümnete jooksul tekkinud.
KustutaJa ma tegelikult ei saa sõprade otsimisest aru, st minu arvates ei ole see lihtsalt võimalik. Siiralt ei taha suvaliste võõraste inimestega suhelda, sest eee... 99.9% nemad mulle ja mina neile ju lihtsalt ei sobi kui vähegi pinnapealsusest kaugemale minna.
KustutaSõbrad tekivad orgaaniliselt, täiesti ennustamatutest kohtadest ja nö pika vaatluse tulemusena - inimeses on miski, mis kõnetab, olgu siis millegi äratundmise või hoopis intrigeeriva avastuse mõttes. Või mõlemat.
W-le +1
Kustuta